1 / 29

TÖÖ SISU:

"Erinevate aretuskomponentide kasutamine EPK aretusprogrammis“ P.maj. magister Tõnu Põlluäär Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja Seminarile “Eesti punase tõu tulevik” Tartu, 24.03.09. TÖÖ SISU:.

clara
Download Presentation

TÖÖ SISU:

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. "Erinevate aretuskomponentide kasutamine EPK aretusprogrammis“P.maj. magister Tõnu PõlluäärEesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Tõuraamatu- ja aretusosakonna juhatajaSeminarile “Eesti punase tõu tulevik” Tartu, 24.03.09

  2. TÖÖ SISU: • Kirjanduse ülevaade (ajalugu, komponentidest, ERDB, aretusprogrammi koostamise põhimõtted, aretusväärtuste hindamise põhimõtted) • Materjal ja metoodika • Uurimistöö tulemused (14 tunnust) • Kokkuvõte • Järeldused (16 ) • Ettepanekud ( 6 ) • Kasutatud kirjandus ( 53 nimetust ) • Ilmunud publikatsioonid (23 nimetust )

  3. TÖÖ EESMÄRK: Välja selgitada eesti punase veisetõu aretuseskasutatud erinevate aretuskomponentide mõju lehmade: • eluaja piimajõudlusnäitajatele, • esmaspoegimiseale, • majanduslikule kasutuseale, • karjaspüsimisele ja praakimiste põhjustele, • sigivusnäitajatele, • välimikutunnustele ning leida need tõud, milliste kasutamine aretusprogrammis on edaspidi kõige efektiivsem.

  4. Ajaloost: • 1862 – Imporditi ANG (Middendorff) • 1885 – TR asutamine • 1890-ndad – TP sisse toomine (tugev tüüp) • 1919 – Angli kasvatajate seltsi loomine • 1928 – nimetati tõug “eesti punane tõukari” • 1992 – ERDB loomine, FYN Rosen Eestisse • 10.11.92 – AÜ EPK loomine • 1996 – juhatuse asemel nõukogu • 2000 – esimesed karjad ületasid 8000 kg piiri • 14.11.02 – AÜ EPK ja ETKÜ ühinemine

  5. EPK tõug on muutunud väga heterogeenseks, näiteks: • 1984 ... 1987 sündinutest ~60% oli EPK verelisusega • 1992 ... 1996 sündinutest ~60% oli teisi tõuge • 1997 ... 2002 sündidest ~75% heterogeense genotüübiga,

  6. MATERJAL JA METOODIKA • Analüüsiti 01.01.05 karjas olnud ja ajavahemikul 01.01.1994 - 31.12.2004 väljaläinud 30126 lehma andmeid • Lehmad jaotati kõigepealt rühmadesse (15), rühmadest moodustusid vastavalt verelisusele alarühmad (11) ja alarühmadest võrdlusrühmad (19) • Kõikides rühmades analüüsiti aretuskomponentide mõju järgmistele tunnustele: eluea piimajõudlusnäitajad; esmapoegimise vanus; eluea pikkus; majandusliku kasutusea pikkus; väljamineku põhjused; välimikutunnused; sigimisnäitajad, kokku 14 tunnust • Andmete analüüsil kasutati keskmiste võrdlust Bonferroni meetodil olulisuse nivool P<0,05. Andmed analüüsiti statistikaprogrammiga SAS. • Korrelatsioonanalüüsil leiti korrelatsioonid erinevate tunnuste vahel. • Regressioonanalüüsil (ala – ja võrdlusrühmades) prognoositi piimatoodangu ja esmaspoegimisea ning piimatoodangu ja kasutusea vahelisi seoseid selleks, et välja selgitada võimalikku rahalist sissetulekut.

