linuxi tagatuba s steemihalduse p hit ed n.
Download
Skip this Video
Download Presentation
Linuxi „tagatuba“ - süsteemihalduse põhitõed

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 31

Linuxi „tagatuba“ - süsteemihalduse põhitõed - PowerPoint PPT Presentation


  • 125 Views
  • Uploaded on

Linuxi „tagatuba“ - süsteemihalduse põhitõed. Vaba tarkvara I, 3. loeng. Vanaviisi on sageli lihtsam. Linuxi haldus on väga suures osas tekstipõhine – süsteemi häälestamine taandub tekstifailide redigeerimisele

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Linuxi „tagatuba“ - süsteemihalduse põhitõed' - kynton


Download Now An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
vanaviisi on sageli lihtsam
Vanaviisi on sageli lihtsam...
  • Linuxi haldus on väga suures osas tekstipõhine – süsteemi häälestamine taandub tekstifailide redigeerimisele
  • On loodud mitmeid graafilisi haldusvahendeid, kuid tihti on „vanaviisi“ käsurea kasutamine kiirem ja efektiivsem
  • Käsurea oskused tulevad kasuks ka juhul, kui graafilise keskkonnaga midagi juhtub
terminal
Terminal
  • Saab kasutada nii eraldi rakendusena graafilises keskkonnas (Fedora menüüs System Tools => Terminal) kui ka avades tekstikonsooli (vajutades Ctrl-Alt-F1..F6; tagasi graafilisse keskkonda viib Ctrl-Alt-F7).
  • Võrreldes Windowsi Command Promptiga tunduvalt võimsam töövahend
  • Mitmed eri programmid: xterm, kterm, gnome-terminal jpt, lisaks näiteks Midnight Commander
k ivitame terminali
Käivitame terminali...
  • Käsuviip (prompt) – süsteemi valmisolekutunnus[vt1@localhost vt1] $
  • Tähendus: arvutisse localhost on sisse logitud kasutaja vt1, hetkel asutakse kataloogis vt1 (kasutaja kodukataloog)
  • Juurkasutaja (administraatori) puhul lõpeb käsuviip $ asemel #-ga
  • Käsk sisestatakse viiba järele ja käivitatakse Enter-klahviga. Eelmised käsud on käsupuhvrist kättesaadavad üles-nooleklahviga
m ned t htsamad k sud
Mõned tähtsamad käsud
  • ls – kataloogi sisu kuvamine. Lisavõtmeid:
        • ls -l - väljastatakse ka failide atribuudid (suurused jms)
        • ls -a – näidatakse ka peidetud faile
        • ls *.sxw – näitab konkreetset failitüüpi (OpenOffice.org dokument)
  • cd – kataloogi vahetamine. Variante:
        • cd /usr/local/bin – liigutakse vastavasse kataloogi
        • cd .. - liikumine kataloogist välja (samm kataloogipuus ülespoole)
        • cd - viib suvalisest kohast tagasi kodukataloogi
slide6
...
  • df - vaba kettaruumi suuruse leidmine (disk free)
  • du – kataloogi mahu määramine (disk usage) koos kõigi selle alamkataloogidega. N:
        • du – jooksev kataloog (kus parasjagu viibime)
        • du / - kogu ketas (võtab omajagu aega!)
        • du /usr/local/bin - konkreetne kettakataloog koos alamkataloogidega
  • man, info – abiteabe saamine mingi käsu kohta. Küllaltki tehniline esitus (algajale raske)! N:
        • man ls
        • info df
slide7
...
  • who, finger – näitavad kasutajaid, kes hetkel arvutit kasutavad (finger ei pruugi alati süsteemis olemas olla). N:
      • [ vt1@localhost vt1 ]$ fingerLogin Name Tty Idle Login Time Office Office Phonevt1 VT1 kursus *:0 Jul 07 12:44 TPU
      • [ vt1@localhost vt1 ]$ who 4:40pm up 3:58, 1 user, load average: 0.70, 0.43, 0.33USER TTY FROM LOGIN@ IDLE JCPU PCPU WHATvt1 :0 - 12:44pm ? 0.00s ? -[ vt1@localhost vt1 ]$
  • NB! fingerit saab kasutada ka konkreetse kasutaja-nimega (N: finger vt1), sel juhul kuvatakse vaid tolle kasutaja info
slide8
...
