1 / 28

Terministandard EVS-ISO 5127

Terministandard EVS-ISO 5127. Sirje Nilbe. Millega tegu?. EVS-ISO 5127:2004 Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik (Information and documentation. Vocabulary) Põhi- ja tugiterminid (97 terminiartiklit) Dokumendid, andmekandjad ja nende osad (173) Dokumendiasutused ja nende kogud (66)

aderes
Download Presentation

Terministandard EVS-ISO 5127

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Terministandard EVS-ISO 5127 Sirje Nilbe Info- ja dokumendihalduse standardid. Terminoloogiatöö

  2. Millega tegu? EVS-ISO 5127:2004 Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik (Information and documentation. Vocabulary) • Põhi- ja tugiterminid (97 terminiartiklit) • Dokumendid, andmekandjad ja nende osad (173) • Dokumendiasutused ja nende kogud (66) • Dokumendikäitlus (318) • Informatsiooni ja dokumentide kasutamine (75) • Dokumentide säilitamine (236) • Informatsiooni ja dokumendikäitluse õiguslikud aspektid (125) Kokku 1090 terminiartiklit

  3. Ettevalmistuse käik • ISO 5127:2001 avaldati 2002. a. alguses • Rahvusraamatukogu algatas ülevõtmise Eesti standardiks • esialgne tõlge valmis 2002. a. lõpuks (tõlkijad Maris Ringvee, Sirje Nilbe (RR) ja Ruth Tiidor (Rahvusarhiiv)) • pärast EVS/TK 22 moodustamist jätkati tööd selle komitee raames • kavandirühm: Endla Sandberg, RR (rühmajuht), Sirje Nilbe, RR (vastutav toimetaja), Veiko Berendsen, Kaidi Paju ja Helge Porila (Riigikantselei), Siiri Lauk (RR), Kalju Tammaru (Hoiuraamatukogu) • arvamusküsitlus ja kooskõlastusnõupidamised 2004. a. esimesel poolel • EVS-ISO 5127 ilmus 2004. a. sügisel

  4. Abilised Marje Aasmets, TPÜ Akadeemiline Raamatukogu Tiit Arumäe, Rahvusarhiiv Tiiu Erelt, Eesti Keele Instituut Mare Horma, TPÜ Akadeemiline Raamatukogu Ilmar Härg, Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon Hans Jürman, ERÜ terminoloogiatoimkond Vallo Kelder, Viljandi Kultuuriakadeemia Kurmo Konsa, TÜ arhiivinduse õppetool Valdo Praust, Andmekaitse Inspektsioon Evi Rannap, TPÜ emeriitprofessor Raivo Ruusalepp, Eesti Äriarhiiv Liivi Seestrand, Patendiamet Toomas Seppel, Kultuuriministeerium Mari Siiner, Rahvusraamatukogu Marge Tiidus, Riigiarhiiv Elviine Uverskaja, TPÜ infoteaduste osakond Taavi Valdlo, Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus jmt

  5. Miks selline? • rahvusvaheliste terministandardite eesmärgiks on hõlbustada rahvusvahelist erialasuhtlust, nii suulist kui ka kirjalikku (tõlkimist) • selleks tuleb kooskõlastada kõigepealt mõisted ja mõistesüsteemid ning seejärel leida sobivad terminid • lähtutud alusdokumendi mõistevalikust ja mõistesüsteemist • lisaks standardimisreeglitest tulenevad piirangud • raskusi tekitas keele, kultuuritraditsioonide, info- ja dokumenditöö praktika ning seadusandluse erinevus

  6. Lähtepõhimõtted (1) • esitada võimalikult vähe terminivariante kasutajakaart, lugejakaart, aga kasutusel veel lugejapilet, raamatukogukaart jm • mitte leiutada jalgratast, esitada juba kinnistunud terminid, kui need on olemas dubletsuse kontroll (pre-order search) defektsuse kontroll (collating) inventariraamat (accession register) • sidusaladel esitada vastavate standardite normterminid universaalne ressursilokaator, URL string (tervikuna käsitletav samalaadsete elementide jada) patendinõudlus

  7. Lähtepõhimõtted (2) • eelistada termineid, mis sobivad kõigile info- ja dokumendiasutustele dokument – teavik kogumine – komplekteerimine kasutajakoolitus – lugejakoolitus • määratluste tõlgetes järgida võimalikult täpselt algteksti, hädavajalikud täpsustused esitada märkustena 2.4.07 et perioodikaväljaanne en periodical fr périodique, m fi aikakauslehti jadaväljaanne (2.4.06), mida tavaliselt iseloomustab sisu ja autorite mitmekesisus nii ühes numbris kui ka numbrist numbrisse [BSI-DD 247:1998] Eesti standardi märkus. Perioodikaväljaannet saab määratleda ka kui sama pealkirjaga (4.2.1.4.01) regulaarselt ilmuvat nummerdatud ja/või kuupäevastatud väljaannet.