  7. RÜHMADEKS JAOTAMINE: RÜHM • Moodustati 137 erinevat koodi (tõug oli oluline) • Rühmade moodustamisel algselt tõugu ei vaadeldud • Sarnase verelisuse astmega ja teadaoleva põlvnemisega • Üle jäi mittetäieliku põlvnemisega • Ka HF, NRF<50%, PPK<50% • Kes kuhugi rühma ei sobinud

  8. RÜHMADEKS JAOTAMINE: • Kaks domineerivat komponenti, millest 1. ≥ 50%, 2. < 50% + muud • Kaks enamuses olevat komponenti vahemikus 25% ... 49,9% • Kolm komponenti vahemikus 25% ... 49,9% • Kaks komponenti, millest 1. ≥ 50%, 2. < 50% • Kaks komponenti, mõlemaid võrdselt 50% • Kolm komponenti, millest 1.= 50%, 2. ja 3. = 25% 8. Palju komponente, kõik alla 25% 9. Verelisus ja põlvnemine teadmata 10. Verelisus teadmata, põlvnemine teada 11. Verelisus teada, põlvnemine teadmata 12. EHF verelisusega lehmad 13. Ülejäänud lehmade rühm 14. NRF<50% verelised lehmad 15. PPK<25% verelised lehmad

  9. ELLA EE 1859324 s.15.11.00 VM. 02.10.07 – ahtrus. Verelisus: AP 50% EPK 38% RH 12% 2 – 7456 – 4,61 – 344 - 3,24 – 242 - 586 Rühm: 1, alarühm: 3; võrdlusrühm: 4Rühmas 1 – kaks domineerivat komponenti, millest 1. ≥ 50%, teine < 50% + muud komponendid

  10. OODE EE 4770978 s.08.89.03 VM. 30.01.06 – võrkmiku põletik. I laktatsioon vaid 26 päeva. Verelisus: SRB 36% RH 27% TP 20% EPK 17% Rühm: 2, alarühm: 9; võrdlusrühm: 19Rühmas 2 – kaks enamuses olevat komponenti vahemikus 25% ... 49,9%

  11. RÜHMADEKS JAOTAMINE: ALARÜHM • Moodustati rühmadest • Vaadeldi domineerivat tõugu (domineerivus ≥50%) • Eraldi kahekomponentsed võrdselt 50% (tõug ei saanud määravaks) • Kõik < 50% verelisusega lehmad jäid eraldi rühma

  12. ALARÜHMADEKS JAOTAMINE: Kokku moodustati järgmised alarühmad: 1. EPK > 50% + muud <50% 2. ANG > 50% + muud <50% 3. AP > 50% + muud < 50% 4. AY > 50% + muud <50% 5. RH > 50% + muud <50% 6. SRB > 50% + muud <50% 7. TP > 50% + muud <50% 8. Kaks domineerivat komponenti (50%+50%) 9. EPK > 50%, teine < 50% 10. Ülejäänud lehmade rühm

  13. ÕISU EE 238826 13.02.98. Täna karjas. Verelisus: EPK 38% AP 25% RH 25% TP 12%4 – 7644 – 3,79 – 290 – 3,41 – 261 – 551 Rühm: 3, alarühm: 11; võrdlusrühm: 19Alarühmas 11 – kõik komponendid < 50%

  14. MERKA EE 1127706 s.15.04.00 VM. 01.03.07 – muud põhjused. Verelisus: RH 56% EPK 25% AP 13% ANG 6%4 – 9136 – 4,16 – 380 – 3,35 – 306 – 686 Rühm: 1, alarühm: 5; võrdlusrühm: 15Alarühmas 5 – RH% ≥ 50 ehk RH vereliste alarühmas

  15. RÜHMADEKS JAOTAMINE: VÕRDLUSRÜHM Ühe verelisuse suurenemise (>50%) korral teine väheneb (<50%) • Kõigepealt grupid EPK verelisusega (n EPK enamuses ANG vähemuses ja vastupidi ) • Edasi teiste verelisustega (n SRB suureneb muu väheneb) • Enamus ei sobinud kuhugi võrdlusrühma

