1 / 27

Õppekirjandusest psühholoogi pilgu läbi

Õppekirjandusest psühholoogi pilgu läbi. Tiia Lister Koolituskeskus ELLU www.ellu.ee. Teemad. Hea õpiku koostamise lähtekohad – psühholoogiline vaatenurk Autori võimalused ja vastutus Õpikute suurimad puudused Hea õpik Haridusuuendus Eestis ja õppekirjandus. Kellele on õpik mõeldud?.

chuong
Download Presentation

Õppekirjandusest psühholoogi pilgu läbi

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Õppekirjandusest psühholoogi pilgu läbi Tiia Lister Koolituskeskus ELLU www.ellu.ee

  2. Teemad • Hea õpiku koostamise lähtekohad – psühholoogiline vaatenurk • Autori võimalused ja vastutus • Õpikute suurimad puudused • Hea õpik • Haridusuuendus Eestis ja õppekirjandus Tiia Lister 2010

  3. Kellele on õpik mõeldud? • Õpilase abiline koolis. • Õpilase koduse õppimise põhimaterjal. • Õpetaja metoodiline abi- ja juhendmaterjal. • Lapsevanema abi lapsele õppimises. • Puudujate ja haigete laste ainus võimalus õppida õpiku kaudu. • Täiskasvanute võimalus värskendada koolis õpitud, aga unustatud teadmisi. Tiia Lister 2010

  4. Miks on õpilasele vaja õpikut? • Põhiline abiline õppetunnis. • Süsteem ainest ja õpitavast. • Õpetaja jutu lisamaterjal. Ainekohase huvi tekitaja! • Reeglite, seaduspärasuste kogum. • Harjutuste ja ülesannete lahendamise näidised. • Koduste tööde abi – ka lapsevanemale. • Lisamaterjali viited. • Huvitav lugemine lisaks. Tiia Lister 2010

  5. Erinevad vaatenurgad õpikule • Ainemetoodika vaatenurk • Psühholoogia vaatenurk • Eripedagoogika vaatenurk • Teksti – sõnumi - kommunikatsiooni vaatenurk • Kujunduslik- kunstiline – visuaalne vaatenurk • Sotsiaalne ja kultuuriline vaatenurk Tiia Lister 2010

  6. Psühholoogia vaatenurki • Väärtused ja eesmärgid • Motivatsioon ja huvid • Tähelepanu ja analüüs • Mõtlemine ja mälu • Suhted ja tunded • Reeglid ja seaduspärasused • Tunnetus ja taju • Loovus ja intelligentsus • Õppimine ja uudishimu Tiia Lister 2010

  7. Õpiku autori võimalused ja vastutus • Õppeaine maine õpilase silmis. • Huvi loomine ja põnevuse tekitamine. • Süsteem aine sees ja erinevate õppeainete vahel. Avatud maailm ja õppeaine – lisad, viited. • Aine-alane mõtlemine ja sõnavara. • Raudvara aine õppimisel: põhimõisted, - reeglid ja –teemad. • Selgus, mõistmine ja rakendusvõimalused. • Sobivad tekstid – piisav info põhiteema ja -tõdede kohta. • Iseseisva töö ja loomingu hõlbustamine. • Ainega seotud maailmapilt, väärtussüsteem. Tiia Lister 2010

  8. Autori põhiküsimused õpiku kirjutamise eel • Kes? Kellele? Kelle jaoks? Missuguse õpilase jaoks? • Mis? Mida täpselt? Missugune on õpiku süsteem ja ülesehitus? • Miks? Miks seda ainet õppida-õpetada? Miks see teema, see jutt? Mis eesmärgiga? Mis mõttega? Mis tasemel? • Kus? Mis peatükis? Mis leheküljel? Mis kohas? • Millal? Millises järjekorras? Millega seoses? • Kuidas? Mil viisil? Millisel tasemel? Milliste võtetega? Millisel kujul? Milliste lisadega? Tiia Lister 2010

  9. Psühholoogiline aspekt õpikust õppimise puhul • Õpik peab olema atraktiivne ja kaasaegne. • Õpikus on õpilase jaoks süsteem ja selgus. SÕNUM! • Õpik on kui “klassiruum”, kuhu soovitakse astuda. • Õpikus on olemas kujutatud inimesed, kes soovivad õppida ja kellega saab samastuda. • Õpik sisendab huvi ja positiivse hoiaku kohe alguses õpitavasse ainesse. • Õpikus on selge ja arusaadav tekst; on selgus reeglite, harjutuste ja loovülesannete suhtes. • Õpikus on olemas ja mõistetav kogu materjal, mida vaja õpiedukuseks selles klassis. Kooskõla ainekavadega. Tiia Lister 2010

