1 / 17

Omavalitsused ja avalikud suhted JÕHVI KONTSERDIMAJA – REGIOONI MAINEKUJUNDAJA

Omavalitsused ja avalikud suhted JÕHVI KONTSERDIMAJA – REGIOONI MAINEKUJUNDAJA. Vallo Reimaa Jõhvi Vallavolikogu esimees Linnade ja Valdade päevad 14.-15.02.2007. Lähtepositsioon Jõhvi linna tekkimisel 1992. aastal.

chick
Download Presentation

Omavalitsused ja avalikud suhted JÕHVI KONTSERDIMAJA – REGIOONI MAINEKUJUNDAJA

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Omavalitsused ja avalikud suhtedJÕHVI KONTSERDIMAJA –REGIOONI MAINEKUJUNDAJA Vallo Reimaa Jõhvi Vallavolikogu esimees Linnade ja Valdade päevad 14.-15.02.2007

  2. Lähtepositsioon Jõhvi linna tekkimisel 1992. aastal • Uus (äsjataastatud) ning tundmatu linn.Puudub ajalugu, mida õpitaks kooliprogrammide kaudu. • Suhteline väiksus, võrreldes Ida-Virumaa suuremate linnadega ning teiste maakonnakeskustega. • Sellest tulenev väike tuludebaas. • Suur (maakonnakeskuse) eelarveliste asutuste võrk

  3. Nime tuntus • Ilmajaam – iga päev teles ja raadios • Jõhvi Kultuurikeskus – aeg ajalt teles ja raadios • Jõhvi Sportmängude Kool – aeg ajalt teles ja raadios

  4. Vajadus • Teadvustumine ning tunnustuse leidmine Ida-Virumaal ja Eestis. • Kogukonnaidentiteedi loomine Jõhvis endas.

  5. Jõhvi linna arengukava 1999-2000 • Jõhvi kahe kultuurimaja kahes saalis on kokku 1000 istekohta ehk üks istekoht 13,3 elaniku kohta. Kultuurialase tegevusega ei suuda Jõhvi linnakodanik neid isegi teoreetiliselt koormata, sest siis ei jääks enam aega tööl käimiseks. Näiteks Kohtla-Järvel on sama suhtarv 28,8, Sillamäel 39,5 ning Narvas koguni 61,5. • Jõhvi saalide piisav koormamine nõuab paratamatult järgmisi lahendusteid:1) kaasata elanikke väljastpoolt Jõhvit, et teenindada kultuuriliselt laiemat regiooni;2) laiendada tegevussfääri kultuurivälistele aladele.

  6. Arengukava 2004-2007 Arengut toetavad ressursid: • Lähtudes võrdlusest naaberlinnade rahvusliku koosseisuga teatakse ja hinnatakse Jõhvit kui eestikeelset linna Ida-Virumaal. • Jõhvi kui keskus on leidnud tunnustust enamikes Eesti riiklikes keskasutustes, mis väljendub nende otsustes valida Jõhvi oma regionaalsete keskkontorite asupaigaks.

  7. SWOT-analüüs (Ohud) • keskuse rolli nõrgenemine (provintsistumine); • eelarveliste vahendite ebapiisavus linna arengu tagamiseks ning naabritega konkureerimiseks; • riik ei pea vajalikuks piirkonna programmilist arendamist; vähene regionaalpoliitiline toetus; • mainet Eestis ei õnnestu vajalikul määral tõsta; • naaberomavalitsuste areng on kiirem; • elu ja raha jätkuv koondumine Tallinnasse; • töötajad valivad elukohaks parema elukvaliteediga naaberasulad; • kvalifitseeritud tööjõu jätkuv äravool; • väheatraktiivne investeerimiskliima tööstusettevõtjale;

  8. SWOT-analüüs (Ohud) • linna elamismiljöö konkurentsisuutmatus; • linnavõimu võõrandumine linnaelanikest; • noorte spetsialistide kroonilise puuduse tõttu vananeb olemasolev kaader määrani, kus kaob lõplikult suutlikkus uute ideedega kaasa minna ja genereerida uusi ideesid; • kommertskultuuri ja suvekultuuri koondumine Toila valda, millega kaasneb linna suvine tühjenemine ning maksujõulise kultuuritarbija väljavool linnast; • paljud linnaelanikud ei suuda omaks võtta vaikse provintsilinna muutumist kiire elutempoga regioonikeskuseks.

  9. Jõhvi linna strateegiline üldeesmärk • Jõhvi linna arengu üldeesmärk on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise inimest väärtustava keskkonna loomine, mis tugevdaks Jõhvit kui regionaalkeskust, oleks atraktiivne investeerijatele ning vastaks linnaelanike ootustele ja vajadustele. Selleks on vaja: • Parandada piirkonna mainet (tutvustada Jõhvit kui uut arenevat keskust). • Tõsta elukeskkonna kvaliteeti. • Parandada ettevõtluskeskkonda ja atraktiivsust investoritele ning selle läbi töökohtade struktuuri ja kvaliteeti. • Tõsta elanikkonna ettevõtlikkust ja tööjõu kvaliteeti.

  10. Jõhvi asend Ida-Virumaal

  11. Maakonnakeskus 50 km 15 km 5 km 35 000 175 000 65 000

  12. Jõhvi-Ahtme kaksiklinn(34 000 elanikku)

  13. Terviklik ja kompleksne detailplaneering (2003.a)

  14. Projekteerimine 2003-2004

  15. Hoone kasutamise kompleksus • Eesti Kontsert (kontserdid, teatrietendused jms); • Kino • Kunstigalerii • Muusikakool • Huvikekus • Lasteteater “Tuuleveski” • Koolituskeskus • Koolide lõpupeod’ • jmt

  16. Jõhvi Kontserdimajast on saanud: kogu Ida-Virumaa visiitkaart ja positiivse maine kujundaja, kahe kogukonna ühendaja; Sillamäe ja Narva liitmine maakonna ühisteadvusega; investeerimiskeskkonna parandaja Jõhvis. Tulemus

  17. Tere tulemast Jõhvi Kontserdimajja!

More Related