  16. VÕRDLUSRÜHMADEKS JAOTAMINE: Võrdlusrühmi moodustati kokku 19: 1. EPK↑ ANG↓ 11. ANG↑ muu↓ 2. ANG↑ EPK↓ 12. AP↑ muu↓ 3. EPK↑ AP↓ 13. AY↑ muu↓ 4. AP↑ EPK↓ 14. NRF↑ muu↓ 5. EPK↑ AY↓ 15. RH↑ muu↓ 6. AY↑ EPK↓ 16. SRB↑ muu↓ 7. EPK↑ RH↓ 17. TP↑ muu↓ 8. RH↑ EPK↓ 18. EPK↑ muu↓ • EPK↑ TP↓ 19. Ülejäänud lehmade rühm 10. TP↑ EPK↓

  17. KILLU EE 5881448 s.28.09.03 Täna karjas. Verelisus: RH 59% AP 25% TP 9% EPK 6%2 – 10603 – 4,64 – 492 – 3,50 – 371 – 863 Rühm: 1, alarühm: 5; võrdlusrühm: 15Võrdlusrühmas 15 –RH suureneb ja muu väheneb

  18. AASA EE 3377307 s. 26.04.02 Täna karjas. Verelisus: RH 44% TP 32% EPK 12% ANG 6% AP 6%3 – 11347 – 4,80 – 545 – 3,15 – 357 – 902 Rühm: 2, alarühm: 9; võrdlusrühm: 19Võrdlusrühmas 19 – ülejäävate lehmade rühm, kuna ükski komponent ei ületa 50%

  19. IIDOL EE 4019964 s. 04.12.03 Täna karjas. Verelisus: RH 25% NRF 22% EPK 20% TP 20% AP 13% 2 – 10761 – 4,21 – 453 – 3,59 – 386 - 839 Rühm: 13, alarühm: 11; võrdlusrühm: 19Ei sobi ei rühma, ala- ega võrdlusrühma, kuna kõik verelisused ≤ 25%

  20. UURIMISTÖÖ TULEMUSED: Eluaja piimatoodang: (keskmine 13288 kg) + - kombinatsioon 50%+50% (14765 kg) liiga heterogeense genotüübiga (kuni 49,7% parem kui tõu keskmine) (kuni -38,6% alla tõu keskmist) SRB (15343), ANG (14785), TP (14067) AY (11313), RH (13413) (15,5%) (11,3%) (5,9%) (-14,9%) (-1%) AP koos EPK-ga (14795)AP + muud tõud (11772) (11,3%) (-11,4%)

  21. UURIMISTÖÖ TULEMUSED: Piima rasva- ja valgutoodang + tõu keskmine 587,5 kg 444,2 kg - Vähem heterogeensemad liiga heterogeense genotüübiga (toodang suurem, r+v samuti) (toodang madalam, nii ka r+v) ANG, SRB ja TP AY ja NRF R kg (695,9; 679,1; 626,8) (494,7; 445,8) V kg (495,1; 526,1; 471,4) (372,6; 354,7) Eluaja piima rasva- ja valguprotsent: tõu keskmine 4,42% 3,33% PPK ja NRF AY AP ja RH r% 5,00 4,53 4,43 4,36 4,33 v% 3,42 3,41 3,32 3,29 3,31

  22. UURIMISTÖÖ TULEMUSED: Tüüp: tõu keskmine: 21,0 + - RH, AP, NRF, SRB EPK ja ANG 22,3 21,9 21,9 21,5 20,0 20,0 Udar: tõu keskmine: 34,1 NRF, SRB, RH EPK, ANG 37,3 36,7 36,6 33,1 33,0 Jalad: tõu keskmine: 13,5 AP, TP, EPK AY, NRF, SRB, RH 14,0 13,8 13,613,3 13,3 13,3 13,3