  • su – juurkasutaja (administraatori) õiguste võtmine tavakasutajana. Vajab root-parooli.
  • slocate – otsimine süsteemist. N:
        • slocate *.doc – leiab kõik doc-failidNB! Muudatused viiakse andmebaasi perioodiliselt (tavaliselt kord päevas). Värske süsteemi puhul, samuti juhul, kui soovime otsida just süsteemi lisatud infot, tuleb anda käsk updatedb (vajab adminiõigusi).
  • cp – kopeerimine (copy). N:
        • cp kiri.sxw /home/vt1/dokumendid
        • cp kiri.sxw koopia.sxw
slide9
...
  • mv – ümbertõstmine või -nimetamine (move). N:
        • mv kiri.sxw /home/vt1/dokumendid
        • mv kiri.sxw kiri_Mardile.sxw
        • mv Documents dokumendid
  • rm – kustutamine (remove). N:
      • rm kiri.sxw
      • Võimas ja ohtlik erikuju - rm -rf fail/kataloog – kustutab faili või kataloogi ilma kinnitust küsimata ja kõigi alamkataloogi-dega. KÜSIMUS (MITTE PROOVIDA!): mida teeb rm -rf /?
slide10
...
  • ps – protsesside (töötavate programmide) nimestik. N:
      • ps – näitab vaid kasutaja poolt käivitatud protsesse. N:[ vt1@localhost vt1 ] $ ps PID TTY TIME CMD 1402 pts/0 00:00:00 bash 1426 pts/0 00:00:00 ps[ vt1@localhost vt1 ] $
      • ps -aux – näitab kõiki protsesse
  • kill – protsessi „tapmine“ numbri järgi. Enamasti kasutatakse -9 lisavõtit. N:
      • kill -9 1402 (tapab eespooltoodud nimekirjas bash-protsessi)
slide11
...
  • shutdown – arvuti sulgemiseks või uuesti käivitamiseks. N:
      • shutdown -h now – kohene sulgemine (halt)
      • shutdown -r now – kohene uuestikäivitus (restart)
      • shutdown -h -t 180 – sulgemine 3 minuti pärast (180 sek)
      • shutdown -h +5 – sulgemine 5 minuti pärast
      • shutdown -h 18:00 – sulgemine kell 18:00
      • shutdown -c – viivitusega sulgemise (3 eelmist) tühistamine
  • Paljudes süsteemides on ka käsud halt, poweroff ning reboot.
kasutaja igused
Kasutajaõigused
  • Unixis/Linuxis on kasutajaõigused märksa rangemalt paigas kui vanemates Windowsides.
  • Igal failil või kataloogil on 3 erinevat õiguste taset – omanik, grupp ja ülejäänud.
  • Igal tasemel saab määrata 3 erinevat õigust – lugemine, kirjutamine/muutmine ja käivitamine.
  • Kataloogi failide kasutajaõigusi võime näha ls -l käsuga.
kasutaja iguste m ramine
Kasutajaõiguste määramine
  • Õigused määratakse chmod-käsuga
  • Kaks eri süsteemi, vaatleme siinkohal numbrilist.
  • Õigused määratakse kolmekohalise numbrina – omanik, grupp ja ülejäänud. Iga number saadakse määratud õiguste summana järgmiselt:
      • Lugemine 4
      • Kirjutamine 2
      • Käivitamine 1
  • N: chmod 754 /home/vt1/programmid
faili omandi igused
Faili omandiõigused
  • Iga fail kuulub vaikimisi tema loojale
  • Paljudes süsteemides on igal kasutajal omanimeline grupp, mõnes on kõik kasutajad grupis users.
  • Kui soovime anda kasutajale mingi faili omandiõigused, siis tehakse seda chown-käsuga:
      • chown vt1 /usr/lib/openoffice
      • chown vt1:users /usr/lib/openoffice
jadak sud ja suunamine
Jadakäsud ja suunamine
  • Jadakäsk – käsud, milles eelneva käsu väljund suunatakse järgneva sisendinfoks. N:
      • ps -aux – kõigi protsesside loend (tavaliselt üsna pikk!)
