1 / 44

Keskkonnakaitse meetmete kehtestamine

Meede 2.3.1 Keskkonnasõbraliku majandamise toetus - KSM Eike Lepmets Põllumajanduskeskkonna büroo aprill 2009. Keskkonnakaitse meetmete kehtestamine. Keskkonnanõuete kehtestamise alus : Keskkonnaseisundi järjepidev seire ja hindamine Eesti strateegiad, arengukavad

Download Presentation

Keskkonnakaitse meetmete kehtestamine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Meede 2.3.1Keskkonnasõbraliku majandamise toetus - KSMEike LepmetsPõllumajanduskeskkonna büroo aprill 2009

  2. Keskkonnakaitse meetmete kehtestamine Keskkonnanõuete kehtestamise alus: • Keskkonnaseisundi järjepidev seire ja hindamine • Eesti strateegiad, arengukavad • Eesti lähipiirkonna kokkulepped (nt HELCOMi konventsioon Läänemere merekeskkonna kaitseks) • EL määrused (loodusdirektiiv, nitraadidirektiiv, veepoliitika raamdirektiiv, pestitsiidide säästva kasutamise raamdirektiiv) ja strateegiad (Göteborgi säästva arengu strateegia, mullakaitse strateegia jt) • Rahvusvahelised konventsioonid ja kokkulepped (Rio de Janeiro konventsioon bioloogilise mitmekesisuse kaitseks, Kyoto protokoll, Ramsari konventsioon märgalade kaitseks, ÜRO kõrbestumise konventsioon)

  3. Keskkonnakaitse meetmete kehtestamine 1. Seadus, määrus: - üldiselt tegevuspiirangud 2. Vabatahtlikud meetmed - põllumajanduslik keskkonnatoetus 3. Koolitus, nõustamine, infomaterjalid jmt

  4. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse põhialused • Präänik versus piits! • Selle asemel, et kõik keskkonna säilimiseks-parandamiseks vajalikud nõuded sätestada õigusaktides kui tootja kohustus (piits), makstakse TÄIENDAVATE KESKKONNANÕUETE eest kompensatsiooni (präänik). St hüvitatakse saamata jäänud tulu ja lisakulu. • Täiendavad nõuded: õigusaktide ja tavapraktikaga võrreldes täiendavad nõuded • “Ühiskonna ootustele vastavat teenust ostetakse” vaid tootjalt, kes järgib nõuetele vastavuse jm nõudeid ja häid tootmistavasid - BAASNÕUDED • Toetus on koostatud Eesti ekspertide poolt, lähtudes Eesti põllumajanduskeskkonna seisundist ja vajadustest. • “Teenust ostetakse” olemasoleva eelarve piires (KSM 1,64 mlrd). • Tootja võtab endale 5-aastase kohustuse.

  5. Leia keskkonnanõuete põhimõtetes 5 erinevust … 1. Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik pärast laotamist mulda viia 48 tunni jooksul. 2. Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10%. Kui maapinna kalle on 5-10%, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. aprillini. 3. Põllumajandusmaal tehtavate tööde tegemisel lähtutakse mulla harimiskindlusest. Põldu võib harida ajal, millal kasutatav tehnika ei jäta põllule harimissügavusest sügavamaid jälgi. 4.Taotleja peab järgima taimekaitsevahendi ohutu hoidmise nõudeid. 5. Taotleja koostab ettevõtte kogu toetusõigusliku maa kohta iga aasta 1. juuniks kohase väetusplaani, mis peab ettevõttes kohapeal kontrollimiseks kättesaadav olema.

