“ kodanike osalemine”

1. “kodanike osalemine” • Väljend “kodanike osalemine” hõlmab kompleksset ja mitmetahulist reaalsust, millel on erinevate inimeste jaoks vägagi erinevad tähendused.

2. Osalus väikeses ja/või suures demokraatias • Väike demokraatia märgib igapäevaeluga seotud valdkondi, nagu töökoht, kohalikud ettevõtted ja organisatsioonid. Muutused võivad siin olla saavutatavad rääkides kohaliku poe juhatajaga, vältides mingite toodete ostmist või olles aktiivne kohalikes organisatsioonides. • Suures demokraatias, näiteks poliitilises süsteemis, on võimalik ühiskonda mõjutada läbi erinevate demokraatlike institutsioonide, kus inimene isiklikult osaleb. See võib puudutada parlamenti, riiklike institutsioone, kohalikke omavalitsusi, organisatsioone riiklikul või rahvusvahelisel tasandil jne.

3. Sisemine ja/või väline osalus • Sisemine osalus- Kui noored löövad kaasa noorsootöös ühelt poolt läbi noorte eneste vahelise interaktsiooni, teiselt poolt läbi noorsootöötajate ja/või noorteühingute. • Väline osalus - Kui noored interaktsioonis noorsootöötajatega, noorteühingutega või teiste tegijatega väljaspool noorsootööd mõjutavad väljaspool noorsootööd toimuvat, saame rääkida välisest osalusest .

4. Otsene ja/või kaudne osalus • Otsene osalus- Kui noorte ja teiste tegijate interaktsioon toimub vahendajateta . • Kaudne osalus- Kui esineb vahendajaid, näiteks noorsootöötajaid või noorteühinguid, kes vahendavad interaktsioone noorte ja teiste tegijate vahel. • Iga initsiatiiv peab siingi leidma vastavalt spetsiifilisele kontekstile tasakaalu nende kahe osalustüübi vahel. Küsimus on selles, kas eelistatakse noorte otsest kontakti näiteks poliitikutega või esindavad noorte häält noorsootöötajad. Ideaalne tasakaal oleneb kontekstist.

5. Osaluse eesmärk: protsess ja/või produkt • Noorsootöös pannakse suur rõhk koos kogemisele ja grupitööle. Selline protsessile suunatud lähenemine on noorte osalust stimuleeriv, luues tingimused, et noored tunneksid ennast seotuna. • Osavõttu formaalsete ühingute tegevustest loetakse sotsiaalsel integreerumisel võtmetegevuseks. • Noorte hulgas on populaarsed spordiklubid, religioossed organisatsioonid, noorteühingud, huvialaringid, keskkonnaküsimustega tegelevad assotsiatsioonid ja heategevusorganisatsioonid.

6. Probleemid noorte osaluses ja arvestamist vajavad tegurid • kommunikatsiooniprobleemid noorte ning võimustruktuuride vahel ― madala valimisaktiivsuse ja huvi puudumise põhjusena on välja toodud infopuudus ühiskonnas käsitletavatest teemadest ning osalusvõimalustest . Infotõkete alla võib liigitada ka oma heaolu mitteseostamise võimulolijatega:kuna ei käida tööl, ei mõjuta noori otseselt näiteksmaksupoliitikad.

7. Probleemid noorte osaluses ja arvestamist vajavad tegurid • Osalus on rohkem retooriline kui reaalne ― paljud noorteühingud leiavad, et kuigi neil on formaalsed võimalused osalemiseks, ei võeta neid tõsiselt. Seega on küsimus ka poliitikute ja teiste otsustajate suhtumises. Kuigi esineb üldine soov julgustada noori osalema ja sekkuma, esineb opositsioon, mis takistab noortel täielikult osaleda. Eksisteerivad ka stereotüübid noortest ning nende vajadustest.

8. Probleemid noorte osaluses ja arvestamist vajavad tegurid • Rekuperatsiooni oht― kardetakse, et teatud sotsiaalsed grupid rekupereerivad noorte hetkearvamuse ja esitavad seda põhiideena pikaajaliselt ja erinevates olukordades, mis võib noorte osalussoovile olla hukutavaks. Tihti soovivad noored õigust oma meelt muuta ning olla avatud erinevatele seisukohtadele. Paljudes ühiskondlikes organisatsioonides ja protsessides, kuigi noorte osalus otsustamisprotsessis eksisteerib, tähendab see tihti vaid pitserit täiskasvanute poolt tehtud otsustele. Selle käitumismudeli võib noor juht üle võtta ja ise tulevikus sarnaselt käituma hakata.