      • grep otsitav tekst – otsib teksti sisendiga määratud kohast ja kuvab vastavad read
      • Jadakäsuna: ps -aux | grep mozilla - kuvatakse kõik need protsessid, mille nimes esineb „mozilla“
  • Enamike käskude väljundiks on ekraan. Seda saab aga suunata ka näiteks faili:
        • ls -l > sisukord.txt (fail kirjutatakse iga kord üle)
        • ls -l >> sisukord.txt (iga kirjutusega lisatakse infot, vana jääb alles)
programmi k ivitamine k surealt
Programmi käivitamine käsurealt
  • Eeltingimus: meil peab olema õigus programmi käivitada (vt. kasutajaõigused)
  • Kaks peamist varianti:
      • ./programminimi
      • sh programminimi
  • Programmi saab käivitada ka taustal – sel juhul käivitub programm, kuid terminal vabaneb uute käskude andmiseks. Selleks tuleb lisada käivitus-käsule &. N: ./programminimi &
s steemihaldusest paar n puvibutust
Süsteemihaldusest – paar näpuvibutust
  • Süsteemi tuleb pidevalt uuendada
  • Mittevajalik tuleb eemaldada
  • Kõik, mis pole lubatud, on keelatud
  • „No miks peaks minu arvutisse sisse murdma?“
    • Kindlasti LEIDUB huvitavaid asju
    • Pannakse püsti piraattarkvara arhiiv (omanik ei teagi)
    • Levitatakse paljaste tädide pilte ja ka päris roppe asju
    • Ehk kõige hullem – teie arvutist murtakse sisse CIAsse
tarkvara paigaldamine linuxis
Tarkvara paigaldamine Linuxis
  • Kolm peamist meetodit:
      • RPM (või mõni muu paketisüsteem)
      • .tar.gz programmipakend (tuleb lahti pakkida ja ise kompileerida – kuid see pole raske)
      • Installipakend sarnaselt Windowsiga (N: OpenOffice.org)
  • Suur osa enamlevinud distrosid (Fedora, Red Hat, Mandrake, SuSE) kasutab RPM-paketihaldust. Debianil on oma DPKG, kuid oskab ka RPMi kasutada
slide19
RPM
  • Küllalt lihtne installimeetod. Põhiliseks mureks on sõltuvused teistest pakettidest.
  • Laetakse alla ühtne .rpm fail
  • Install toimub administraatorirezhiimis
  • Peamised käsud:
      • Install/uuendamine (soovitatav): rpm -Uvh pakendifail.rpm
      • Install (võib minna topelt!): rpm -ivh pakendifail.rpm
      • Eemaldamine: rpm -e pakend
      • Installitud pakendi otsing: rpm -qa | grep otsitav_tekst
slide20
tar
  • Levinuim pakkimisviis Linuxis. Sisuliselt on tegemist kaheosalise protsessiga (seepärast kasutatakse ka topelt-faililaiendit .tar.gz) – esmalt kogub tar kõik pakitavad failid üheks suureks failiks, seejärel gzip pakib selle kokku.
  • Peamised pakkimiskäsud:
      • Kokkupakkimine: tar czvf pakendinimi.tar.gz pakitav
      • Lahtipakkimine: tar xzvf pakendinimi.tar.gz
  • NB! Hea tava kohaselt pakitakse Linuxis alati failid omaette alamkataloogina!
install tarball tar gz v i tgz
„Install tarball“ - tar.gz või .tgz
  • Sisuliselt kokkupakitud programmikood
  • Eeldab kompilaatorite (valik „Development Tools“ Linuxi installil) olemasolu arvutis
  • Pakitakse lahti nagu eespool näidatud
  • Alati tasub lugeda lisatud README-faili
  • Loodud kataloogis tuleb reeglina anda 3 käsku:
      • ./configure (programmikoodi häälestamine arvutile)
      • make (kompileerimine ehk viimine masinakeelde
      • make install (üle süsteemi install; mõnel juhul võib puududa)
installikomplekt
Installikomplekt
  • Sageli samuti .tar.gz-na kokku pakitud, kuid installiks tuleb käivitada mitte eespool kirjeldatud kolm sammu, vaid mingi muu fail (levinud nimi on setup). Ka siin tasub alati tutvuda dokumentatsiooniga – see peaks juhendama ka installiprotsessis tehtavate valikute osas.
