1 / 41

FADN ja selle kasutusvõimalused

FADN ja selle kasutusvõimalused. Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus Hannes Aamisepp 27.01.2004. Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas FADN (Farm Accountancy Data Network). metoodika töötati välja Euroopa Liidu liikmesriikide poolt 1965. aastal

berget
Download Presentation

FADN ja selle kasutusvõimalused

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. FADN ja selle kasutusvõimalused Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus Hannes Aamisepp 27.01.2004

  2. Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasFADN (Farm Accountancy Data Network) • metoodika töötati välja Euroopa Liidu liikmesriikide poolt 1965. aastal • Andmebaasi kogutakse igal aastalraamatupidamisandmeidEuroopa Liidu liikmesriikides ligikaudu 60 000-lt testettevõttelt • Eestis kogutakse andmed 500 testettevõttest

  3. Regulatsioonid • EEC No 79/65 testettevõtete võrgu loomine • EEC No2237/77 andmete kogumise metoodika • EEC No1859/82 valimi moodustamine • EEC No85/377 tüpoloogia

  4. FADN eesmärgid • Andmed • võimaldavad anda esindusliku ülevaate põllumajandussektori majanduslikust olukorrast erinevate majapidamistüüpide lõikes • abistada majanduspoliitiliste otsuste tegemist • EL analüüsib FADN andmete baasil ÜPP mõju sektorile

  5. Põllumajandustootjate üldkogum • füüsiliste isikute majapidamisi 98,5% • juriidiliste isikute majapidamisi1,5% NB! Põllumajandusliku majapidamise baaskriteeriumiks on vähemalt 1 ha põllumajanduslikku maad

  6. Ettevõtte tüübi ja majandusliku suuruse määramisel on aluseks: • Standardkogutulu(SGM- Standard Gross Margin) • Euroopa suurusühik(ESU) ESU = 1200EUR, ehk 18 775 EEK Ettevõtte majanduslik suurus saadakse tema standardkogutulu jagamisel 1200 euroga

  7. Eestis on alates 1998. aastast kokkuleppeliselt testettevõtte majanduslikuks alampiiriks 2 ESU(37 550 EEK ehk ca 20 ha teravilja või 6 lüpsilehma)

  8. Üldkogumist jääb välja: 60 594 põllumajanduslikku majapidamist 29,4% kasutatavast põllumajandusmaast 26,2% kogutoodangust

  9. Üldkogum, FADN jaoks

  10. Testettevõtete arv valimis aastate lõikes

  11. Ettevõtluse vormi järgi oli 2002.aastal testettevõtete hulgas: • 407 füüsilisest isikust ettevõtjat • 66 osaühingut • 9 aktsiaseltsi • 7 tulundusühistut

  12. FADN andmete praktiline kasutamine • Ülevaate andmiseks eelnevate aastate majandustegevusest • Alusandmebaasina erinevate põllumajandus-poliitiliste otsuste tegemisel • Erinevate toetusskeemide mõju hindamine erinevatele tootjate gruppidele • Sisendite hinnamuutuse mõju analüüsimine • Efektiivsuse muutuse mõju analüüsimine

  13. FADN andmete praktiline kasutamine 2 • Vastavalt põllumajanduspoliitilistele valikutele erinevate põllumajanduspoliitika stsenaariumide võrdlemine FADN baasiliste tulevikustsenaariumide analüüsimise adekvaatsus sõltub erinevate prognooside – sisendite hinnad, toetused, põllumajandusettevõtete efektiivsuse, kehtestavate nõuete, turuhindade jne täpsusest

  14. Näited FADN andmete kasutamisest Järgnevate näidete puhul püüame andmete kasutamise kaudu näidata netolisandväärtuse dünaamikat ja analüüsida toetuste mõju netolisandväärtuse kujunemisele tootmistüübi ja suuruse poolest erinevatele tootjate gruppidele

  15. Netolisandväärtus

  16. Näide 1 Eelnevate perioodide majandustegevuse analüüs

  17. Netolisandväärtus tööjõuühiku kohta 2000-2002, kr

  18. Netolisandväärtus tööjõuühiku kohta ettevõtte suuruse järgi 2002. aastal, kr

  19. Näide 2 ÜPP toetuste ning EL turukorraldusmeetmete mõju erinevatele tootmistüüpidele arvestades põllumajanduslike sisendite kallinemist aastatel 2004-2006

  20. Eeltingimused • Baasaasta 2002 • Hetkel teadaolev informatsioon turukorraldusmeetmete rakendumisest • Sisendite kallinemine keskmiselt 10% aastas • Hetkel teadaolev informatsioon toetuste määrade kohta Analüüside täpsus sõltub kasutatavate sisendandmete ja -prognooside täpsusest

  21. Eeltingimused 2 • Kokkuostuhinnad • Teravili • Nisu, oder 1 584 kr/t +10% • Muu taimekasvatustoodang • hinnad 2002. aasta tasemel • Piim • 3 800 kr/t (2004); 4 000 kr/t (2005 ja 2006) • Liha • Hindade tõus keskmiselt 10% aastas

  22. Eeltingimused 3 • Sisendite kallinemine keskmiselt 10% aastas (v.a elektrienergia, kütus, küte, mis kallinevad rohkem)

  23. Eeltingimused 4 • Otsetoetused (2004; 2005; 2006) • Piimalehm (1 100; 74; 540 kr/pea) • Ühtne pindalatoetus (417; 544; 689 kr/ha) • Lisatoetus teraviljale, kaunviljale, rapsile (887; 879; 853 kr/ha) • Lisatoetus veistele (v.a piimalehmad) (593; 463; 296 kr/lü) • Lisatoetus uttedele (vähemalt 10 üle aasta vanust utte) (116; 76; 68 kr/utt)

  24. Eeltingimused 5 • Elatustalude kohanemise toetus15 646 kr talu kohta aastas • Vähemsoodsate alade (LFA) toetus 391 kr/ha aastas

  25. Näide 3 Vähemsoodsate alade toetuse mõju hindamine

  26. Näide 4 Edukamate ja vähem edukate tootjate võrdlus sama tootmistüübi ja suurusklassi piires

  27. Näide 5 Kasutatud eeltingimustele lisame efektiivsuse (saagikus, väljalüps) tõusu 10% aastas

  28. Tehtud ning planeeritud analüüsid • Tehtud analüüsidest olulisemad • MAK vähemsoodsate alade toetusmakse • MAK põllumajanduskeskkonnatoetuse määrad • Eelseisvad analüüsid • Ühtse otsetoetuse valikute analüüs • Täiendava riigiabi analüüs

  29. Veel informatsiooni Jäneda ÕNK koduleheküljelwww.janeda.ee/jonk Ajakirjas “Maamajandus” ülevaated aktuaalsetel teemadel

  30. Tänan tähelepanu eest! Loodan, et meie töö on jätkuvalt abiks majanduspoliitiliste otsuste tegijaile

More Related