SURVE

1. KOHALIK OMAVALITSUS JA INNOVATSIOONMERLE KRIGULHELSINKI-TALLINN EUREGIO TEGEVJUHTWWW.EUREGIO-HELTAL.ORGvaldade ja linnade päevad 2008

2. SURVE • GLOBAALSES KÜLAS VALITSEB PIDEV EDUSURVE NII ETTEVÕTTEID, RIIKE KUI KOHALIKKE OMAVALITSUSI • ÄRISEKTORI OLULINE KÜSIMUS ON – KUIDAS MINIMISEERIDA EBAÕNNESTUMISI (Rowan Gibson). MIDA KÜSIB RIIK VÕI LINN?

3. Innovatsiooni tõlgendusvõimalusi • Innovatsioon on uue või oluliselt parandatud toote (kaup või teenus) rakendamine, või protsess, uus turundusmeetod, või uus organisatsiooniline meetod äripraktikas, töökoha organisatsioonis või välissuhetes. (OECD) • Innovatsioon toimub avalikus ja erasektoris, kodanikuühiskonnas, sotsiaalsets protsessides, aga ka tehnoloogiates, praktikates ja toodetes

4. LEVINUD ETTEKUJUTUS OMAVALITSUSE ROLLIST • Majandusliku koostöö poliitilised aspektid on ajaloo kulgemises nihkunud riikide, isegi riikide ühenduste ja liitude kompetentsi.Äritegevus peaks toimuma ettevõtjate vahel, rahvusvahelist koostööd edendavad ülikoolid ja kodanikeühendused. Siit siis ka väide, et turumajanduses on linnade-valdade ülesanne ainult kohaliku elukeskkonna tagamine, ehk siis kommunaalsfäär, piltlikult öeldes torud ja asfalt, ülejäänu teevad elanikud, ettevõtjad ja riik.

5. Tegelikult on arenenud riikides linnade ambitsioonikus kasvanud. • Paljud metropolid on väga rikkad ja näevad endid rahvusvahelise suhtlemise subjektina. • Need linnad ei tegele muutuvale keskkonnale reageerimisega, vaid sihikindlalt kasvatavad oma konkurentsivõimet • Linnade tegevus on muutunud kompleksemaks, proaktiivsemaks ja strateegilisemaks alates 1990ndate keskpaigast • Piiriülese koostöö vormid loovad lisandväärtust

6. Muutuvad rõhuasetused • Muudatused toimuvad linnaelu valdkondades tegelikult linnaplaneerimisest suhteliselt sõltumatult. Kuid kohaliku omavalitsuse võimalused konkurentsivõimet mõjutada on täiesti olemas.Uued domineerivad majandusharud nagu teadmusmahukad teenused ja loovmajandus (festivalid, konverentsid, disain jm), rahvusvahelised finantskeskused, kvaliteetturism eeldavad muutunud lähenemist linna juhtimisele ja –planeerimisele. • Teadus- ja tehnoloogiapargid, ettevõtlusinkubaatorid, ülikoolilinnakud kujunevad oluliseks osaks linnaaengu kujundamises ja samamoodi oluliseks nähtavuseks linnapildis. • Samas ähmastub linna piir ja kasvan valglinnastumine.

7. Muutused ettevõtluses ja linnaarengutes(Erik Terk) • Innovatsioonid ettevõtluses (1): • muudatused linnade ettevõtlusstruktuurides (tööstuse osakaal langeb) • tehnoloogilised innovatsioonid ja muutunud ärimudelid • tihenenud koostöö ettevõtluse ja ülikoolide, teadus-arendustegevuse, tehnoloogia- ja teadusparkide vahel • uued ettevõtlusvormid kujundavad linna, esile kerkib loovmajandus • ettevõtete koostöövõrgustikud ja klastrid

8. Infrastruktuuride muudatused • Uued infrastruktuuride süsteemid (2): • Süsteemid, mis täidavad lokaalseid vajadusi • Süsteemid, mis tagavad avatuse ja ligipääsu teistele maadele