  10. Õpiku ülesehitus ja tähtsad teemad igas õpikus • Tervitus ja head soovid – õpik ei ole anonüümne materjal. • Mitte lihtsalt sisukord, vaid selge ja mõistetav süsteem. • Selged teemad – selgetel alustel peatükid, alateemad ja õppetunnid. • Mõisted ja definitsioonid, reeglid, näited, ülesannete lahendamise eeskujud. • Kokkuvõtted ja “raudvara”. • Harjutused, küsimused, loovülesanded, ülesanded erinevate võimetega õpilastele. • Vajalikud lisad – tabelid, sõnastikud, kirjandus, internetilingid. • Ülesannete vastused enesekontrolliks. Tiia Lister 2010

  11. Õpiku koostamisel peaks olema arvestatud • Õpilaste eakohasus õppimise, mõtlemise, loogika ja motivatsiooni seisukohalt. • Õpilaste sõnavara ja mõistmisvõime. • Motiveerivad lisad, pildid ja värvid – arvestades erinevate õpilaste elukeskkonda ja peret. • Õpiraskuste teket soodustavad tingimused peaksid olema minimiseeritud – lugemisraskused, visualiseerimise probleemid, kujutusvõime ja ruumilise mõtlemise eripära. • Konkreetse ja abstraktse, eluliste näidete ja “ära õpitava teksti” tasakaal. • Mälu, kujutlusvõime ja loomingulisuse tasakaal. Tiia Lister 2010

  12. Verbaalne osa õpikust • Pealkirjad, alapealkirjad. • Tekst, selgitused, kirjad. • Definitsioonid, reeglid, sümbolid ja valemid. • Näited. • Ülesannete kirjeldused ja harjutused. • Juhendid ja instruktsioonid. • Küsimused. • Kommentaarid ja selgitused, põhjendused, argumendid, tõestused ja lahendused. • Lisad. Sõnastikud, tabelid, loetelud. Tiia Lister 2010

  13. Mitteverbaalne osa õpikust • Suurus, formaat, paber, kvaliteet. • Kaaned ja nende kujundus, väljanägemine. • Tegelased – nende kujutamine ja “elu”. • Värvid ja kirjad. • Kujundid, skeemid. • Varjatud sõnumid - õpiku autorite teadlikud ja alateadlikud mõjutused lugeja alateadvusse. Tiia Lister 2010

  14. Õpik õppimise ja mõtlemise arendajana • Miks peab õppima seda ainet? • Mida ma saan teada, kui ma seda õpikut loen ja sellest õpin? • Mis kasu mul sellest on igapäevaelus? • Kes või mis elukutses seda peab ainet oskama? Mida ta sellega on saavutanud? • Mis oluline ja mis mitteoluline õpikus tervikuna? Selles peatükis? • Millisesse suuremasse süsteemi see kõik kuulub? Missuguste teiste õppeainetega on seotud? • Kust saan teavet kontollida või lisamaterjali? Tiia Lister 2010

  15. Mälu või mõtlemine? Mõtlemise õppimine õpiku kaudu: a) teadmised süsteemis – teadmised (meelespidamine ja mäletamine) b) seaduspärasused, reeglid – mõistmine (tõlgendamine) c) otstarve - rakendus (kasutamine) d) analüüs – osadeks jaotamine (osad, järjekord, põhjused, probleemid, lahendused, tagajärjed) e) süntees – kokkupanek (oletused, arendused, muudatused, täiustamine) f) hindamine – hinnangu andmine (saavutused, õnnestumine, töötamine, arvamused Tiia Lister 2010 15

  16. Tekstid Erinevad tekstid: kirjeldav tekst – missugune? jutustav tekst – mis toimub? seletav tekst - kuidas? põhjendav tekst – miks? juhendav tekst – mil moel? Tiia Lister 2010 16

  17. Õpikuteemast arusaamise eeldused 1 Nimetamine ja defineerimine – mis see on ? Rakendus – mida sellega saab teha? Mälu – kas oled varem seda teadnud või kasutanud? Kirjeldus – mis toimub? Kuidas see välja näeb? Valikuline taju ja taju fokuseerimine – milline detail ja kus asub? Arutlemine – miks see nii on ? Milline tähtsaim osa? Võrdlev analüüs – kuidas nad erinevad või on sarnased? Tiia Lister 2010 17

  18. Õpikuteemast arusaamise eeldused 2 Põhjus ja tagajärg – mis selle põhjustas? Milline on tulemus? Hüpoteeside püstitamine ja tuletamine – mis juhtub, kui...? Vahend-tagajärg suhted - mida oleks vaja teha eesmärgi saavutamiseks? Loov arutelu – kuidas saad selles kindel olla? Loogilised seosed – kui... siis...? Osade hindamine – millised osad on head? Mida sa muudaksid? Terviku hindamine – kas tervik on kvaliteetne? Mida peaks muutma? Tiia Lister 2010 18

  19. Küsimused ja ülesanded Teadmised – mis juhtus? Kes? Mis? Mõistmine – miks juhtus? Miks? Rakendamine – mida teie teeksite? Millal? Analüüs – milline osa on tähtsaim? Milline? Süntees – millised võimalused? Kuidas? Millega seotud? Hinnang – milline on arvamus? Tulemuse kvaliteet? Tiia Lister 2010 19

