1 / 11

Sissejuhatus ühtlustatud rahastamismudeli põhimõtetesse

Sissejuhatus ühtlustatud rahastamismudeli põhimõtetesse. Maiu Uus Praxise valitsemise ja kodanikuühiskonna programmi analüütik Tallinn 14.detsember 2011. Kuhu jõuda soovime?.

beulah
Download Presentation

Sissejuhatus ühtlustatud rahastamismudeli põhimõtetesse

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Sissejuhatus ühtlustatud rahastamismudeli põhimõtetesse Maiu Uus Praxise valitsemise ja kodanikuühiskonna programmi analüütik Tallinn 14.detsember 2011

  2. Kuhu jõuda soovime? Kodanikeühenduste korrastatud rahastamine on seisund, kus avalikus sektoris kasutatakse ühtlustatud rahastamispraktikaid, mis aitavad kaasa läbipaistvale, ligipääsetavale, avalikke huve kaitsvale, tõhusale/tulemuslikule rahastamisele ning mis tõstavad kodanikeühenduste võimekust. Eesmärk: (1)võimekad ja jätkusuutlikud kodanikeühendused (2) avaliku sektori ja kodanikeühenduste (selgem, tugevam) strateegiline partnerlus riigi valdkondlike eesmärkide planeerimisel ja saavutamisel. Allikas: „Kodanikeühenduste riikliku rahastamise korrastamise“ programm

  3. Rahastamine on läbipaistev, kui on piisavalt kättesaadavat informatsiooni rahastamise protsessi kõikide etappide kohta (maksimaalselt avatus kõigis etappides, minimaalselt olulisematel otsustushetkedel); nt. rahastamise programmiga kaasneb taotlemise, hindamise ja otsuse tegemise protsessi kirjeldus, sise-eeskiri (IMF) kui info ühenduse ja tema tegevuse kohta avaliku raha kasutamisel on kättesaadav nt asutusel kohustus avalikustada rahastatud organisatsioonid, organisatsioonil aga kohustus avalikustada põhikiri ja majandusaasta eelarve

  4. Rahastamine on ligipääsetav, kui on seatud organisatsioonide kvalifitseerumise ja rahastatava välja valimise kriteeriumid kui need kriteeriumid on objektiivsed ja mittediskrimineerivad, rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes proportsionaalsed, asjakohased ning põhjendatud. Õigluse printsiip. kui taotluse vorm ja taotlemiseks/ kvalifitseerumiseks antud aeg ei sea põhjendamatuid piiranguid

  5. Avalikul huvil põhinev rahastamine.. tähendab, et eraldatakse vahendeid ühendustele tegevusteks, mille sihtgrupp ulatub väljapoole ühenduse liikmete või töötajate huvisid. Avalik raha -> avalik hüve

  6. Rahastamine on tulemuslik, kui saavutatakse ühendustele planeeritud väljund-, tulemus- ja mõju eesmärgid. Tulemuste hindamiseks on vaja eesmärke, mõõdikuid, andmeid ja selle peale mõelda kohe alguses. Oluliselt eotud “avaliku raha” kasutamise legitiimsuse, otstarbekuse ja tõhususega.

  7. Strateegiline partnerlus Rahastamine peab olema riigi/KOV strateegiliste arengueesmärkidega kooskõlas. Toetada tegevusi ja organisatsioone, mis aitavad valdkondlikest strateegiatest ja arengukavadest tulenevaid eesmärke saavutada või avaliku sektori asutuste funktsioone täita. Kes on strateegilised partnerid ja miks? Rahastamise planeerimisel kaasata ühendusi!

  8. Ühenduste võimekus Laiemalt on oluline, et rahastamise korraldus ei pärsiks ühenduste võimekust täita oma funktsioone ja saavutada oma eesmärgid ning tegevuse jätkusuutlikkust.

  9. Milleks? Rahastamise liik Projektitoetus on selleks, et organisatsioon võiks teostada enda poolt planeeritud ja toetaja poolt heaks kiidetud tegevust. Shpanustada kaudselt või täita konkreetset osa mingist arengukavast. KOVidel: korraldus toetus, ühekordne (üritus)toetus Tegevustoetus on selleks, et toetada ühenduse võimekust, arengut, jätkusuutlikkust. KOVidel: oma- või kaasfinantseeringu toetus, osalemistoetus, külaseltsi toetus, tunnustustoetus Avaliku teenuse delegeerimine on selleks, et avalik võim saaks tagada avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi. Ka delegeerimise kaudu saab viia ellu strateegilisi eesmärke ning üldkulude katmise puhul ja tegevustoetusega kombineerides toetab ühenduste võimekuse kasvu.

  10. Kuidas? Rahastamise viis Üldine tasand: Programmi- või konkursipõhine rahastamine Programmi- ja konkursiväline rahastamine Nt riigieelarveseaduses nimeliselt toodud, nn oma eelarvereaga ühendused; Riigikogu liikmete otsusel rahastatavad ühendused Detailsem tasand: Koostööleping Haldusleping Sihtfinantseerimise leping Riigihanke tulemusel sõlmitav leping Eraldise kasutamise leping Teenuse osutamise leping Teenuse delegeerimise leping

  11. Kust? Rahastamise allikas Riigieelarve Välisvahendid (nt Euroopa Sotsiaalfond, Norra ja EMP vabaühenduste fond jne) Riiklikud fondid (nt SA KÜSK, SA KIK, SA MEIS, Kultuurkapital jne) Rahastamise allikate ja rahastamise viiside seosed

More Related