  6. Põllumajandusmaa harimisel kehtestatud nõuded 1. Seadustest tulevad nõudedeelmise slaidi 1., 2. ja 4. punkt tegevuspiirangud, millega välditakse keskkonnareostust, inimeste tervise kahjustamist jmt. Peavad täitma kõik põllumajandustootjad. 2. Nõuetele vastavuse nõuded kohustuslikud majandamisnõuded, eelmise slaidi 2. punkt head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, eelmise slaidi 3. punkt Peavad täitma otsetoetuste (va täiendavad lisamaksed) ja uue MAKi 2. telje toetuste taotlejad. 3. Täiendavad nõuetele vastavuse nõuded ehk VTKeelmise slaidi 2. ja 4. punkt - väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuded Peavad täitma keskkonnatoetuse taotlejad 4. KSMi nõudedeelmise slaidi 5. punkt, tänane põhiteema ostetakse keskkonnateenust. Toetusega hüvitatakse eelpool mainitud nõuetega võrreldes täiendavate nõuete täitmisega seotud kulud ja saamata jäänud tulu.

  7. MAKi programmeerimine Olukorra analüüs + eelmise MAKi järelhindamise tulemused + muud kogemused Strateegia: eesmärgid Meetmete väljatöötamine Meetmete rakendamine + seire ja hindamine Olukorra analüüs …

  8. KST, MAHE, ja ÜPT (ilma PKT-ta) toetustüüpide taotluspõhise maakasutuse osatähtsus maakonniti 2007. a Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus (PMK)

  9. 2 914 3 000 2 511 2 457 2 364 2 264 2 500 2 136 Toetused v.a PKT 1 874 1 766 2 000 1 671 1 648 krooni hektari kohta 1 500 1 201 958 1 000 710 704 659 608 602 533 411 373 500 294 0 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Mahetootjad KST tootjad Tavatootjad Toetused hektari kohta, 2001-2007 Allikas: Eduard Matveev, Maamajanduse Infokeskus

  10. 15156 15 000 12 000 10847 9 000 7708 7395 7230 6836 6438 EL 5867 5332 6 000 5013 4676 3711 4046 3533 3415 3034 2511 3 000 0 Suurbritannia Prantsusmaa Saksamaa Hispaania Portugal Slovakkia Holland Kreeka Tšehhi Ungari Rootsi Belgia Leedu Itaalia Poola Eesti Läti Toetused hektari kohtaEL mahetootjatele, 2006 Allikas: Eduard Matveev, Maamajanduse Infokeskus

  11. 50% 43% 40% 33% 32% 32% 32% 32% 30% 28% 30% 26% 22% EL, 2006 21% 20% 20% 16% 10% 8% 10% 2% 0% 0% Suurbritannia Prantsusmaa Saksamaa Hispaania Slovakkia Portugal Holland Kreeka Tšehhi Ungari Rootsi Belgia Leedu Itaalia Poola Eesti Läti PKT osakaal toetuste kogusummast EL mahetootjatel, 2006 Allikas: Eduard Matveev, Maamajanduse Infokeskus

  12. 50% 43% 43% 42% 40% 40% 30% 23% 19% 18% 18% 20% 18% 13% 11% 11% 11% 10% 9% 9% 10% 7% 6% 6% 5% 5% 0% 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Mahetootjad KST tootjad Tavatootjad Toetuste osakaal kogutoodangust, 2001-2007 Allikas: Eduard Matveev, Maamajanduse Infokeskus

  13. 58% 60% 50% 43% 39% 40% 34% 33% 33% 27% 30% 26% 25% 24% 22% 20% 17% 20% EL 15% 7% 10% 3% 3% 0% Suurbritannia Prantsusmaa Saksamaa Hispaania Portugal Slovakkia Holland Kreeka Tðehhi Ungari Rootsi Belgia Leedu Itaalia Poola Eesti Läti Toetuste osakaal kogutoodangust EL mahetootjatel, 2006 Allikas: Eduard Matveev, Maamajanduse Infokeskus

