vaba tarkvara mis see on
Download
Skip this Video
Download Presentation
Vaba tarkvara: mis see on?

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 21

Vaba tarkvara: mis see on? - PowerPoint PPT Presentation


  • 138 Views
  • Uploaded on

Vaba tarkvara: mis see on?. TPÜ „Vaba tarkvara I“ avaloeng. Kummaline nähtus?. 20 aasta jooksul kasutatud harjumuspärane ärimudel: kõik on justkui arusaadav: Firma ostab töövahendid (riist- ja tarkvara) Palgatakse töötajad Korraldatakse reklaam ja turundus

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Vaba tarkvara: mis see on?' - chaka


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
vaba tarkvara mis see on
Vaba tarkvara: mis see on?

TPÜ „Vaba tarkvara I“ avaloeng

kummaline n htus
Kummaline nähtus?
  • 20 aasta jooksul kasutatud harjumuspärane ärimudel: kõik on justkui arusaadav:
      • Firma ostab töövahendid (riist- ja tarkvara)
      • Palgatakse töötajad
      • Korraldatakse reklaam ja turundus
      • Valmis toodet müüakse tükihinnaga, paljundada saab väikeste kulutustega praktiliselt lõputult
      • Kasumimarginaal on korralik (pehmelt öeldes)
      • Versiooniuuenduste läbisurumine (standardite muutmine jms)
  • Kuidas elada ära, kui tehtud töö antakse niisama teistele kasutada?
ajaloost
Ajaloost
  • Algus: Tõelised Programmeerijad
  • MIT tehisintellektilabor 1961 – PDP, VAX jt.
  • 80-ndad: häkkerite asemel äri
  • PC ja DOSi põlvkond, BBS-kultuur. „Pira“
  • 1984:RMS ja GNU. Free software
  • 1991: Linux
  • Alates 1998: open source
  • XXI sajandi algus: vaba tarkvara kiire areng
etapid
Etapid
  • Algaastad – vaba tarkvara
      • Erinev riistvara => tarkvara kui „lisavidin“
      • Riiklik finantseerimine
  • Vahepealne aeg - kommerts
      • Ellujäämine eeldas äritegemist
      • Standardse ja odava riistvara teke
      • Tarbija veenmine, et muudmoodi ei saagi
  • Tänapäev – tagasi vaba lähenemise suunas
      • Internet – vaba turundus-, info- ja meediakanal
      • IT-inimese laiem kompetents, tarkvara loojate laiem ring
katedraal ja turg
Katedraal ja turg
  • Eric S. Raymond:
    • Kommertstarkvara loomine sarnaneb katedraali ehitusega – pikk, hoolikalt planeeritud protsess, suured kulutused
    • Vaba tarkvara meenutab idamaist, kärarikast ja esma-pilgul lausa kaootilist turgu
vaba tarkvara arendusmudeli 5 p hipunkti
Vaba tarkvara arendusmudeli 5 põhipunkti
  • 1. Kratsi sealt, kust sügeleb
  • 2. Kui võimalik, kohanda
  • 3. Esimene vasikas LÄHEB aia taha – oska näha selle positiivset mõju
  • 4. Kui suhtumine on õige, tulevad huvitavad väljakutsed ise kohale
  • 5. Kui projekt enam huvi ei paku, leia sobiv jätkaja
ja ikkagi kes maksab
Ja ikkagi – kes maksab?
  • ESR: üle 75% programmeerijatest tegeleb olemasolevate rakenduste haldamise, paranda-mise ja edasiarendamisega, mitte uute kom-mertsrakenduste loomisega.
  • Firma X programmeerija loob süsteemile kasuliku täienduse või utiliidi:
      • Hoiab endale (ärisaladus?) - mõju eriti pole, reaalne varjamisest tulenev äriedu on minimaalne
      • Laseb vabalt levima, luues firma serverisse allalaadimis-võimaluse – positiivse imago loomine
aga tarkvarafirmad
Aga tarkvarafirmad?
  • Põhiküsimus: Mis paneb tarbija ostma seda toodet just meie firmalt?
  • Reeglina on autorid kõige kompetentsemad oma loomingu alal => oskusteave ja klienditoetus!
  • Linuxit ostetakse ka siis, kui teda saab võrgust tõmmata – plaadid, raamatud ja tootetoetus!
tarkvaratoote 3 v rtusliiki
Tarkvaratoote 3 väärtusliiki
  • ESR: igal tarkvaratootel on
