slide1 n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Klass Beetaproteobakterid PowerPoint Presentation
Download Presentation
Klass Beetaproteobakterid

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 27

Klass Beetaproteobakterid - PowerPoint PPT Presentation


  • 202 Views
  • Uploaded on

Klass Beetaproteobakterid. Siia kuuluvad seltsid: Burkholderiales (Burkholderia, Ralstonia, Herbaspirillum, Sphaerotilus, Comamonas, Bordetella, Janthinobacterium), Hydrogenphilales (Hydrogenophilus, Thiobacillus), Methylophilales (metülotroofid),

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Klass Beetaproteobakterid' - bruce-irwin


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
slide1

Klass Beetaproteobakterid

  • Siia kuuluvad seltsid:
  • Burkholderiales (Burkholderia, Ralstonia, Herbaspirillum, Sphaerotilus, Comamonas, Bordetella, Janthinobacterium),
  • Hydrogenphilales (Hydrogenophilus, Thiobacillus),
  • Methylophilales (metülotroofid),
  • Neisseriales (Neisseria, Simonsiella, Vitreoscilla),
  • Nitrosomonanales (nitrifitseerijad, Gallionella),
  • Rhodocyclales (Rhodocyclus, Zoogloea)
slide2

Klass Beetaproteobakterid

http://www.sciencenet.com.au/bacteriologyhome.htm

slide4

Klass Beetaproteobakterid

Beeta-proteobakterid on alfa-proteobakteritega metaboolselt sarnased, kuid nende omapäraks loetakse seda, et nad kalduvad kasutama substraate, mis moodustuvad anaeroobses keskkonnas orgaanilise aine lagunemisel: vesinikku, ammoniaaki, metaani, rasvhappeid jt ühendeid. Metaboolne mitmekesisus on suur.

Rühmas on ka patogeene (Neisseria, Bordetella).

slide5

Selts Burkholederiales

Perekonnad Burkholderia ja Ralstonia on loodud endise Pseudomonas perekonna liikide baasil.

Perekonda Burkholderia kuuluvad aeroobsed asporogeensed sirged pulgad. Nad liiguvad polaarsete viburite abil.

Tuntuim liik on B. cepacia, mis lagundab ca 100 erinevat orgaanilist ühendit, sealhulgas aromaatseid ühendeid. Polümeerseid ühendeid reeglina ei lagunda. V. oluline süsinikuringes. See liik on ka taimepatogeen (sibulate mädanemine) ja haiglainfektsioonide põhjustaja.

Ralstonia eutropha on endine Alcaligenes eutrophus. See on hästi läbi uuritud vesinikubakter.

R. solanacearum põhjustab närbumistõbe kartulil, tomatil, tubakal.

slide6

Selts Burkholederiales

Burkholderia cepacia põhjustab sibulatel mädanikke

slide7

Selts Burkholederiales

ICI (Imperial Chemical Industries) Inglismaal toodab Ralstoniaeutropha abil bioplasti Biopoli nime all. Bakterit kasvatatakse glükoosil. ICI on saavutanud polü-b-hüdroksübutüraadi (PHB)/polü-b-hüdrosküvaleriaadi (PHV) kopolümeeri saagiseks rohkem kui 80% raku kuivainest. Polümeer eraldatakse rakkudest, jahvatatakse pulbriks ja kasutatakse mitmesuguste plastikesemete tootmiseks (shampoonipudelid näiteks).

slide8

Selts Burkholederiales

Bordetella pertussis

Nakatab imetajaid. Koloniseerib ülemiste hingamisteede limaskesti ja põhjustab läkaköha. Selle haiguse kergemat vormi põhjustab B. parapertussis.

Haiguse vastu vaktsineeritakse kolmikvaktsiiniga: difeeria-läkaköha-teetanus. Arvatakse, et suur osa inimkonnnast on mingil kujul selle haiguse lapsepõlves läbi põdenud.

slide9

Selts Burkholederiales

Sphaerotilus (pildil) ja Leptothrix on niitjad limatupega bakterid. Tupp on tühi torujas struktuur, mis ümbritseb rakke tihedalt, aga otsest kontakti rakkudega pole. Tuped aitavad kinnituda tahkele pinnale ja neid baktereid võib sageli leida just voolavas vees kinnitununa pindadele. See aitab oligotroofses keskkonnas ellu jääda. Tuped kaitsevad ka algloomade eest.

slide10

Selts Burkholederiales

Sphaerotilus natans. Pulkbakterid paiknevad niidina ühise limatupe sees. Limatupes pole peptidoglükaani ja see koosneb polüsahhariididest, valgust ja lipiididest. Seega sama koostisega, nagu kapslid. Kinnitusplaadiga kinnituvad tahketele pindadele vees. Tuppedesse ei kogune raua- ja mangaaniühendeid. Tupest vabanevad tipmised viburitega rakud (goniidid), mis ujuvad eemale, kinnituvad ja moodustavad uue niidi. See võimaldab levida uutesse paremate tingimustega paikadesse.