  14. PKT HINDAMISANDMETE KOGUMINE 2004-2007 MULD Mulla orgaaniline aine (%) ja mullaviljakus (pH, K, P) Toiteelementide dünaamika Mulla-erosioon VESI N-kasutus, N- bilanss, toitainetebilanss Pestitsiidide kasutuskoormus Veekvaliteedi pilootuuring BD Vihmaussid, mulla mikroobikooslus Põllulinnud Põllutaimed Kimalased MAASTIK Maastiku struktuuri muutus punkt-, joon- ja pindelementides Talu ümbruseheakord SOTSIAALMAJANDUS Ettevõtjatulu Mahedana müüdava mahetoodangu osa Keskkonnateadlikkus Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus PMK

  15. MAK 2004-2006 järelhindamine, korraldas PMK Mullaviljakus (hetkeseis): Eesti muldade peamine probleem on mullaviljakuse vähenemine taimetoiteelementide vähese tagastamise tõttu. • Defitsiitse P-sisaldusega muldi 24% (mahe 27%, ÜPT 22%); • K-defitsiidiga muldi 50% (mahedatel defitsiit suurem); • Madala org. aine sisaldus 20% maast (mahedatel 14%).

  16. MAK 2004-2006 järelhindamine Väetamine • N-sisend suurenes KST-l 2004.a võrreldes 19%, mahedal vähenes 35% võrra; • P – 100% 2004. a tasemest, K – 133% (mahedal P ja K väga madalad – 0,3-1,4 kg toiteelementi/ha, bilanss puudujäägiga – sõnnik!!!) • Kuna min. väetiste kasutamise tase on madal (eriti P ja K), nende kasutamine lähiajal suureneb. Leostumine • P ja K leostumine üldiselt madal, ei sõltunud tootmistüübist. • Talvise taimkatte juures oli N-leostumine väiksem.

  17. MAK 2004-2006 järelhindamine Pestitsiidide kasutuskoormus • Kasutati 55-67% põllumajandusmaal. • KST taotlejad kasutasid 2005. a 12% ja 2006. a 4% vähemal osal maast kui ÜPT taotlejad. • Toimeaine kogus pindalaühiku kohta KST-l suurem kui ÜPT-l. • Järelikult on keemiline koormus pindalaühiku kohta KST-l suurem kui ÜPT-l. • Herbitsiidide osas on järsult suurenenud glüfosaatide kasutamise osakaal, moodustavad 2002 – 2007 herbitsiididest 37-59% ja trend selgelt kasvav. • Eestisse sissetoodud pestitsiididest moodustavad glüfosaadid samuti väga suure osa – rohkem kui 1/3 ja trend selgelt kasvav.

  18. MAK 2004-2006 järelhindamine PKT väiksemast sisendite kasutamisest tingitud mõju bioloogilisele mitmekesisusele ei ilmne nii lühikese aja jooksul – esialgsed trendid. • Mitmekesisemas maastikus on rohkem kimalasi, kõrgem lindude mitmekesisus (mõjutab ka põllukultuuride mitmekesisus) ja ka enam taimeliike. • Põllu pindala kasvades kimalaste arvukus, kimalaseliikide arv, lindude mitmekesisus ja pesitsevate linnuliikide arv langes (kui põld on üle 5-6 ha). • Liblikõieliste nõude tõttu oli PKT mõju bioloogilisele mitmekesisusele positiivne (mõju kimalaste toiduressursile, vihmaussidele ja mikroobikooslusele): - liblikõieliste osakaal on suurenenud (2006. a KST-l 17,1%, mahedal 25,3%, ÜPT 4.3%).

  19. Liblikõieliste osakaal taotletud põllumaast Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus

  20. MAK 2004-2006 järelhindamine- soovitused • Kaaluda laiapõhjalise skeemi täiendamist piirkondlikke eripärasid arvestavate lisameetmetega. • Rakendada ühe lisameetme kohustust ja/või vabatahtlikke meetmeid. • KST ei sobi meetme pealkirjaks. • Seada glüfosaatide kasutamisele piirangud.