9. Muutused linnaruumis(3): • endiste tööstuspiirkondade kasutuselevõtmine (tööstushooned, mis linnades tühjaks on jäänud) uutes funktsioonides toimub enamasti kohaliku omavalitsuse toel • uute keskuste esilekerkimine • linnade aglomeratsioon

10. Elustiilimuutused (4): • vananev elanikkond • võitlus noorte ja talentide eest • võitlus turvalisuse ja keskkonna kvaliteedi eest • ökoloogilised “rohelised” väärtused • atraktiivse loovlinna filosoofia omaksvõtmine

11. Teistsugused ootused linnajuhtimisele • Eelenvast tulenevad teistsugused ootused linnaplaneerimisele, finantseerimisskeemidele, juhtimisele, siit uued ootused linnakodanike kaasatuse osas (e-hääletused, e-teenused, kaasarääkimisvõimaluste teoreetiline kasv • Praktiliselt kasvab ka võõrandumine

12. KONKURENTSIVÕIME! Linnade konkurentsivõimest rääkides peab silmas pidama elukvaliteeti – mida me ühest või teisest strateegiast saame igapäevaelu võtmes. On ju linn KOHT, kus elatakse, kus midagi toimub, kus on oma “hing” või “lõhn”; linn on ÜHISKOND; linn on JUHTIMISTASAND Küsida tuleb – mida linnas on? Keda linnas on? Mis linnas juhtub? Missugused inimesed selles piirkonnas elavad?Kuidas nende elukvaliteeti saab parandada? Siin ju erinevad ootused.

13. Konkurents! • Linna käekäiku määrab konkurentsivõimelisus – kas suudetakse endale haarata rahvusvahelisest ettevõtlusest kallimaid ja paremini tasustatud funktsioonide täitmist, kontsentreerida talente ja kasvatada nooremate linnakodanike osakaalu elanikkonnast. • Loovklass on majanduskasvu tuumikjõud. Need inimesed tegelevad kunsti, teaduse, disaini, innovatsiooni jmt. Maailmas on neid ca 150 miljonit. USA-s 40 miljonit (Richard Florida) • Loovtöötajad vajavad kogukondi, organisatsioone ja vaateid, mis on avatud uutele ideedele ja erinevatele inimestele. • Kogukonna võimekus tipptegijaid juurde meelitada ja neid enda juures hoida on loovajastul põhiprobleem • Linna suurus määrab! • Piiriülene koostöö on väljapääs väikestele!

14. PÕHJANAABRITE AMBITSIOON • Soome poliitiline ja majanduseliit on määratlenud eesmärgina saada Põhjamaade kõige innovaatilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks piirkonnaks , et toime tulla globaalse majanduse väljakutsetega • ÜKSI OLLAKSE SIISKI VÄGA VÄIKESED, PIIRIÜLENE KOOSTÖÖ ON LAHENDUS

15. Helsinki-Tallinn Euregio Loodi koostöövõrgustikuna 1999, aastast 2003 MTÜ Partnerid • Helsinki (http://www.hel.fi/wps/portal/Helsinki/) • Tallinn (http://www.tallinn.ee/) • Uusimaa Liit  (http://www.uudenmaanliitto.fi/) • Eesti Vabariik (www.riik.ee) - esindab Harju Maavalitsus (http://www.harju.ee/) • Harjumaa Omavalitsuste Liit (http://www.hol.ee/)

16. Helsinki-Tallinn Euregio toimimine • MTÜ Helsinki-Tallinn Euregio eesmärgiks on koostöö edendamine regiooni sees ning regionaalse lõimumise edendamine.Regiooni all mõistetakse Harjumaa-Uusimaa ala. EUREGIO ON:• Foorum poliitiliseks diskussiooniks• Piiriüleste ja regioonidevaheliste koostööprojektide ja võrgustike partner• Kogemuste vahetuse foorum• Oskusteabe ning informatsiooni vahendaja• Aktiivne partner regionaalse kompetentsi edendamisel • Eesmärgiks on tasakaalustatud regioon eduka inimkapitaliga, kus on tore elada, töötada ja õppida. Regiooni integreerimine aitab suurendada heaolu ja kasvu mõlemal pool lahte ning parima praktika jagamist töötajate kontaktide, ettevõtjate, ametnike ja ühiste teadus-arendus ning ülikooli-programmide kaudu.