9. Probleemid noorte osaluses ja arvestamist vajavad tegurid • Sundiva osaluse oht ― kuna osalemine on muutunud aktuaalsemaks, võib täheldada noortega ja noortele töötavate võimude teatud survet panna noori osalema. Rõhudes osalemise tähtsusele võib tekkida tunne, et asjad ei funktsioneeri hästi kui mõnda gruppi pole kaasatud. See süsteem võib viia hüüdlauseni: pole õigusi ilma kohustusteta ― noori ei võeta kuulda, kui nad ei kasuta teatud kanaleid ega võta osa teatud osalusvormidest.

10. Probleemid noorte osaluses ja arvestamist vajavad tegurid • Sotsiaalne ebavõrdsus osalemises ― kaasaegne noorsugu muutub järjest heterogeensemaks ning osaluspoliitika ei jõua tõeliselt vähemate võimalustega noorteni . • Ebapiisavad kanalid osaluseks ― ei ole piisavalt kanaleid, mis võimaldaksid noorte suuremat sekkumist poliitilistesse tegevustesse ja otsustusprotsessidesse. Teisalt varjutab noorte osalemist otsustusprotsessis liigne toetumine formaalsetele noorsoostruktuuridele.

11. Probleemid noorte osaluses ja arvestamist vajavad tegurid • Seaduse alusel loodud noorte komisjonidel ja nõukogudel on kalduvus, peale poliitikamõjutamise ja noorsooküsimuste populariseerimise, muutuda eliitstruktuurideks, millega võivad kaasneda poliitilised manipulatsioonid ja intriigid. Noori tõmbavad ligi ka mittetraditsioonilised, mittehierarhilised ja mitteformaalsed institutsioonid nagu erinevad koalitsioonid ja liidud, mis võimaldavad noorel olla aktiivne ja tegutseda, eeldamata samas liikmelisust. Seega on oluline soodustada noorte osalust erinevatel tasanditel läbi nii formaalsete kui ka informaalsete kanalite.

12. Noorte informeerimine – osaluse eeltingimus • Noorte informeerimine on osaluse olulisimaks eeltingimuseks. Informatsioon tekitab huvi ning huvi initsiatiivi. • Efektiivseks osaluseks on vajalik noorte informeeritus, mille kanalite loomisele, info mitmekesistamise ning informeerimise efektiivsuse on Valge Raamat seadnud osalusega tihedalt seotud eesmärgiks . • Kui noored tunnevad, et nendest hoolitakse ning nendega arvestatakse, julgustab see neid veelgi aktiivsemalt osalema. Kasu saab terve ühiskond. On ju tänased noored homsed otsustajad ja vastutajad.

13. Eryica põhimõtted / noorte osalemine • Kõigil noortel ilma eranditeta peab olema võimalus osalemiseks ning samuti peab olema tagatud juurdepääs kõigile noortele pakutavatele võimalustele. • Erilist tähelepanu tuleb pöörata erivajadustega noortele ning tagada neile kõik võimalused osalemiseks • Osalemine peab olema lõbus • Osalemisega seotud tegevused peavad baseeruma noorte inimeste ideedel ja ettepanekutel • Kõik kulud noorte osalusega seotud tegevustes peaksid olema kaetud organisatsiooni või projekti eelarvest

14. Noorel peab olema võimalus osaleda koolitustes, mis võimaldab neil osaleda tegevustes professionaalselt • Sponsor organisatsioonide poolt pakutakse vajalikku toetust tegevustega seotud kulude katmiseks, samal ajal noored jäävad tegevuste korraldajateks • Võimalused osalemiseks peavad olema vabad religioossetest, poliitilistest, ideoloogilistest ja kommertslikest mõjudest • Erinevaid noorte osaluse vorme noorte info töös tuleb arendada loovalt ja innovatiivselt • Sponsororganisatsioonid peaksid leidma vajalikke ressursse võimaldamaks noortel algatada ja läbi viia tegevusi

15. Noorte võrdväärne toetamine • Võrdväärne toetaja on võrdväärne rühma liikmetega, mis tähendab seda, et noorte võrdväärses toetamises noored suunavad ja aitavad teisi noori. • Võrdväärsel toetajal on sarnaseid isiklikke kogemusi, mis rühmaliikmetel ning nõnda suudab ta abivajajat paremini mõista ja aidata. • Noored võtavad uusi ideid ja käitumismalle kergemini omaks teistelt noortelt kui täiskasvanutelt. • Osalemine võrdväärse toetaja koolituses ei kohusta noort tingimata tegutsema “ametliku” võrdväärse toetajana, vaid ta võib lihtsalt oma eeskujuga mõjutada noorte suhtumist, käitumist ja elu-olu.

16. Noorte võrdväärne toetamine • Eesmärgiks on, et võrdväärse toetajad aktiviseerivad ja ärgitavad teisi noori võtma oma elu ohjad enda kätte. • Võrdväärne toetaja ei tohi olla autoriteet, sest siis ei teki sundimatut ja turvalist õhkkonda. • Võrdväärne toetaja on pigem matkakaaslane, kes aitab teisel noorel suunata oma sisemised ressursid mõistlikku kasutusse. • See aga eeldab võrdväärselt toetajalt head enesetunnetust ja eneseaktsepteerimist.