  20. Head küsimused 1 Tähelepanu tekitavad ja suunavad küsimused – huvi ja motivatsioon! Milline? Võrdlusi ja liigitamist võimaldavad küsimused – vormi ja sisu mõistmine! Kui palju? Kui kaua? Kui tihti? Selgitust ja arutelu soodustavad küsimused – väljendusoskus, jutustamisoskus! Miks sa nii arvad? Tiia Lister 2010 20

  21. Head küsimused 2 Süvenemist soodustavad küsimused – põhjalikum analüüs ja mõistmine! Mida me saame teada? Kuidas? Põhjusi, lahendusi ja eesmärke otsivad küsimused – probleemi analüüs ja lahendused! Millised on sinu põhjendused? Mida me sellest õppisime? Miks me seda loeme? Väärtusi ja põhimõtteid leidvad küsimused – hinnangute alused! Mis on väärtuslik? Mis on õige? Miks ta peab seda õigeks? Tiia Lister 2010 21

  22. Lihtsa keele reeglidJaan Mikk Tundmata sõnade hulga piiramine. Vajalike mõistete ja uute sõnade täpne ning lühike selgitamine. Lihtsamate lausete kasutamine. Lauses olulise, selge mõtte esitamine nii, et see mahuks tervikuna lühiajalisse mällu. Selge ülesehitusega tekst – “punase lõnga” printsiip. Selge sõnum ja kokkuvõte. Teksti konkreetsus ja visualiseeritavus – konkreetsed sõnad ja näited. Tiia Lister 2010 22

  23. Näide – millise klassi õpiku tekstülesanne? Suurim hiljuti elanud lind oli raitlind, kes suri välja 300 aastat tagasi, umbes aastal 1660. Tema muna läbimõõt oli 30 cm, maht 7 liitrit. Lind, keda tunti nime all “rock-lind”, oli 3 m kõrge ja kaalus ligi 500 kg. Linnu nime võib leida Sindbadi juttudest (Ogarad olendid lk.14). Koosta mõne elusolendi kohta jutuke, kus kasutad võimalikult palju erisuguseid mõõtühikuid. Tiia Lister 2010 23

  24. Õpikute suurimad puudused Süsteemitus – puudub ülevaade, mida ja millises õpiku osas õpitakse. Tervik! Motivatsiooni loomise eiramine – puuduvad õppimisele innustavad pildid ja laused. Miks õpime? Akadeemilisus – laused, selgitused, pildid ja mõttekäigud pole eakohased. Lehekülgede fookused paigast ära, mis raskendavad tähelepanu ja tajumist, mõistmist ja olulise märkamist. Õpiraskuste teema mitte tundmine – lugemisraskused, matemaatika raskused, tegevuse korraldamise raskused. Illustratsioonid pole õppimist soodustavaks teguriks – pigem segajad, kuna sõnum pole toetav. Tiia Lister 2010 24

  25. Hea õpiku tunnused – psühholoogiline aspekt 1 Õpiku on turvaline ja süsteemne tervik, millest arusaamine tekib juba esmasel õpiku sirvimisel. Õpikus on “tegelased”, kes on meeldivad, kaasaegsed ja samastumist soodustavad oma välimuse, päritolu, tegevuse ja põhimõtete poolest. Õpiku materjal on esitatud leheküljeti tähelepanu ja tajumise seaduspärasusi arvestades. Puudub info-liiasus ja keeruline tekst, mida pole võimalik mõista ega mällu salvestada. On arvestatud erinevate võimetega õpilastega ega soodustata õpiraskuste teket või süvenemist. Kasutatakse meeldivat meeleolu ja aktiivsust soodustavaid värve ja kujundeid. Tiia Lister 2010 25

  26. Hea õpiku tunnused –psühholoogiline aspekt 2 Tekstide sisu on eakohane ja jõukohane õpilasele; mõistetav, huvitav ja selge õpieesmärgiga. Õpiülesannete puhul on olemas mõistetavad juhendid ja küsimused. Fotod, pildid ja muu kujunduslik pool on kooskõlas tervikuga ja sõnumiga - mitte tühine lisand, millel pole mingit seost õpitavaga ega õpieesmärgiga. Kujutatavad inimesed ja keskkond on valitud suunaga tulevikku ja kaasaegne. Peale “õpikupere” on kasutusel erinevad “tegelased”. Illustratsioonid ei ole kahemõttelised või ebakohased alaealise jaoks. Puuduvad teemast eemale tõmbavad “lülitid”. Õpikus on kokkuvõtted, mäluülesanded, kõik vajalikud lisad kergesti leitavad. Tiia Lister 2010 26

  27. . “Hariduse peamine eesmärk on kasvatada lastest inimesed, kes on võimalised tegema midagi uut, mitte lihtsalt kordama eelnevate põlvkondade saavutusi – inimesed, kes on loomingulised, leidlikud ja avastamishimulised. Jean Piaget Selleks teilegi palju uuendusmeelt ja mõju Eesti haridusmaastiku korrastamiseks uute õpikute loomise kaudu! Tänuga! Tiia Lister www.ellu.ee Tiia Lister 2010 27

More Related