Download
organismide keemiline koostis n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS PowerPoint Presentation
Download Presentation
ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS

ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS

413 Views Download Presentation
Download Presentation

ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS Urve Lehestik

  2. Keemilised ained ringlevad pidevalt organismide ja eluta looduse vahel • Kus on praegu see veemolekul, mis asus Sinu esimeses pisaras? • Kus asub praegu see hapnikumolekul, mille Sa esimese hingetõmbega oma kopsudesse hingasid?

  3. Elemendid tekkisid tähtedes • Universum algas Suure Pauguga 12 ... 15 miljardit aastat tagasi • Universumi jahtudes, kui aineosakeste energia vähenes, said tekkida aatomituumad • Esialgu ühtlaselt jaotunud aine hakkas moodustama tihedamaid piirkondi, nii moodustusid tähed • Tähtede sisemuses käivitunud termotuuma- reaktsioonides tekkis vesinikust heelium, sellest süsinik, seejärel lämmastik, hapnik, fosfor ...

  4. Me kõik oleme tehtud tähetolmust ...

  5. Organismides leidub orgaanilisi ja anorgaanilisi ühendeid, mis kõik koosnevad keemilistest elementidest • Orgaanilised ühendid – süsinikku sisaldavad ühendid, millest organismid põhiliselt koosnevad • Anorgaanilised ühendid – kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla (happed, alused, soolad, oksiidid), • Biomolekulid – organismides tekkinud orgaanilised ained (süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped)

  6. Planeet Maa koostis • Fe • O • Si • Mg • Ni • S • ...

  7. Organismide koostises olevad makroelemendid: • O • C • H • N • P • S

  8. Süsinik on ainulaadsete omadustega makroelement • Süsinikuaatom võib moodustada 4 keemilist sidet • Süsinikuaatom suudab moodustada üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid • Süsinikul on võime moodustada pikki ahelaid, mille külge saavd lülituda teised aatomid • Süsinikuahel võib olla sirge, harunev või rõngakujuline

  9. Makroelemendid biomolekulides • C – esineb kõikides biomolekulides • O – esineb kõikides biomolekulides, kasutatakse toitainete lõhustamiseks energia saamise eesmärgil • H – esineb kõikides biomolekulides, osaleb vesiniksidemete moodustamisel • N – esineb valkudes, nukleiinhapetes, energiat kandvas ühendis ATP-s ja vitamiinides • P – osaleb energiarikaste sidemete moodustamises ATP molekulides, leidub nukleiinhapetes • S – esineb valkudes ja vitamiinides

  10. Mikroelemendid: • K ja Na – reguleerivad raku veevahetust, närviimpulsse, ainete transporti rakku ja rakust välja • Ca – esineb luudes ja hammastes, tagades nende tugevust. Osaleb vere hüübimisel ja lihaste kokkutõmbumisel • Fe – punastes vererakkudes seob hapnikku • Mg – esineb luudes, lihastes ja klorofüllis. Reguleerib südamelihase tööd • F – hammastes • I – kilpnäärmehormoonides (kasv, vaimne areng, ainevahetuse kiirus). Struuma. Kretinism.

  11. Mõtle, kas tead ... • Mis on C H N O P S? • Milleks organism vajab makroelemente? • Miks organism ei saa läbi mikroelementideta? • Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe organismides? • Kust saab inimene elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ühendid? • Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem?

  12. VESI on elu alus

  13. Veel on erilised omadused: • Polaarsus - molekuli sees esinevad nõrk positiivne ja negatiivne laeng • Ühe veemolekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomite ja teise molekuli koostisse kuuluva negatiivse osalaenguga hapnikuaatomite vahel tekivad vesiniksidemed, mis seovad veemolekulid omavahel kokku. Teemakohased videod: http://www.youtube.com/watch?v=sBZfPmIcS-E http://www.youtube.com/watch?v=DAilC0sjvy0

  14. Vesiniksidemete olemasolu tõttu tekib pindpinevus • Pindpinevus – vee pind avaldab vastupanu välisele survele. Sellest tulenevalt on vee pinnal elastne kile, vesi moodustab tilkasid, veri liigub veresoontes, vesi liigub taimede juurtes ja vartes ... liuskur

  15. Vesiniksidemete lõhkumiseks on vaja energiat, sellest tulenevalt • On vesi toatemperatuuril vedelas olekus (muidu oleks gaas) • Aurustub vesi kõrgemal temperatuuril kui teised samalaadsed vedelikud

  16. Miks tekib jää vee peale mitte veekogu põhja? Misjuhtukskui see oleksvastupidi?

  17. Inimorganismi veesisaldus on suurem • Noortes • Meestes • Aktiivsetes

  18. Vee tähtsus organismis • Transpordib hapnikku ja toitaineid • Kaitseb (näit. pisaravedelik) • Tagab rakkude siserõhu e. turgori • Reguleerib kehatemperatuuri • Osaleb keemilistes reaktsioonides (näit. toitainete hüdrolüüs) • Eemaldab jääke • Kaitseb (näit. liigesevedelik) • Lahustab aineid (näit. NaCl, glükoos, vitamiinid C ja B)

  19. Kuidas vesi reguleerib keha temperatuuri? • Vee aurumine higistamisel jahutab organismi • Vesi aitab kehal püsivat sisetemperatuuri säilitada, sest soojeneb ja jahtub aeglaselt, tal on suur soojusmahtuvus