17. Teaduse ja kunstide kaksikregioon Teaduse ja kunsti kaksikregiooni arendamine teadmuspiirkonna kaudu • Oluline on ülikoolide ja kõrgharidusasutuste, uurimisinstituutide ning ettevõtlussektori kaasamine linnade ja neid ümbritseva regiooni arendustegevustesse. • Koostöövaldkonnad hõlmavad kusti, disaini, meediat, linnauuringuid ning heaolu teenuseid. Tähtsal kohal on koos Soomega teadmusklastrite arendamine.

18. EUREGIO FOORUMID 1.Euregio foorumid otsustajatele; 2.Teadmusareen (Knowledge Arena) loovmajanduse edendamiseks – koostööareen kunstnikele, teadlastele, disaineritele, uue meedia teenuste osutajatele, noortele intelligentidele, linnauurijatele 3. Seminaripäev PLEKTRUMi raames • Esimesel juhul püüame tutvustada uusi trende ja ideid linnaruumi arengutes, ja ka tuua ühte füüsilisse ruumi kokku inimesed,kes ideid genereerivad ja kes saavad neid realiseerida. Järgmine foorum toimub 23-24. september Helsinkis, kuhu olete väga oodatud. Informatsioon euregio koduleheküljelt. • Knowledge Arena ja PLEKTRUMI päev on pigem innovaatiliste mõtlejate koostööfoorum, sellest kasvavad välja uue meedia ettevõtted ja projektid.Kaudne eesmärk on noort intelligentsi siduda regiooni arenguga, pakkudes neile suuremat tegutsemispaika kui ainult Helsinki või Tallinn.

19. SENINE PRAKTIKA:nn TRIPLE HELIX • Euregio tegevuse eesmärgiks on olnud kokku tuua linnavõime ja otsuselangetajaid, akadeemilisi ringkondi ja teadus-arendustegevusse kaasatuid innovaatiliste ettvõtjatega.

20. UUED EESMÄRGID nn Triple helixi edasiarendus on Living Lab’ide kontseptsioon: Tegemist kas linnaosa või asutusega, milles (kohalikud) innovaatilised ettevõtjad testivad uut teenust reaalsetes tingimustes “päris” kasutajate peal. Tüüpiline teenus on mobiiliteenus või e-teenus, aga ka interaktiivne televisioon. Eesmärgiks on saada kasutajasõbralik lahendus. Helsinkis tegutseb väga palju Living Lab’e, meie oleme astumas alles esimesi samme.Suurim Living Lab on Arabianranta kampuserajoon, aga ka Well-Life Center, Laurea ülikool, kontsentratsioon Lab’idest on nn Farum Virium keskus. Kokkuvõtlikut: senisesse triple helix mudelisse lisatakse neljas mõõde: klient või tarbija

21. Võimalused Living Lab on võimalus ka väiksemale kohalikule omavalitsusele. Siin toimub väga otsene kohaliku omavalitsuse kontakt innovaatilise ettvõtja, teadus-arendustegvuse ja linna/vallakodaniku vahel. Just kohalik omavalitsus on vahendaja kodaniku ja ettevõtja vahel. Võidavad kõik: inimene saab paremat teenust,ettevõte saab pakkuda paremat teenust, omavalitsus kasvatab konkurentsivõimet, kinnistades ettevõtlust, inimesi ja olles osaline uute ideede levitamisel.

22. Soome kogemused on head ja meil rakendatavad. • Koostöösoovi korral palun võtke ühendust • MERLE KRIGUL • +37256465405 • merle@euregio-heltal.org TÄNAN KUULAMAST!