  • Hea näide on OpenOffice.org'i install, samamoodi installitakse ka mitmeid mänge.
uuendusmehhanismid fedoras
Uuendusmehhanismid Fedoras
  • Fedora puhul saab kasutada kolme uuendusviisi:
      • Red Hatilt päranduseks saadud up2date
      • Apt – algselt Debiani uuendussüsteem, Fedora kasutab RPM-põhist teisendit apt-rpm
      • Yum – apt'iga sarnanev uuem süsteem (Fedora puhul kasutab ka up2date tegelikult yum'i, toimides vaid selle kasutajaliidesena)
up2date
up2date
  • Sinine valge „linnukesega“ jubin ekraani alaservas tööribal.
  • Kui läheb punaseks (valge hüüumärgiga), tuleb käivitada – klõps ikoonil ja nupul „Launch“
  • Üldiselt lihtne – iga ekraani puhul nõustuda valikutega, v.a. kui on olemas märkeruut „Select all“ - see tuleb ära märkida.
  • Miinus – enamasti aeglasem kui muud variandid
slide25
apt
  • Tuleb ise juurde installida (rpm-ina)
  • Plussiks on hea kiirus ja mitmed täiendavad võrguvaramud lisatarkvaraga, mida saab aptiga installida. Miinuseks on võimalus ajada rpm-andmebaas segi, ka kernel tuleb eraldi käsuga uuendada.
  • Peamised käsud:
      • apt-get update – uuendab tarkvara seisu
      • apt-get upgrade – reaalne uuendamine
      • apt-get install paketinimi - konkreetse paketi installimine
slide26
yum
  • Küllalt sarnane eelmisega
  • Plussiks on võimalus käitada süsteemse teenusena – öösiti arvutit käima jättes kontrollitakse uuendusi ja vajadusel uuendatakse automaatselt
  • Põhikäsud nagu apt'il:
      • yum update
      • yum upgrade
      • yum install paketinimi
adminirezhiimist
Adminirezhiimist
  • Variandid adminirezhiimi kasutamiseks:
      • Käivitada vastava nõudega programm tavakasutajana (näiteks menüüst), see avab vastava parooliakna. Peale tegevuse lõppu vajutada ekraani allservas kuldset võtmekest ning seejärel nuppu „Forget Authorization“. Kõige kindlam variant.
      • Terminalilt su-käsuga administraatoriks minek. Mõnevõrra riskantsem, sest vaikimisi saadakse nii kõik administraatori õigused ja miski ei piira käsu rm -rf / sisestamist. Samas piirdub lolluste tegemise võimalus terminalikäskudega.
      • Logida Fedorasse root-kasutajana. Kõige riskantsem.
veel pakkimisest
Veel pakkimisest
  • Vahel leidub tar.gz -pakendite kõrval ka .tar.bz2 -pakendeid. Nende puhul on pakkimise teiseks sammuks tar'i järel kasutatud bzip'i. Sel juhul on põhikäsud sellised:
      • Kokkupakkimine: tar cjvf pakend.tar.bz2 pakitav
      • Lahtipakkimine: tar xjvf pakend.tar.bz2
  • Linuxile on olemas ka DOSist/Windowsist tuttavad zip/unzip (eraldi programmid kinni ja lahtipakkimiseks), unarj (.arj-arhiivide avamiseks) ja unrar (.rar-arhiivide avamiseks)
kasutajate haldamine
Kasutajate haldamine
  • Lihtsam variant – menüüst System Settings => Users and Groups.
  • Saab ka terminalilt (NB! Vaikimisi ei ole Fedoral seda käsku ainult nimega võimalik anda):
      • /usr/sbin/useradd kasutajanimi
      • /usr/sbin/userdel kasutajanimi
      • passwd kasutajanimi (ilma nimeta vahetab enda parooli)
      • chfn kasutajanimi (finger'iga nähtavad andmed – nimi jne)
mida teha billi softiga
Mida teha Billi softiga?
  • Vahel on vaja mõnd Windowsi programmi...
  • Ühest 100% lahendust pole. Võimalused:
      • WINE (http://www.winehq.com) - universaalne Windowsi emulaator, sobib peamiselt väiksematele programmidele, kuid suudab käivitada ka mõningaid suuremaid
      • Crossover Office/Plugin (http://www.codeweavers.com) - kommertsjubinad, mis võimaldavad suurt osa MS laiatarbe-tarkvarast (Office, Media Player jne) jooksutada Linuxil. Maksab 25 dollarit.
      • WineX (http://www.transgaming.com) - WINE kommerts-arendus, mis suudab käivitada suurt osa Windowsi mängudest. Maksab 15 dollarit 3 kuu eest (allalaadimisõigus).