  21. MAK 2004-2006 järelhindamine- soovitused • Lisada 3-5 m püsitaimestikuga riba rajamise/ jätmise nõue, mida peab 1 x 2 a jooksul niitma ning kus ei tohi kasutada pestitsiide. • Lisada maastikuelementide säilitamise nõue (üksikpuud, kivihunnikud, põõsastega tee- ja kraaviservad), mida ei väetata ja kus ei kasutata min 1,5 m osas taimekaitsevahendeid. • Toetada põldude liigendatust ja väiksemate 5-6 ha põldude rajamist.

  22. Keskkonnasõbraliku majandamise meetme eesmärk 1. Soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, et kaitsta ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning kaitsta mulla- ja veeseisundit. 2. Laiendada keskkonnasõbralikku planeerimist põllumajanduses. 3. Tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust.

  23. KSM toetusõiguslik maa • Toetust makstakse PRIA registris oleva maa kohta, millel kasvatatakse teravilja-, õli- ja kiukultuuri ning kaunvilja (edaspidi põllukultuur), rühvelkultuuri, köögiviljakultuuri ja aedmaasikat, maa kohta, mida hoitakse mustkesas või mida kasutatakse kuni neljal järjestikusel aastal rohumaana. • Kuni 4-aastane rohumaa võib moodustada kogu põllumajandusmaast kuni 50%. • Allakülviaasta loetakse 0-aastaks. • Pindala vähemalt 1 ha, põllu pindala vähemalt 0,3 ha.

  24. Toetatavad tegevused, toetuse määr • Põhitegevus, kuni 550 kr/ha • Põhi– ja lisategevus, kuni 900 kr/ha NB! Kui nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab kohustuseaastaks määratud toetuse rahastamise eelarve, vähendab PRIA toetuse määra võrdeliselt. Kohustuseperioodi toetussumma arvutatakse esimese kohustuseaasta määra alusel kohustuseperioodi lõpuni. Maksimaalne keskkonnatoetuste määr kokku (EL määrusest): - üheaastased kultuurid ca 9 400 kr/ha - mitmeaastased erikultuurid ca 14 000 kr/ha - muu maakasutus ca 7 000 kr/ha

  25. KSM taotleja • Toetust võivad taotleda FIEd ja juriidilised isikud. • 2009. a peavad toetust taotlema 2007. a nitraaditundlikul alal KST kohustuse võtnud isikud. • Toetust ei või taotleda isik, kellel on kehtiv aastatel 2004–2006 võetud KST või mahetootmise kohustus, kuid selle kohustuse võib asendada KSMi või uue mahedaga. • 2007.-2013. mahetoetuse taotlejad saavad KSM toetust üksnes põhitegevuse eest.

  26. Kohustus • Taotleja peab toetuse saamise nõudeid täitma samal maal 5 aastat. • Taotleja võtab kohustuse tegeleda ettevõtte põllumajandusmaaltaotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates 5 kalendri-aastat (edaspidi kohustuseperiood) selle määruse nõuete kohaselt toetuse põhitegevuse või toetuse põhi- ja lisategevusega kohustuse võtmise aastal taotletud ja taotluse kontrollimisel kindlaks tehtud maal ja selle pindalal (algnekohustus). • Kohustuseaasta – üldjuhul kalendriaasta! 2009. a võetud kohustuse puhul kestab esimene kohustuseaasta 21. maist kuni 31. detsembrini 2009 ja viies kohustuseaasta 1. jaanuarist 2013 kuni 20. maini 2014. • Algse kohustuse alust pindala võib suurendada või vähendada sama kohustuse raames kuni 30%.