  23. UURIMISTÖÖ TULEMUSED: Keskmine seemenduste arv: tõu keskmine: 1,70 + - AY, NRF, EPK ANG, RH, SRB 1,56 1,57 1,69 1,78 1,75 1,74 Keskmine poegimiskergus: tõu keskmine: 0,11 SRB AP 0,07 0,11

  24. UURIMISTÖÖ TULEMUSED: Keskmine eluiga ja majanduslik kasutusiga: tõu keskmine: 5a 193p + - Vähem heterogeensemad liiga heterogeense genotüübiga ~5a (5a 347 ... 5a 124p) < 4a 77p (-30% kehvem kui tõug) ~10% parem kui tõug ANG, EPK, TP PPK, NRF RH, SRB, 6a ; 5a 303p; 5a 256p 3a 307p; 4a 186p; 4a 310p; 4a 354p Esmaspoegimisiga: tõu keskmine: 30,6 k PPK, NRF, SRB, RH ANG, EPK 27,6 27,6 27,6 28,9 31,6 31,3

  25. UURIMISTÖÖ TULEMUSED: VÄLJAMINEKU PÕHJUSED: 1. Udara haigused - 25,7% (SRB 35,2%, AY 29,8%, AP 26%) ( ANG 23,8%, TP 25,1%) 2. Ahtrus – 23,2% (EPK 23,8%, AP 23,6%, ANG 23,4%) (SRB 12,2%) 3. Madal toodang – 12,4% (ANG 15,5%, SRB 15,5%) (AY 7,3%, RH 8%) Vähem esines praakimise põhjustena leukoosi (0,1%), nakkushaigusi (0,2%) ja võrkmiku põletikku (0,3%)

  26. UURIMISTÖÖ TULEMUSED: REGRESSIOONANALÜÜS: 1. EPI pikenedes 1kuu võrra väheneb piimatoodang 4,2 kg päevas või 126,4 kg kuus = ~570 EEK lehma kohta kuus (rohkem väheneks ANG; SRB ja AY verelistel). Erand AP verelised. 2. EPI 24, 28 või 32 k. korral annaksid parima toodangu ANG,SRB ja TP, vähem AY ja AP verelised. 3. Kasutusea pikenedes aasta võrra suureneks piimatoodang 4736,5 kg aastas, 13,0 kg päevas või ~400 kg kuus = ~1800 EEK lehma kohta kuus (rohkem suureneks SRB, RH, NRF). 4. Kasutusea 3 ja 3,5 a. korral annaksid kõrgemat toodangut SRB ja RH, madalamat EPK ja ANG verelisusega.

  27. ETTEPANEKUD: 1. Vanempaaride valikul tuleks vältida liiga heterogeenseid kombinatsioone. 2. Senisest rohkem tähelepanu tuleb pöörata lehmade pikaealisusele ja tervisetunnustele, sest lehmad, kes püsivad kauem karjas, on majanduslikult efektiivsemad. 3. Tähelepanu pöörata lehmade esmaspoegimisvanuse lühendamisele, kuna nii oleks võimalik sissetulekut suurendada. 4. Suuremat tähelepanu peaks pöörama erineva verelisusega seemenduspullide valikule lähtuvalt üksiktunnustest. • Aretusprogrammi koostamisel peaks aretusühistu koostöös loomaomanikega selgitama välja prioriteedid, milliste tunnuste parandamisele tuleks edaspidi suuremat tähelepanu pöörata, et lüheneks lehmade esmaspoegimisiga, pikeneks kasutusiga, mis omakorda suurendaks piimatootmise efektiivsust tervikuna. • Eesti punase veisetõu aretusprogrammi sobiksid ka tulevikus rootsi punasekirju, punasekirju holsteini, taani punase ja šviitsi tõud, kuid seejuures tuleks tähelepanu pöörata individuaalsele paaridevalikule, et moodustada õigeid kombinatsioone.

  28. Tänan kuulamast! Safrei EPK 285 (AP 44% TP 31% RH 19% EPK 6%)

More Related