Viburid moodustuvad tipmistele niidi rakkudele vaheltult enne niidist vabanemist . Elavad aeglaselt voolavas reostunud vees. Neid on ka puhastusseadmete aktiivmudas ja kui neid on väga palju, siis moodustub mittesadenev muda.

slide11

Selts Burkholederiales

S. natans. Näha tuped, kinnitusplaadid, viburitega goniidid.

slide13

Selts Burkholederiales

Leptothrix. Tupega bakterid, kelle tuppedesse sadenevad raua- ja mangaaniühendid. Need kogunevad tuppe siis, kui rakud lagundavad orgaanilisi rauaga kompleksis olevaid aineid, näiteks humiinaineid. Raua oksüdatsioonist energiat ilmselt ei saa, mangaani oksüdatsioonist võib saada.

slide14

Selts Burkholederiales

Janthinobacterium violaceum toodab lillakat pigmenti violatseiini, kui söötmes on trüptofaani. Varem kuulusid selle perekonna tüved perekonna Chromobacterium psührofiilsete tüvede hulka. Esineb vees, mullas ja mudas.

slide15

Selts Burkholederiales

Jaapanlased näitasid, et Janthinobacterium lividum’ist ekstraheeritud pigmendiga saab värvida siidi (ülal) ja ka teisi kangaid (all).

http://ss.jircas.affrc.go.jp/engpage/jarq/34-2/shirata/34-2(8-3).htm

slide16

Selts Burkholederiales

Isolation of Bacteria Producing Bluish-Purple Pigment and Use for Dyeing

Akira SHIRATA*1, Takanori TSUKAMOTO*2, Hiroe YASUI*3, Tamako HATA*4, Shoji HAYASAKA*5, Atsushi KOJIMA*6 and Hiroshi KATO*4

Janthinobacterium lividum was isolated from wet silk thread whose color became bluish-purple7,8). This bacterium produced large amounts of bluish-purple pigment on some media containing amino acids, such as Wakimoto medium. The pigment was extracted with methanol and was identified as a mixture of violacein and deoxyviolacein. This pigment could be used to dye not only natural fibers like silk, cotton and wool, but also synthetic fibers like nylon and vinylon, and generally gave a good color tone. The shade depended on the material. Silk, cotton and wool showed a bluish-purple color, nylon a dark blue color, and acetate a purple color. Dyeing could be performed by a simple procedure consisting of either dipping in the pigment extract or boiling with the bacterial cells. By changing the dipping time and the temperature of the dye bath, shades ranging from light purple to deep bluish-purple could be selected. The color fastness of the dyed material was about the same as that of materials dyed with vegetable dyes, but the color faded easily when the material was exposed to sunlight. However, since the pigment can be mass-produced by culturing, if these shortcomings could be overcome, the dye may become promising. The pigment displayed an antimicrobial activity against phytopathogenic fungi like Rosellinia necatrix which causes white root rot of mulberry7). It could also be used as a bio-fungicide.

slide17

Selts Neisseriales

Enimuuritud on perekond Neisseria.

Perekonda Neisseria kuuluvad liikumatud aeroobsed g(-) kokid, mis paiknevad paaridena, nö kohvioakujuliselt. Neil on kapslid ja fimbriad. Rakud on oksüdaaspositiivsed. Nad parasiteerivad imetajate limaskestade epiteelirakkudel ja mitmed on patogeenid. Kinnitumiseks kasutavad piile ja pinnavalke. Kinnitumine kaitseb väljauhtumise eest.

N. gonorrhoeae tekitab suguhaigust gonorröad e. tripperit. ja N. meningitidis bakteriaalset meningiiti.

Neisseriatel on siderofoorid, et saada kätte inimorganismist rauda.

slide18

Selts Neisseriales

Gonorröa. Moodustab 15-20% suguteede infektsioonidest. See on noorte haigus. Esinemissagedus on suurim 15-19 a naistel.