  27. Nõuded toetuse saamiseks 1) toetusõiguslikkuse nõuded: taotleja isik, toetusõiguslik maaKontrollib PRIA Kogu ettevõttes (õigusaktide nõuded): 2) nõuetele vastavuse nõuded . - head põllumajandus- ja keskkonnatingimused: rakendus MAKi toetustele 2007. a. Kontrollib PRIA - kohustuslikud majandamisnõuded: 2009.st rakenduvad keskkonna ja loomade registreerimise valdkonna nõuded, 2011.st inimeste ja loomade tervishoiu ja taimetervise ning loomade heaolu nõuded. Kontrollivad KKI, VTA ja TTI 3) väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuded (VTK). Täiendavad nõuetele vastavuse nõuded, mida peavad täitma kõik keskkonnatoetuse taotlejad. Tulenevad veeseadusest, taimekaitseseadusest. Kontrollivad TTI ja KKI 4) baasnõudeid (millest täiendavate nõuete täitmise ees makstakse toetust). Võivad olla nõuetele vastavuse, VTK või muud nõuded. Kogu ettevõtte KSMi toetusõiguslikul maal: 5) KSMi nõuded (täiendavad nõuded, millest koosneb ühikumäär). Kontrollib PRIA

  28. Baasnõuded millest täiendavate nõuete eest makstakse KSM toetust • Sõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava teega piirneva majandusüksuse toetusõigusliku maa ääres, mis on suurem kui 20 hektarit ja kus taotluse esitamise aastal kasvatatakse põllukultuuri või maa ääres, mida hoitakse mustkesas, peab olema 0,5 meetri laiune mitmeaastase taimestikuga rohumaa riba, kraav, kiviaed või muu maastikuelement. • Taotleja või tema majandusüksuse töötaja, kes tegeleb KSMiga, või füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema perekonnaliige peab teise kohustuseaasta 1. novembriks olema osalenud vähemalt 6 akadeemilist tundi Põllumajandusuuringute Keskuse korraldatudKSM algkoolitusel ja viienda kohustuseaasta 1. juuniks olema osalenud vähemalt 6 akadeemilist tundi KSM täienduskoolitusel. • Majandusüksuse põllumajandusmaal asuvat “Looduskaitseseaduse” § 4 lõikes 1 nimetatud kaitstavatlooduse üksikobjekti ja “Muinsuskaitseseaduse” § 3 lõikes 2 nimetatud kinnismälestist ei tohi rikkuda ega hävitada. • Muud baasnõuded kattuvad nõuetele vastavuse nõuetega.

  29. Põhitegevuse nõuded - 1 Üldsõnalisest nõude esitamisest ei piisa! Nõude sisu seisneb selle täpses sõnastuses. Nõudeid tuleb täita kogu toetusõiguslikul maal (isegi kui toetust osale maast ei taotleta). • Taotleja koostab ettevõtte kogu toetusõigusliku maa kohta iga kohustuseaasta 15. juuniks väetusplaani (va taotleja, kes ei pea loomi ega kasuta väetisi). Kõik kohustuseperioodi jooksul koostatud väetusplaanid peavad olema ettevõttes kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad. • Viljavaheldus- või külvikorraplaani koostamisel peab arvestama, et samal põllul ei kasvatata teravilja kauem kui kolmel järjestikusel aastal ning sama liiki põllu-, rühvel- või köögiviljakultuuri enam kui kahel järjestikusel aastal. Rühvel- ja köögiviljakultuuride puhul kohaldatakse nõuet 0,3 ha suuremate ühe kultuuri all olevate põldude puhul. Mustkesa, mida kasutatakse põllumajanduskultuuride vaheldusena, põllukultuuride järgnevust viljavaheldus- või külvikorraplaanis ei katkesta. Sertifitseeritud seemne kasvatamisel on sama liiki põllukultuuri lubatud kasvatada samal põllul kuni kolmel järjestikusel aastal.

