organismi keemiline koostis
Download
Skip this Video
Download Presentation
ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 21

ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS - PowerPoint PPT Presentation


  • 146 Views
  • Uploaded on

ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS. Koostas: Kristel Mäekask. Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi . E namusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata . Elus organis mide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid . J agatakse 3 rühma :

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS' - rafal


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
organismi keemiline koostis

ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS

Koostas: Kristel Mäekask

slide2
Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheseshulgas ja nende ülesannet ei teata.
  • Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid.
  • Jagatakse 3 rühma :
  • Makroelemendid - 98-99% organismielementidest: C; H; O; N; P; S
  • Mesoelemendid – katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl
  • Mikroelemendid – Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu
makroelemendid
Makroelemendid

Hapnik O

70 kg kohta umbes 43 kg – toiduga ja hingamisel

Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise.

Süsinik C

70 kg kohta umbes16 kg – toiduga.

Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt.

makroelemendid4
Makroelemendid

Vesinik H

70 kg kohta umbes7 kg - joogiveega

Biomolekulide koostises, vee kooseisus, vajalik vesiniksidemete moodustamisel.

Lämmastik N

70 kg kohta umbes1,8 kg

Aminohapete ja nukleiinhapete koostises.

makroelemendid5
Makroelemendid

Fosfor P

70 kg kohta umbes780 g

Rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energiarikaste ühendite nt. ATP koostises.

Väävel S

70 kg kohta umbes140 g

Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides.

m eso elemendid
Mesoelemendid

Naatrium Na

70 kg kohta umbes100 g

Kaalium K

70 kg kohta umbes140 g

Kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline element. Osalevad närviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, veres, raku tsütoplasmas, transpordiprotsessid raku tasandil.

m eso elemendid11
Mesoelemendid

Kaltsium Ca

70 kg kohta umbes1kg

Luu- ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine, lihastes (krampide vältimiseks), reguleerib vee hulka organismis.

Magneesium Mg

70 kg kohta umbes19 g

Klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks.

slide12
Kaltsiumi leidub:
  • Kaltsiumi viib organismist välja kohvi, šokolaad, tsitruselised, banaan.
m eso elemendid14
Mesoelemendid

Kloor Cl

70 kg kohta umbes95 g

Närviimpulsside teke ja levik, mao soolhappe sünteesiks.

Kloori leidub:

m ikro elemendid
Mikroelemendid

Raud Fe

Seob O2 hemoglobiini koostises, rauaühend heem annab verele punase värvuse.

Jood I

Vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus – struuma.

Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja naha seisund.

vee t htsus organismis
Vee tähtsus organismis:
  • On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri);
  • Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu);
  • Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf);
  • Kaitsefunktsioon – nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas;
vee t htsus rakus
Vee tähtsus rakus:
  • On hea lahusti – vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis.
  • hüdrofiilsed ained
  • lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool
  • hüdrofoobsed ained
  • ei lahustu vees nt rasvad ja õlid
  • Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp-produktina).

6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2

slide20
Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse – tagab siserõhu ehk turgori.
  • Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud.
kasutatud materjal
Kasutatud materjal:
  • http://www.ninegemstones.com/body_elements.htm
  • http://www.grynefee.ee/tooted.php
  • http://www.hkpe.net/hkpe/human_body/chemical_level.htm
  • http://www.healthilife.ee/raamat/elemendid.html
  • http://www.drhermann.at/aufklaerung/struma1.htm
  • http://www.grabovrat.com/weekly/grWeekly041121.html
  • http://www.evidencesofcreation.com/truth_of_life02.html
  • http://stevegarufi.com/storyplants.htm
ad