  8. 1. Põhi- ja tugiterminid (1) • terminid keele ja terminoloogia, kommunikatsiooni ja informatsiooni ning andmetöötluse alalt (sidusalad) vajalikud tagapool mõistete määratlemiseks mõiste, objekt, element, suhe, loomulik keel, tehiskeel, märk, tähis, sümbol, termin, sünonüümia, homonüümia, polüseemia, kommunikatsioon, informatsioon, jäädvustatud informatsioon, andmed, andmekandja, vorming, andmebaas, andmepank

  9. 1. Põhi- ja tugiterminid (2) • informatsiooni- ja dokumendikäitluse põhiterminid, juhtimis- ja kutseterminid 1.2.01 et dokumendikäitlus, dokumentalistika; dokumenteerimine en documentation fr documentation, f fi dokumentointi, dokumentaatio jäädvustatudinformatsiooni (1.1.3.10) pidev ja süstemaatiline kogumine ja töötlemine hoiu(1) (4.3.1.1.01), liigitamise (1)(4.2.2.4.02), otsingu (4.3.2.1.01), kasutamise ja edastamise jaoks Eesti standardi märkus. Dokumenteerimise tulemus on dokumentatsioon.

  10. 1. Põhi- ja tugiterminid (3) 1.2.02 et dokument (1), teavik en document fr document, m fi dokumentti dokumendikäitluses (1.2.01) üksusena käsitletav jäädvustatud informatsioon (1.1.3.10) või aineline objekt (1.1.1.02) vrd dokument (2) (2.2.1.08) 2.2.1.08 et dokument (2) en record (2) fr dossier (2), m fi asiakirja, asiakirjallinen tieto organisatsiooni või üksikisiku poolt seadusest tulenevate ülesannete täitmise või äritegevuse käigus loodud, saadud või kasutatav dokument (1) (1.2.02) vrd dokument (1) (1.2.02)

  11. 2. Dokumendid, andmekandjad ja nende osad • dokumentide nimetused: originaaldokument, reproduktsioon, koopia, raamat, arhivaal, eksemplar, antoloogia, protokoll, partituur, käsikiri, kalkajoonistus, ferrotüüp, mikrofilm, heliplaat, ajakiri, plakat, artikkel • trükitehnikad: kõrgtrükk, sügavtrükk, lametrükk, gravüür, metsotinto, litograafia • dokumentide osad: tiitelleht, kolofoon, eessõna, sissejuhatus, lisa, täiendus • andmekandjad: magnetketas, magnetlint, videolint, laserketas, laserketas-püsimälu

  12. 3. Dokumendiasutused ja nende kogud • kogu ja organisatsioon: arhiiv (1) ja arhiiv (2) riigiarhiiv, regionaalarhiiv, kohaliku omavalitsuse arhiiv, asutuse arhiiv, isikuarhiiv, arhiivimoodustaja • kogu ja organisatsioon: raamatukogu (1) ja raamatukogu (2) üldraamatukogu, teadusraamatukogu, keskraamatukogu, lühilaenukogu, rändraamatukogu, rändkogu selle standardi raamatukogude liigitus erineb statistikastandardi EVS-ISO 2789:2003 liigitusest • kogu ja organisatsioon: muuseumikogu ja muuseum üldmuuseum, erialamuuseum, koduloomuuseum, vabaõhumuuseum, tööstusmuuseum

  13. 4. Dokumendikäitlus (1) 4.1. Kogude planeerimine, arendamine ja komplekteerimine 4.2. Analüüs, esitus ja sisukirjeldus 4.3. Hoid ja otsing 4.1: kogu(de) arendamine, kogu(de) poliitika, kogu(de) haldamine; kogu laius, kogu sügavus, kogu ajakohasus; esmane väärtus, teisene väärtus; akumulatsioon, deponeerimine, dubletsuse kontroll, eemaldamine, kustutamine, tagastamine

  14. 4. Dokumendikäitlus (2) 4.1.2.02 et tulme (1) en accession fr entrée, f fi kartunta dokument (1) (1.2.02) või dokumentide (1) rühm, mis on lisatud info- (1) (1.1.3.08) ja dokumendi(1)asutuse kogusse (2) (3.1.13) vrd tulme (2) (4.1.2.03) 4.1.2.03 et tulme (2) en accrual fr accroissement, m fi lisäkartunta tulme (1) (4.1.2.02) arhiivis (1) (3.1.01) juba olemasolevatesse sarjadesse (2) (4.3.1.1.16) vrd tulme (1) (4.1.2.02)