  30. Põhitegevuse nõuded - 2 3. Taotleja kasvatab igal kohustuseaastal kogu majandusüksuse toetusõiguslikul maal taotlemise aastale eelneva aasta sügisesel ja taotlemise aasta kevadisel külvipinnal kokku vähemalt 15,0% sertifitseeritud seemnega külvatud põllumajanduskultuure. Põllukultuuride allakülvi ei loeta selle nõude puhul sertifitseeritud seemneks ning köögivilja- ja rühvelkultuuride alust maad ei loeta külvipinnaks. Seemnepartii sertifitseerimist tõendav pakendietikett ja sertifitseeritud seemne ostmist tõendav dokument peavad olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad. 2009. aastal kohaldatakse nõuet üksnes kevadiste külvipindade suhtes. 4. Vähemalt 30% kogu majandusüksuse toetusõiguslikust maast peab iga kohustuseaasta 1. novembriks olema leostumise vältimiseks põllumajanduskultuuriga kaetud taimkatte all.

  31. Põhitegevuse nõuded - 3 5. Kui toetust taotletakse kuni 4-aastase rohumaa kohta, peab taotleja kasvatama ühel kohustuseaastal sellel maal muud põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud 15. juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja vältides seejuures umbrohu levikut, või hoidma põllumajandus­maad alates 15. juunist mustkesas. 6. Sõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava teega piirneva majandusüksuse toetusõigusliku maa ääres, mis on suurem kui 20 hektarit ja kus taotluse esitamise aastal kasvatatakse põllukultuuri või maa ääres, mida hoitakse mustkesas, peab olema 2–5 meetri laiune mitmeaastase taimestikuga rohumaa riba, kraav, kiviaed või muu maastikuelement. Mitmeaastase taimestikuga rohumaa riba, kraav, kiviaed või muu maastikuelement peab olemas olema 15. juunist 2010.

  32. Põhitegevuse nõuded - 4 7. Taotleja korraldab kogu majandusüksuse toetusõigusliku maa kohta viie aasta jooksul alates eelmiste mullaproovide võtmise aastast mullaproovide võtmise ja saatmise akrediteeritud laboratooriumisse analüüsimiseks (mulla happesus, taimede poolt omastatav fosfor ja kaalium, orgaaniline süsinik). Kui kohustuse võtmise aastale eelnenud nelja aasta jooksul ei ole mullaproovide võtmist ja akrediteeritud laboratooriumisse saatmist korraldatud, peavad mullaproovide analüüsi tulemused olema majandusüksuses kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad alates teise kohustuseaasta 1. juunist. 8. Taotleja korraldab teise kohustuseaasta 31. detsembriks iga sõnnikuhoidla kohta sõnnikuproovide võtmise ning saatmise akrediteeritud laboratooriumisse analüüsimiseks (sõnniku kuivaineprotsent, kogulämmastik, vees lahustuv lämmastik, kogukaalium ja kogufosfor). Sõnnikuproov võetakse iga sõnnikuhoidla kohta 4–6 kuud seisnud sõnnikust enne sõnniku laotamist. Proovide võtmise juhendid Põllumajandusuuringute Keskuse kodulehel pmk.agri.ee

  33. Põhitegevuse nõuded - 5 9. Kui ettevõte asub nitraaditundlikul alal, kannab taotleja teise kohustuseaasta 15. juuniks majandusüksust kajastavale kaardile majandusüksuse maal asuvad allikad, karstilehtrid, kaitsmata põhjaveega alad ja kaevud ning potentsiaalselt ohtlikud punktreostusallikad, milleks on kanalisatsiooniehitised, naftasaaduste hoidmisehitised, siloladustamiskohad, sõnnikuhoidlad, väetisehoidlad. 10. Taotleja kannab teise kohustuseaasta 15. juuniks põllumassiivi kaardile ja põllumassiivist väljaspool asuvate põldude kohta katastrikaardile majandusüksuse põllumajandusmaal asuvad kaitstavad looduse üksikobjektid, kinnismälestised, pärandkultuuriobjektid. Looduslik pühapaik, hauakoht, põlispuu, pärimusega kivi, kuhjalava, kaev, kiviküna, paemurd, lubjaahi, linaleoauk, tuuliku ase, lauter, piimapukk, kiviaed, tara, taluhooned ja taluhoonete asemed, põline talutee ning muud väärtuslikud maastikuelemendid, milleks on rändrahn, tiik, puuderiba või allee, hekk, põllul asuv üle 5 aasta vanune kivikuhjatis, üksikpuu või puudegrupp. Neid objekte ei tohi kohustuseperioodi jooksul rikkuda ega eemaldada.