      • Kasutusväärtus (use value)
      • Turuväärtus (market value)
      • Monopoliväärtus (monopoly value)
  • Ka vaba tarkvara puhul võib rääkida kõigist kolmest – ehkki monopoliväärtuse osakaal on sageli märksa mõistlikum
majanduslikud stiimulid
Majanduslikud stiimulid
  • Kiirem ja paindlikum arendusprotsess, säästuvõimalused seoses meeskonna hajususega – iga ala spetse kasutatakse optimaalselt
  • Suurem kohandatavus, lihtsam reageerida tarbija soovidele
  • Uued, sageli ootamatud funktsionaalsused ning nende kiirem toetamine
m ned rimudelid
Mõned ärimudelid
  • Vaba põhitoode, tasulised teenused ja tuletatud profitooted – enamik suuri Linuxi distrosid
  • Vaba toode, mis teeb teed kommertstoodetele – Borland Kylix
  • Riistvara toetavad vabad utiliidid – paljude riistvarafirmade draiverid
  • Puhtalt täiendteenuste, raamatute ja „pudi-padi“ müük – paljud arvutikirjastused
kes v idavad
Kes võidavad
  • Üksiküritajad-konsultandid – eriti spetsiifiliste vajadustega valdkondades
  • Tugiteenuste firmad ning levitajad
  • Haridusasutused
eraldi n ide mida annab hariduses
Eraldi näide – mida annab hariduses
  • Majanduslik kokkuhoid
  • Sõltumatus tootja hinna- ja tootepoliitikast
  • Suurem kohandatavus (k.a. tõlkevõimalus)
  • Õpilaste laiem silmaring ja suurem kompetents
  • Võimalus anda õpilastele tarkvara koju kaasa
  • Tarkvarakogukond – võimalus küsida omasugustelt
  • ...
kus on k sitav
Kus on küsitav
  • Tööstuselektroonika ja robootika – tarkvara osa on väike, kuid oluline => avaldamine võib kahjustada toodet tervikuna
  • Mobiiltelefonid
  • Ehk ka kitsa profiiliga kõrg-professionaalsed rakendused (CAD, helitöötlus, tippdisain jne) – peamine probleem on tootetoetus. Samas – toetusmehhanismi saab rakendada ka eraldi (omaette ärimudel)
  • Apple'i ja MacOS X probleem
free libre open source
Free, libre, open-source...
  • GNU: kasutab mõistet „vaba tarkvara“ (RMS)
      • 4 põhiõigust: copy, study, modify, redistribute
      • „nakkav litsents“
  • OSI: avatud lähtekood (ESR, Bruce Perens)
      • Mitte nii karm – eesmärk on mitte ehmatada äriinimesi
      • Üritati luua kaubamärki
  • Software Libre – üks võimalikke alternatiiv-termineid, tähendus pigem GNU kui OSI oma
  • FLOSS, FOSS, F/OSS
vaba tarkvara litsentse
Vaba tarkvara litsentse
  • GPL – kõige karmim, nakkav litsents
  • LGPL – teeke võib kasutada ka ärivara loomisel
  • BSD – tuletised võivad olla ka ärivara
  • Apache – ei nõua rangelt lähtekoodi kaasa-andmist
lipulaevad
Lipulaevad
  • Süsteemitarkvara
      • Linux, vabad BSD Unixid
      • Apache
      • GCC
      • Zope
  • Arendustarkvara
      • PHP
      • Vabad SQL-andmebaasid (MySQL, PostgreSQL)
      • C, C++, Perl, Python, Pascal, BASIC...
slide18
...
  • Rakendustarkvara
      • Openoffice.org
      • Mozilla + n+1 vaba brauserit
      • GIMP
      • GAIM, Licq, aMSN jt
      • Evolution
      • Mplayer
      • Xine
      • ...
kust saab
Kust saab?
  • GNU/UNESCO Free Software Directory - http://www.fsf.org/directory/
  • Freshmeat - http://www.freshmeat.net
  • Sourceforge - http://www.sourceforge.net
  • DistroWatch - http://www.distrowatch.com
j reldused
Järeldused
  • Vaba tarkvara arendusmudel erineb kardinaalselt senilevinud arusaamadest, kuid tulemused ei jää alla ärivaralisele arendusele
  • Vaba tarkvara ja äritegevus pole vastuolus - turustusmehhanism ei välista rahateenimist, kuid muudab monopoolse kasumi teenimise raskemaks
  • Vaba tarkvara soosib kasutajapoolset algatust ning võimaldab valida sobiva teenusemudeli
ad