  15. 4. Dokumendikäitlus (3) 4.2. Analüüs, esitus ja sisukirjeldus • kirjeldamine ja kataloogimine, standardnumbrid 4.2.1.1.12 et otsielement en access point fr point d’accès, m fi hakuelementti, hakuavain, hakutieto iga element (1.1.1.04), mille järgi on võimalik bibliokirjet (2) (4.2.1.1.11) otsida ja identifitseerida Märkus. Otsielementideks võivad olla nimed (1.1.2.13), terminid (1.1.2.12), koodid (2) (1.1.4.07) jms. 4.2.1.1.13 et detailkirje en descriptive entry fr notice descriptive, f fi kuvaileva kirjaus dokumendi (1) (1.2.02) detailse kirjeldusega (4.2.1.1.01) bibliokirje (2) (4.2.1.1.11) Märkus. Tavaliselt on sellised kirjed haruldastel ja vanadel dokumentidel (1).

  16. 4. Dokumendikäitlus (4) 4.2.1.1.20 et normikontroll, mittesv: autoriteetsuskontroll en authority control fr contrôle d’autorité, m fi auktoriteettivalvonta toimingud, mis tagavad dokumentide (1) (1.2.02) otsielementide (4.2.1.1.12) standardsuse otsisüsteemis (4.3.2.1.02) 4.2.1.1.21 et normandmestik, normandmefail, mittesv: autoriteetfail en authority file fr fichier d’autorité, m; liste des mots vedettes, f fi auktoriteettitiedosto otsielementide (4.2.1.1.12), sealhulgas nimede (1.1.2.13) standardne loetelu

  17. 4. Dokumendikäitlus (5) • sisuanalüüs ja ­kirjeldus 4.2.2.1.02 et sisukirjeldus en content description fr description du contenu, f fi sisällönkuvailu indekseerimiskeele (4.2.2.1.04) märksõnadest (2) (4.2.2.1.06) või notatsioonisümbolitest(4.2.2.4.17) koosnev kirjeldus, mis põhineb dokumendis (1) (1.2.02) sisalduvatel andmetel (1.1.4.01) Märkus. Sisukirjelduseks võib olla ka tekstiline esitus ja märksõnad (2) võivad olla määratud intellektuaalselt või arvutiprogrammide abil. 4.2.2.1.04 et indekseerimiskeel en indexing language fr langage d’indexation, m fi indeksointikieli dokumendi (1) (1.2.02) sisu või vormi iseloomustamiseks loodud tehiskeel(1.1.2.03)

  18. 4. Dokumendikäitlus (6) 4.2.2.7.01 et indekseerimine en indexing fr indexation, f fi indeksointi dokumendi (1) (1.2.02) sisu või vormi tähistamine sõnade (1) (1.1.2.07), väljendite või notatsioonisümbolitega (4.2.2.4.17) indekseerimiskeele (4.2.2.1.04) reeglite järgi Eesti standardi märkus. Indekseerimise põhimeetodid on liigitamine (1) (4.2.2.4.02) ja märksõnastamine (4.2.2.7.04).

  19. 4. Dokumendikäitlus (7) 4.3. Hoid ja otsing • vahetu hoid: hoidlaplaan, kaughoid, vahehoid, korrastusüksus, püstpaigutus, lamapaigutus • kaudsed hoiu- ja otsisüsteemid: teatmestu, kataloog, register, bibliograafiaandmebaas • infootsing: otsikeel, maskimine, kärpimine, Boole’i otsing, menüüpõhine otsing, päring; müra, vaikus, prahisus, hõredus, vedamistegur, sirvimine, surfimine

  20. 5. Informatsiooni ja dokumentide kasutamine (1) • infokasutus, juurdepääsetavus, sihtrühm • infokasutaja, lõppkasutaja, oskuskasutaja, registreeritud kasutaja • vaba juurdepääs, piiratud juurdepääs • kohalkasutus, kaugkasutus, laenutus, kauglaenutus • laenutuste arv, riiuliaeg, laenutussagedus, päringute/tellimuste rahuldatus

  21. 5. Informatsiooni ja dokumentide kasutamine (2) 5.5.04 et välisteenindus en outreach service, extension service fr service de promotion, m fi hakeutuva palvelu infoteenuste (5.5.02) pakkumine tegelikele võieeldatavaile infokasutajaile (5.1.05) väljaspool tavalist teeninduspiirkonda (5.3.01), tavaliselt seal, kus teised infoteenused pole kättesaadavad, või juhul, kui infokasutajad ei saa külastada info- (1) (1.1.3.08) ja dokumendi(1)asutust (1.2.02) 5.5.11 et infopakmestamine en information repackaging fr consolidation de l’information, f fi tiedon jalostaminen eri allikaist saadud ainestiku ümberkorraldamise või liitmise teel mingi kindla kasutajarühma (5.1.08) vajadustega kohandatud infoteenuste (5.5.02) või -toodete pakkumine Eesti standardi märkus. Info pakmestamise tulemus on infopake.

