Download
1 / 42
470 likes | 982 Views
Kordamine ühiskonnaõpetuse eksamiks. Nüüdisühiskond. Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. . Heaoluriik.
E N D
Nüüdisühiskond • Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine.
Heaoluriik • Esping-Andersen: riigi kohustus tagada baasiline heaolu tase oma kodanikele • Encyclopędia Britannica: valitsemise viis milles riik mängib otsustavat rolli oma kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu kaitsmisel ja edendamisel. • Heaoluriik on sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. • Eesmärk pakkuda ühishüvesid
Heaoluriigi kaks põhilist tunnust • Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. • Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks.
Peamised heaolurežiimid • Sotsiaaldemokraatlik mudel: • Sotsiaalhüviste jagamine kõigile, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest • Keskne heaolu eest vastutaja on RIIK • Õigus saada sotsiaaltoetusi, tasuta haridust ja arstiabi on samasugune õigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. • Kõrged maksud! • Inimesed nõus neid maksma, kuna saavad siis tasuta mitmeid sotsiaalhüviseid tarbida • Näidisriigid: Rootsi, Taani, Soome
Konservatiivne heaolumudel • Vanim heaolumudel, aluse pani Bismarck Saksamaal. • Orienteerutakse eelkõige töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. • Töötaja, kes maksnud suuremaid makse, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat hüvitist. • Vanamoodne suhtumine naistesse: naine pigem koduhoidja kui võrdne konkurent tööturul. • Näidisriigid: Saksamaa, Prantsusmaa
Liberaalne heaolumudel: • Põhimõtteks inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. • Riigi ülesandeks ei ole mitte heaoluteenuste osutamine vaid kõrge tööhõive tagamine ja konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine. • Inimeste võimalus saada haridust ja arstiabi sõltub nende rahakoti paksusest. • Madalad maksud! Näidisriigid: USA, Suurbritannia
Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. • Siirdeühiskonnale iseloomulik sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus.
Demokraatia- rahva võim • Demos-rahvas, kratos-võim • Demokraatia peamised tunnused: • Vabad ja õiglased valimised • Alternatiivsed teabeallikad • Konkurents võimu nimel • Seaduste ülimuslikkus (õigusriik) • Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutatud teineteisest • Kodanikuõiguste ja inimõiguste tagamine • Tsiviilkontroll relvajõudude üle • Vähemuste õigustega arvestav enamuse võim
Demokraatia vormid • Esindusdemokraatia: Kodanikkond võib oma esindajaid (parlamenti, kohalikku omavalitsusse) valida erinevalt, kuid sõltumata valitsemisviisist peavad valitud isikud kasutama võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. • Osalusdemokraatia ehk otsene demokraatia: Heaks näiteks on referendum kui valijaskonna kollektiivne otsustamine mõnes küsimused. Samuti võib osalusdem. vormiks pidada erinevaid kodanikualgatusi ja –kampaaniaid, äärmuslikumal juhul ka protestiaktsioone. • Eestis hetkel selgelt ka eliitdemokraatia ehk ühiskonna juhtimine on väikearvulise eliidi käes?
Maailma suurim demokraatia • Maailma suurima demokraatiaga riik on India: 1 miljard inimest, 28 osariiki, 23 ametlikku keelt. Võimu nimel võistlevad 50 üleriiklikku ja 700 piirkondlikku parteid.
Ühiskonna jätkusuutlikkus • Jätkusuutlik areng on areng, mis rahuldab praeguste põlvkondade vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve ehk ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt.