Gonokokid ei kuulu kunagi inmese normaalsesse mikrofloorasse. Inimeselt inimesele levivad peamiselt seksuaalkontakti kaudu. Ründavad suguteede, silma, pärasoole ja neelu limaskesta, põhjustades ägedat mädapõletikku. Meestel ja naiste on kliiniline pilt erinev.

Naistel lokaliseeruvad bakterid peamiselt emakakaelas. 40-50% haigetest on asümptomaatilised. Mädane eritis tupest, düsuuria.

Nakatunud emade sünnitatud lapsed võivad haigestuda konjunktiviiti, mis siis, kui ei ravita, võib lõppeda pimedaks jäämisega.

slide19

Selts Neisseriales

Gonorröa. Gonorröa põdemine ei anna püsivat immuunsust. Põhjuseks on piilide antigeenide pidev vahetumine, mistõttu tekivad uued serotüübid. Ravitakse antibiootikumidega ja tavaliselt tehakse paralleelselt ka klamüüdiavastast ravi, kuna need kaks patogeeni esinevad sageli koos. Alguses reageerisid hästi penitsilliinile. Nüüd on ilmunud väja resistentsed tüved, mis sisaldavad plasmiidil beeta-laktamaasi või kromosoomis kodeeritavaid muutunud struktuuriga penitsilliini seostusvalke.

Neisseria

slide20

Selts Neisseriales

Simonsiella ja Vitreoscilla on niitjad bakterid.

Simonsiella

slide21

Selts Neisseriales

Aquaspirillum on suur veespirill.

Aquaspirillum magnetotacticum. Suur magnettaksisega bakter

slide22

Selts Neisseriales

Chromobacteriumon lillakalt pigmenteerunud fakultatiivselt anaeroobne mulla ja veebakter. Kemoorganotroof. Võib põhjustada ka mädaseid infektsioone (tinglik patogeen). Pigmendiks on violatseiin, millel on antibiootilised omadused ja seda sünteesitakse ainult Trp sisaldavas söötmes.

Alguses kanti kõik violatseiini tootvad bakterid perekonda Chromobacterium. C. violaceum oli mesofiil ja C.lividum oli psührofiil. Nüüd on nende psührofiilsete tüvede jaoks tehtud uus perekond Janthinobacterium, mis kuulub seltsi Burkholderiales.

slide23

Selts Nitrosomonadales

Sellesse seltsi kuuluvad Nitrosomonas (pildil), Nitrosospira (nitrifitseerijad bakterid, kes oksüdeerivad ammoniaagi nitritini).

slide24

Selts Nitrosomonadales

Siia seltsi kuuluvad ka Spirillum, Thiobacillus, Gallionella ja rida metülotroofseid perekondi.

Thiobacillus on väävlit jt redutseeritud S-ühendeid oksüdeeriv kemolitotroof, kes talub väga hästi happelist keskkonda. Hapestab ise keskkonna, tootes väävliühendeid oksüdeerides väävelhapet

Tiobatsille on suhteliselt kerge isoleerida rikastuskultuuri kas veest või mullast. Mineraalsöötmele lisatakse tiosulfaati ja inokuleeritakse mullaga. Esialgu läheb sööde häguseks elementaarväävli moodustumise tõttu. Hiljem see hägu kaob ja sööde hapestub väävelhappe tekke tõttu.

slide25

Selts Nitrosomonadales

Thiobacillus ferroxidans saab energiaallikana kasutada nii rauda kui ka väävlit. Seega on nii tioon-kui ka rauabakter.

T. ferroxidans on osaline raudkonstruktsioonide korrosioonis.

Leostavad maakidest metalle ja toodavad hapet.

Aga nad võivad ka kasulikud olla, näiteks teevad väävli taimedele kättesaadavaks, oksüdeerides ta sulfaadini, mida taim saab kasutada.

T. denitrificans denitrifitseerib.

Thiobacillus ferrooxidansi ebakorrapärase kujuga kolooniadhapppelisel söötmel, mis sisaldab Fe(II). Roostene värvus tekib oksüdeeritud rauast.

slide26

Selts Nitrosomonadales

Gallionella ferruginea on limasabaga kemolitoautotroof

Gallionella kes saab energiat nii raua kui ka sulfiidi oksüdatsioonist. Limasaba, kuhu ladestuvad oksüdeeritud rauaühendid moodustub rakkudele siis, kui söötmele lisada rauaühendeid

slide27

Selts Rhodocyclales

Siia kuulub näiteks fotosünteesiv purpurnemitteväävlibakterRhodocyclus

Zoogloea ramigera on lima eritav bakter, keda on rohkesti puhastusseadmete aktiivmudas