  22. 6. Dokumentide säilitamine (1) 6.1.01 et säilitamine en preservation fr conservation (1), f fi säilytys (2) kõik meetmed, kaasa arvatud finants- ja strateegilised otsused, mis on võetud, et säilitada dokumentide (1) (1.2.02) või kogude (1) (3.1.07) terviklus ja pikendada nende eluiga

  23. 6. Dokumentide säilitamine (2) 4.3.1.1.01 et hoid (1) en storage (1) fr mise en mémoire, f; mémorisation, f fi säilytys (1), varastointi (1) andmete (1.1.4.01) ja dokumentide (1) (1.2.02) paigutamine ja säilitamine hilisemaks kasutamiseks (6.1.25) vrd hoid (2) (6.1.08) 6.1.08 et hoid (2) en storage (2) fr magasinage, m fi varastointi (2) säilitusalased (6.1.01) meetmed dokumentide (1) (1.2.02) hoidmiseks ettenähtud tingimustes ja dokumentide (1) või neis sisalduva informatsiooni (1) (1.1.3.08) otsingu (4.3.2.1.01) võimaldamiseks vrd hoid (1) (4.3.1.1.01)

  24. 6. Dokumentide säilitamine (3) • kahjustused: biokahjustus, mehaaniline kahjustus, keemiline kahjustus, väsimuspurunemine, vananemine, haprumine, kõverdumine, roome, värvijookse, murtud lehenurk, oksüdeerumine • materjalide omadused: püsivus, imavus, poorsus, läbisurvetugevus, elastsus, plastsus, tulekindlus, põlemiskindlus, süttimiskindlus • materjalid: paber, happevaba paber, püsipaber, piiblipaber, pigment, liim, liimistusaine • toimingud: katmine, puhastamine, neutraliseerimine, fumigatsioon, taustamine, kapseldamine, hulgikonserveerimine, kujutise taastamine • köitmine: raamatuplokk, seljariie, kaas; täisköide, poolköide, kolmveerandköide, veerandköide; õmblemine, naadeldamine, traatimine

  25. 7. Informatsiooni ja dokumendikäitluse õiguslikud aspektid (1) • intellektuaalne omand 7.2.1.01 et intellektuaalne looming; teos en intellectual work fr æuvre de l’esprit, f fi henkinen tuote, kirjallinen tai taiteellinen teos intellektuaalse tegevuse tulemusena saadud dokumendi (1) (1.2.02) sisu, mis oma originaalsuse (7.2.1.05) või uudsuse (7.2.1.06) tõttu sobib autoriõiguse (2) (7.2.2.02) või tööstusomandiõiguse (7.2.3.1.02) objektiks üldine omand, leiutis, litsents, piraatlus, plagiaat, autoriõigus, tööstusomand, patent, prioriteedikuupäev, sõltumatu punkt, sõltuv punkt

  26. 7. Informatsiooni ja dokumendikäitluse õiguslikud aspektid (2) • privaatsus ja juurdepääs informatsioonile andmesubjekt, andmevaldaja, andmetöötleja, andmekasutaja; isikuandmed, juurdepääsupiiranguta andmed, anonümiseeritud andmed, salastatud andmed, konfidentsiaalsed andmed; õigus teada, õigus saada teavet, õigus kontrollida, õigus inspekteerida, kaebeõigus

  27. Kokkuvõtteks  On väga oluline teada ja eristada mõisteid 2.2.1.35 et bulla (1) en bull (1) fr bulle (1), f fi bulla (1) üliametlik dokument (1) (1.2.02), mis on pitseeritud ümara metallist bullaga (2) (7.1.13) või millel on selline bulla (2) manusenakaasas vrd bulla (2) (7.1.13) 7.1.13 et bulla (2) en bull (2) fr bulle (2), f fi bulla (2) üliametlikule dokumendile (1) (1.2.02) lisatud ümmargune metallpitser (2) (7.1.11) vrd bulla (1) (2.2.1.35)

  28. aga – puudub termin TRÜKIS, sest alusdokumendis sellist mõistet polnud AGA – KÕIGEST HOOLIMATA ON SEE ÜKS VÄGA KASULIK STANDARD

More Related