  34. Põhi- ja lisategevuse nõuded - 1 Taotleja täidab eelnevatele nõuetele lisaks järgmisi nõudeid: 1. Taotleja väetab kogu majandusüksuse põllumajandusmaad vajaduse korral, arvestades, et kogu toetusõigusliku maa keskmisena on aastas hektari kohta lubatud anda mineraalväetistega lämmastikku kuni 100 kg. Mineraalväetiste ja sõnnikuga kokku on aastas lubatud anda kuni 155 kg lämmastikku. Nitraaditundlikul alal asuval põllumajandusmaal on kogu nitraaditundliku ala toetusõigusliku maa keskmisena aastas hektari kohta lubatud anda mineraalväetistega lämmastikku kuni 90 kg. Mineraalväetiste ja sõnnikuga kokku on aastas lubatud anda kuni 140 kg lämmastikku. 2. Põllu-, rühvel- ja köögiviljakultuuri kasvatamise korral ei ole lubatud kasutada glüfosaate kultuurtaimede tärkamisest kuni saagi koristamiseni. Samuti ei ole glüfosaate lubatud kasutada haljasväetisena kasutataval rohumaal. 3. Taimekasvuregulaatoreid võib kasutada üksnes talivilja kasvatamise korral.

  35. Põhi- ja lisategevuse nõuded - 2 4. Lisaks eespool nimetatule peab viljavaheldus- või külvikorraplaani koostamisel arvestama, et igal kohustuseaastal kasvatatakse kogu majandusüksuse toetusõiguslikul maal vähemalt 15% puhaskülvina liblikõielist põllumajanduskultuuri või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu. Nimetatud heintaimi võib kasvatada ka allakülvina. 5. Toetuse taotleja ei tohi hoida toetusalust maad mustkesas.

  36. Taotlemine - 1 1. Taotleja esitab ajavahemikus 2. maist kuni 21. maini PRIAle: 1) põllumajandusministri  ÜPT määruse lisas 1 toodud vormi kohase taotluse; 2) põldude loetelu, millele on kantud andmed põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada, sealhulgas kasvatatavate põllumajanduskultuuride ja püsirohumaa kohta ning asjakohaste põldude kohta on märgitud, millist toetust taotletakse; 3) põllumassiivi kaardi, millel on märgitud punktis 1 nimetatud taotluse lisas toodud kasvatatavate põllumajanduskultuuride ning püsirohumaa põldude numbrid ja nende piirid; 4) kui andmed põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada, ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, esitab taotleja katastri kaardi või muu kaardimaterjali, millel on märgitud kasvatatavate põllumajanduskultuuride ning püsirohumaa põldude numbrid, piirid ja katastritunnused; 5) KSM määruse lisas 2 toodud vormi kohase kinnituse kohustuse võtmise kohta. 2. Kui taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, esitab ta koos taotlusega PRIAle avalduse oma andmete kandmiseks registrisse. 3. Kohustuse võtmise aastale järgnevatel kohustuseaastatel esitab taotleja toetuse taotlemise aastal PRIAle kohustuse jätkamise kinnitamiseks taotluse, põldude loetelu ning põllumassiivi kaardi.

  37. Taotlemine - 2 4.Teisel kohustuseaastal kannab toetuse saaja taotlemise ajal PRIAle esitatavale põllumassiivi kaardile ja põllumassiivist väljaspool asuva põllu kohta katastrikaardile majandusüksuse põllumajandusmaal asuva kaitstava looduse üksikobjekti, kinnismälestise ning pärandkultuuriobjekti ja väärtusliku maastikuelemendi. 5. Nitraaditundlikul alal asuva majandusüksuse puhul kannab toetuse saaja taotlemise ajal 2. kohustuseaastal majandusüksust kajastavale kaardile tema valduses oleval majandusüksuse maal asuva allika, karstilehtri, kaitsmata põhjaveega ala ja kaevu ning võimalikult ohtliku punktreostusallika, milleks on kanalisatsiooniehitis, naftasaaduste hoidmise ehitis, siloladustamiskoht, sõnnikuhoidla ja väetisehoidla.