17. Võrdväärsusest • Võrdväärsed on samas sotsiaalses süsteemis tegutsevad ja sarnaseid väärtusi omavad inimesed. Võrdväärsus tähendab ka seda, et omatakse sama kogemustemaailma ning räägitakse ja mõistetakse sama keelt. Võrdväärsus tähendab võrdõiguslikkust, võrdväärsed ei pea end teistest paremaks ega aseta end teistest kõrgemale • Võrdväärsust võib näiteks määratleda elukoht, sotsiaalne taust või individuaalsed eriomadused ja huviobjektid.

18. Kuidas võrdväärne toetaja töötab ? • Võrdväärset toetamist võib teostada mitmel eri moel vastavalt oma huvidele ja tegevusviisidele. • Võrdväärne toetaja: - juhendab - toetab - motiveerib - jagab teavet, mida ise valdab - innustab ja kannustab - võimaldab tegevust - planeerib - raporteerib - jagab ülesandeid

19. Võrdväärse toetaja õigused: • Keelduda • Omada oma arvamust • Sekkuda ebakohtadesse • Olla mina ise • Saada juhendamist • Saada koolitust • Saada tänu ja kiitust • Õigus “halvale päevale” • Saada tagasisidet • Küsida

20. Võrdväärse toetaja kohustused: • Konfidentsiaalsus • Olla usaldusväärne • Suunata liiga suured probleemid ja küsimused edasi • Aidata ja kuulata • Küsida • Jagada ja kanda vastutust • Pidada kinni kokkulepitud reeglitest • Teha asju oma ressursside kohaselt

21. Võrdväärset toetajat motiveerivad tegurid • Vajadus aidata • Soov avaldada mõju • Õnnestumise tunne • Huvitavad teemad • Oskuste õppimine • Uue õppimise rõõm • Mõnus õhkkond ja toredad inimesed • Arenemine, tagasiside • Interaktiivne suhtlemine

22. Võrdvääsel toetajal vajalikud suhtlemisoskused • Otsuste tegemine jäetakse abivajavale noorele endale • Kuulamine • Täpsustamine • Suhtub asjasse tõsiselt, tähtsal kohal on näoilmed ja zestid, ei kaota kannatust • Olukorra õigetesse proportsioonidesse asetamine • Küsimine • Eri lahenduste kaalumine • Olukorra “kompimine”

23. Noorte osalemine noorte info töös • Noorte infovajaduste välja selgitamine • Erinevate infomaterjalide välja andmine • Informatsiooni kokku kogumine • Teiste noorte informeerimine / nõustamine • Informatsiooni levitamine kasutades erinevaid meetodeid • Infokeskuse tegevuste/teenuste hindamine • Projektide teostamine noorte info töös • Noortepoliitikate mõjutamine – olles liikmed noorte Nõukogudes, Volikogudes jne.

24. Noorte osalemine Tallinna Noorte Infokeskuse töös • Noorte infovajaduste identifitseerimine - küsitluste läbi viimine noorte seas • Infomaterjalide välja andmine lähtuvalt noorte infovajadustest • Noored informeerivad / nõustavad teisi noori • Infokeskuse tegevuste, teenuste hindamine – tagasiside kast Infokeskuses • Projektide läbi viimine Infokeskuses – noored on kaasatud projekti läbi viimisse • Infopäevad, infomessid – noored osalevad nende korraldamisel

25. Miks noori kaasata noorte info töösse? • Miks mitte kaasata noori tegevustesse, mis mõjutavad neid ??? • Sihtgrupi kaasamine parandab infoteenuste kvaliteeti • Noored töötavad koos täiskasvanutega – enam võimalusi, enam ressurssi • Mitmekesisus – jõutakse erinevate noortegruppideni ja erinevate vajadustega noorteni • Noorte volitamine, neile õiguste ja vastutuse andmine, - areneb noorte autonoomsus

26. Miks noori kaasata noorte info töösse? • Noored õpivad tegutsedes (learning by doing) ja omandavad vajalikke oskusi • Arenevad noorte oskused kasutada ja analüüsida informatsiooni • Info teenuste “kasutajad” on rahulolevamad • Aidatakse kaasa noorte sotsiaalsele integratsioonile • Parem arusaamine muutustest ja uutest trendidest noorte kultuuris

27. Kontaktandmed: • Ülle Übius • Tallinna Noorte Infokeskuse infojuht • Pärnu mnt. 6, 10148 Tallinn • Tel: 641 2271 • Faks: 641 2272 • Gsm: 55 567782 • info@taninfo.ee • www.taninfo.ee