Eesti jätkusuutlikkuse eesmärgid • Ühiskonna sidusus • Heaolu kasv • Ökoloogiline tasakaalustatus • Eesti kultuuri elujõulisus
Jätkusuutlik ühiskond • Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Võimulolijad hindavad samu väärtusi mis rahvas • Hea valitsemine: tulemuslik, läbipaistev, kodanikke kaasav • Oluline on nii rahva arv kui rahva kvaliteet
Ühiskonna sidusus • Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: • Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) • Teine ehk erasektor (eraettevõtted) • Kolmas ehk mittetulundssektor (kodanikuorganisatsioonid ja –ühendused)
Millisesse sektorisse kuulub? • Eesti Pank • MTÜ Lagedi • AS Regio • Hansapank • Balti Ajakirjanike Föderatsioon • Eesti Korvpalliliit • Ülemaailmne Keskkonnakaitsjate Liit • Rahvastikuregister
Riik • Riigi 3 põhitunnust • 1. Territoorium • 2. Rahvastik • 3. Suveräänne riigivõim (nii välimine kui sisemine iseseisvus)
Sotsiaalne kihistus • Inimesi saab jaotada sotsiaalsetesse kihtidesse näiteks majandusressursside, elustiili, väärtusorientatsiooni, päritolu jne alusel. • Sotsiaalne mobiilsus: liikumine ühest klassist teise. • Nt: Horisontaalne-liikumine ühest linnast teise • Nt: Vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks • Põlvkondadevaheline mobiilsus- lapsed valivad teise elukutse või väärtussüsteemi kui nende vanemad.
Staatus • Omistatud staatus: Iga kuningatütar on printsess, olenemata tema tahtest. • Omandatud ehk saavutatud staatus: abikaasaks olemine, tudeng olemine.
Inimkonna eristuse alused • Varanduslik • Regionaalne: linn versus maa • Rahvuslik • Ideoloogiline, sh usulike
Võim • Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. • Võimu teostamise meetodid: • 1. Autoriteet-veendumus, et võimu nõudmised on targad. • 2. Traditsioon- dünastiad, kes sajandeid valitsenud • 3. Karismaatiline liider-juhitalent ja liidrioskus. Nt. Stalin, Hitler jne. • 4. Mõistuslik kaalutlus-maksan makse, sest see on mulle kasulik.
Võimule ainuomased tunnused • Õigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist • Õigus koguda makse • Õigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks • Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu
Riigivõimu komponendid • Asutused ja institutsioonid • Riigibürokraatia • Kirjalikud õigusnormid
Vabad valimised • Valimised täidavad esindusdemokraatias 4 ülesannet: • Määravad parlamendi koosseisu ehk need inimesed, kes hakkavad seadusi vastu võtma • Valimiste kaudu esitab kodanik oma nõudmised võimule • Valimised näitavad, kui suur on toetuspind kehtivale korrale • Valimised harivad kodanikke poliitliselt
Vabade valimiste põhimõtted • Valimised on üldised: Valida saavad kõik täiskasvanud kodanikud alates 18. eluaastast. (Eestis võib kandideerida kohalikku volikokku 18. eluaastast, riigikokku 21. eluaastast, presidendiks 40. eluaastast). • Valimised on vabad: Vabadus kandideerida ja hääletada isiklike veendumuste järgi, kandidaatide ülesseadmise õigus igal legaalselt tegutseval parteil. • Valimised on ühetaolised ehk võrdsed: kõigil parteidel, üksikkandidaatidel võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on kaalult võrdsed ja igal valijal vaid 1 hääl.
Majoritaarne ehk enamusvalimine Ühemandaadiline valimisringkond ehk igast ringkonnast pääseb parlamenti vaid 1 saadik Valituks osutub see, kes saab kõige rohkem hääli 1) Lihthäälte enamus: võitja see, kes saab rohkem hääli kui teised 2) Absoluutne enamus: Koguda tuleb 50% + 1 hääl. Eelis: Lihtsus, selgus. Puudus: Eelis suurtel juhtparteidel, diskrimineeritakse väiksemaid. Kaotajate hääled lähevad raisku Proportsionaalne Saadikukohad jaotatakse proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega, nt 7% saanud partei saab 100-st kohast 7. Mitmemandaadilsed valimisringkonnad Kandidaat seatakse üles erakonna nimekirjas Avatud nimekiri: suurima toetuse saanud isik tõuseb nimekirjas ettepoole Suletud nimekiri: uut pingerida ei moodustata, kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parteisse pääseb. Eelis: Hääled ei lähe kaduma, parteide võrdsemad võimalused. Puudus: Keerukas, erakondade suur mõju valimistulemustele. .Parlamenti võib pääseda isik, kes sai vaid 100 häält kuid oli suletud nimekirja eesotsas.. Valimissüsteemid
Erakonnad tänapäeva poliitikad • Erakonnaseadus: Erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohalike omavalituste teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras. Erakond on MITTETULUNDUSÜHING!
