1 / 84

Tootmisjärgne maa-ühiskond - hea koht elamiseks. Aga kas ka töö-tegemiseks?

Tootmisjärgne maa-ühiskond - hea koht elamiseks. Aga kas ka töö-tegemiseks?. Garri Raagmaa <garri@ut.ee> +3725278899. Jutuks. Tibake teooriat Asustusstruktuuri lained Postproduktivism Mis maal toimub? Asustuse muutus 20 sajandil Üleminekušokk 2000+

basil
Download Presentation

Tootmisjärgne maa-ühiskond - hea koht elamiseks. Aga kas ka töö-tegemiseks?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Tootmisjärgne maa-ühiskond - hea koht elamiseks. Aga kas ka töö-tegemiseks? Garri Raagmaa <garri@ut.ee> +3725278899

  2. Jutuks • Tibake teooriat • Asustusstruktuuri lained • Postproduktivism • Mis maal toimub? • Asustuse muutus 20 sajandil • Üleminekušokk • 2000+ • Maaelu ja -ettevõtluse Tulevik 2010+ • Rahvastikumuutus 2010+ • Post-produktivistliku maaühiskonna utoopia? • Valik poliitikasoovitusi

  3. TIBAKE TEOORIAT Asustusprotsesside pikad lained Postproduktivism

  4. Differentsiaal-linnastumisemudel (Geyer & Kontuly 1993)

  5. Differentsiaal-linnastumise mudeli rahvastikuvood (Geyer & Kontuly 1993)

  6. Post-produktivism • Miks inimene kuskil elab? • Keskond vs. karjäär • Loov klass (Florida) • Rahakad ja nõudlikud • Suve- / teise kodu majandus? • Mood või ürgne vajadus

  7. Põhjused ja tingimused • Lootusetu lootus tootlikkuse kasvu ja heaolu seostele • Töökohad maal on kadunud • Maa kui elu-, mitte tootmiskeskkond • Uued majandused: turism, kultuur, loovus • Võimalik ennekõike rikkas ja piisava ruumiga • Kriitiline on juurdepääs

  8. Maa-majanduse siire 1980ndatel • Toidutootmise rahvusvahelistumine ja kasvav konkurents • Riiklike põllumajandustoetuste kahandamine; • Toidutootmise kahanemine; • Kasvavad kvaliteedinõuded; • Keskkonnanõuete karmistamine põllumajanduses; suurettevõtete domineerimine põllumajandustootmises ja väikeste kadu

  9. USA linnade vagumine maale Issermann

  10. Post-produktivismi kriitika • Tootmiseta ikka ei saa: • vajadus lähedal “omada” töökohti pakkuvat keskust • või majandusstruktuuri, mis lubab teha massiliselt kaugtööd • Mida teha tootmisest vabanenutega? • Kuidas võrgustada noori ilma kõrghariduseta • Sesoonse asustuse plussid ja miinused • Võimalus sesoonseks suminaks

  11. EESTI ELURUUMI JA ASUSTUSE MUUTUS 20 SAJANDIL

  12. Meiereid ja nende tootmismaht Mustad ringid: ühistulised meiereid, Hallid ringid: erameiereid

  13. Hõivestruktuuri muutus Esmasektor Tööstus Teenused

  14. Elanikkonna muutuskülanõukoguti 1959-1979

  15. Hajutatud kontsentratsioon majandikeskustesseja liikumine Lääne-Eestisse 1980-tel

  16. Rahvaarvu muutusmaakonniti 1979-1989

  17. Rahvaarvu muutus (%) külanõukoguti 1979-1989.

  18. ÜLEMINEKUŠOKK

  19. Eesti esmasektori ja PJ hõive Esmasektor Põllumajandus ja jahindus Allikas: Statistikaamet

  20. Baltimaade esmasektori hõive kahanemine

  21. Hõivemuutus põhisektorites 1990-2004

  22. Põllumajandusmaa kasutus

  23. Rahvaarvu muutus 1989-2000 omavalitsustes

  24. Ida - Viru Lääne - Viru Lääne Valga Harju Võru Järva Viljandi Jõgeva Põlva Saare Pärnu Tartu Hiiu Rapla % 0 5 10 15 20 Alalise rahvastiku suhteline vähenemine maakondades 1989-2000

  25. Eesti välisrände saldo 1989–2000

  26. Taanduvad kolhoosikülad...

  27. Farmiblokid

  28. … ja kaevandusasulad

  29. 2000+

  30. SKP muutus 2005 MAAKONNITI ja OSAKAALU MUUTUS 1996-2005 jooksvates hindades

  31. Regionaalsed protsessid 2000+ • Tallinn-Harju ettevõtete ennakkasv • kogukäive Eestis 2006ndal 71% ja kasum 78% • välisinvesteeringud ja riiklikud kulutused • Linnastumine ja eeslinnastumine • kinnisvarainflatsioon • Maapiirkondades väikeasulate industrialiseerumine • sinikraelised töökohad, valgekraeline hõive vähenemine • Tööturgude regionaliseerumine • mobiilsuse kasv

  32. Erasektori hõive kasv 2000-2006

  33. Maaüksuste arvu & suuruse muutus

  34. Maaüksuste arvu & suuruse muutus

  35. 2000ndate RUUMID Logistikapargid

  36. Kaubandusväljad

  37. Laienevad suvilad ja datšad

  38. Suburbid põllul ja metsas

  39. Harju KOV rändesaldo Tallinnaga 2000-2007

  40. Elanike muutus Viimsis 2000-2005 Allikas: Noorkõiv ja Sepp, Statistikaamet, 2005

  41. “Lootus, et maa teeb rikkaks” maastikud

  42. Ikka veel lagunevad ex-majandite kompleksid

  43. MAAELU ja -ETTEVÕTLUSE TULEVIK 2010+

  44. Registreeritud töötute osakaal %-des KOVs 15-74 aastate seas juulis 2009 Allikas: Statistikaamet

  45. Majanduse muutus ja tulevik • Lühiajaliselt (2011) intensiivne restruktureerumine • Ehituse asemel eksporttööstus • Tööjõumahukate harude taandumine Pikaajaliselt (2018) kaks stsenaariumit: • Taani tasakaalustatud innovaatilise väikeettevõtluse mudel • Portugali madala lisandväärtusega majanduse mudel • NB! (Soome-Rootsi high-tech mudeliks ei ole ressurssi)

  46. Järeldused (ääre)maalisele Eestile • Esmasektori hõive ei taastu kunagi • võimalikud uued nišid: ökotootmine ja -energia • Tööjõumahukas tööstushõive (mis tuli 2000ndatel maale) liigub edasi Aasiasse • ressursipõhine tootmine intensiivistub (uued masinad) • tööjõumahukas nišistub (vajab disaini ja turundust) • metalli-, masina- ja elektroonikatööstus võiks luua uut hõivet • Turism on sesoonne ja kriisitundlik • võimalik laieneda tervise- ja sotsiaalteenustesse pakkumisse • vajalik teeninduslik hoiak ja oskuslik kohaturundus

  47. Aastakeskmine eraettevõtete hõive muutus 2000-6, hinnang 2012-18 Keskus = Harju ja Tartumaa koos linnadega; perifeeria = muu Eesti raamatupidamisaruannete andmete põhjal

  48. Aastakeskmine eraettevõtete hõive muutus 2000-6, hinnang 2012-18 Keskus = Harju ja Tartumaa koos linnadega; perifeeria = muu Eesti raamatupidamisaruannete andmete põhjal

More Related