  38. Kohustuse asendamine • MAK 2004–2006 raames võetud KST võib asendada keskkonnasõbraliku majandamise kohustusega (osaliselt ei saa). • Asendatud kohustuse asemel algab uus KSM kohustus, mille kestus on viis aastat. • KSM põhitegevuse eest toetuse saaja võib asendada oma kehtiva kohustuse täielikult KSM põhi- ja lisategevuse kohustusega. • Sellisel juhul loetakse kohustuseperioodi kestuseks algse kohustuse kestus.

  39. Kohustuse suurendamine • Kui toetuse saaja suurendab algse kohustusealuse maa pindala selle maa arvelt, mille kohta ei ole KSM kohustust võetud, kuni 30% või kuni 2 ha, loetakse kohustuse kestuseks algse kohustuse kestus. • Kui toetuse saaja algse suurendab kohustusealuse maa pindala üle 30% või 2 ha, algab uus kohustus, mille kestus on viis aastat. • Kohustuse üleandmise ja ülevõtmise korral on kohustuse üleandjal ja ülevõtjal õigus suurendada kohustusealuse maa pindala üksnes algse kohustuse arvelt. • Kohustuse suurendamiseks ei loeta kohustuse asendamist määruses sätestatud tegevusega või sama kohustuse ülevõtmist.

  40. Kohustuse vähendamine • Toetuse saaja võib vähendadaalgse kohustusealuse maa pindala kuni 30%. • Kohustuse üleandmise ja ülevõtmise korralon kohustuse üleandjal ja ülevõtjal õigus vähendada kohustusealuse maa pindala üksnes algse kohustuse osas. • Kohustuse vähendamiseks ei loeta kohustuse asendamist määruses sätestatud tegevusega või kohustuse üleandmist.

  41. Muudatustest teavitamine • Mida vähem kohustuse alust maad muudate, seda selgem! • Toetuse saaja teavitab kohustuse suurendamisest PRIAt toetuste taotlemise ajal, esitades taotluse jmt dokumendid. • Toetuse saaja teavitab kohustuse vähendamisest PRIAt toetuste taotlemise ajal, esitades taotluse jmt dokumendid, või 796/2004 artikli 15 kohaselt. • Kohustuse üleandja teavitab kohustuse üleandmisest PRIAt toetuste taotlemise ajal, esitades lisas 3 toodud vormi kohase teabe kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta. Kohustuse ülevõtja esitab PRIAle samal ajavahemikul ülevõetud kohustuse kohta § 10 lõikes 3 nimetatud dokumendid. • Toetuse saaja teavitab kohustuse asendamisest PRIAt toetuste taotlemise ajal, esitades esitades taotluse, uue kohustuse võtmise kinnituse jmt dokumendid.

  42. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine • Arvestades kontrollide tulemusi ja kohustuseaastaks arvutatud toetuse määra, teeb PRIA taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotluse esitamise aastale järgneva aasta 1. veebruariks.

  43. Kohustuse lõppemine ja toetuse tagasinõudmata jätmine • Eelmistel aastatel makstud toetust ei nõuta komisjoni tagasi selle maa pindala osas, mille osas toetuse saaja vähendab algse kohustusealuse maa pindala alla 30%. • Eelmistel aastatel makstud toetust ei nõuta tagasi, kui toetuse saaja on täitnud võetud kohustuse vähemalt kolmel järjestikusel aastal ja lõpetab põllumajandusliku tegevuse.

  44. Lõpp hea – kõik hea?

More Related