Vasakparteid • Astmeline tulumaks • Haridus peab oleme kõigile kättesaadav • Toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine • Eesti: Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa Keskerakond
Paremparteid • Ideoloogilised platvormid suhteliselt erinevad • Riigivõimu tagasihoidlik roll ühiskonnas • Esikohal vabadus • Eesti: Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit.
Parlamentarism • Parlamendi valib rahvas, presidendil olulist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega • Parlament on seadusandlik võim ja tähtsaim võimuinstitutsioon! • Täidesaatev võim on valitsus, kes juhib praktiliselt riigi elu. • Valitsus ja parlament peavad teineteist toetama, vastasel juhul valitsuskriis. • Valitsus moodustatakse parlamendi valimistulemuste põhjal • Näited: Suurbritannia
Presidentalism • President on valitsuse juht ehk peaminister ning ta moodustab valitsuse-tal on õigus ministreid ametisse panna ja neid tagandada. • President sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ja on vägede ülemjuhataja • Presidendil ei ole ainuvõim, tema kõrval ka seadusandlik võim! • Näide: USA
Poolpresidentalism • President peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi on ka peaministri ametikoht. • Nt: Prantsusmaa, Soome, Venemaa.
Parlament- seadusandlik võim! • Kahekojalised: SB, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa jne. • Ühekojalised: Skandinaavia riigid (v. a Norra) ka Balti riigid. • Parlamendi igapäevatööd juhib esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Hetkel Ene Ergmaa. • Komisjonid: parlamendi tööorganid. • Alatised komisjonid: keskenduvad ühele valitsemisalale, nt kultuurikomisjon. • Ajutised komisjonid: kindla probleemi lahendamiseks, töö kestab mõned kuud. • Koalitsioon: moodustub parteidest, kes kuuluvad valitsusse. • Opositsioon: Erakonnad, kes ei kuulu valitsusse, nende kohustus kritiseerida valitsuse ettepanekuid. • Fraktsioon ehk saadikurühm: aluseks ideoloogiline kuuluvus. Tavaliselt ühe partei liikmed, seepärast kannabki fraktsioon erakonna nimetust, näiteks Keskerakonna fraktsioon. • Parlamendi ülesannete nimetamiseks kasuta põhiseadust!
Seadusandlik võim Eestis • Riigikogu 101 liiget • Valimine proportsionaalsuse põhimõttel 4 aastaks. • Kandideerida saab 21. aastane Eesti kodanik.
Täidesaatev võim- Vabariigi Valitsus • Koosneb peaministrist ja ministritest • Valitsus annab seaduste täitmiseks õigusaktidena välja määrusi ja korraldusi • Ministeeriumi tööd juhib kantsler • Valitsuse juures Riigikantselei, mis korraldab valitsuse asjaajamist, juhib riigisekretär. • Taasiseseisvunud Eestis olnud ainult koalitsioonivalitsused. • Ülesanded vaata põhiseadusest!
Kohtuvõim • Kohtuvõim on õigust mõistev organ. • Kohtunikud eluaegsed • Kohtusüsteem Eestis on kolmeastmeline
Kohalik omavalitsus • Kohalikuks omavalitsusüksusteks Eestis on vald ja linn. • Eesti omavalitsussüsteem on ühetasandiline, s.t elanike valitav esinduskogu regionaalsel valitsemistasandil puudub. • Kaks kandvat institutsiooni: volikogu ja valitsus. • Volikogu valitakse 4 aastaks. • Maavanema määrab ametisse Vabariigi valitsus.
Rahvusvahelise suhtlemise normid • Hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest • Lahendada tülid rahumeelselt • Pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikida territoriaalset terviklikkust • Austada riikide suveräänsust ja sellest tulenevaid õigusi • Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse • Austada inimõigusi ja inimeste põhivabadusi • Edendada koostööd riikide vahel • Järgida rahvusvahelise õiguse norme.
