Maaelu arengukava 2014 2020 meetmete valik
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 62

Maaelu arengukava 2014-2020: meetmete valik PowerPoint PPT Presentation


  • 121 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Maaelu arengukava 2014-2020: meetmete valik. 04.07.2012 Marko Gorban. Millest juttu tuleb?. MAK 2014-2020 koostamise senine protsess MAK 2014-2020 meetmete valiku arutelupaber MAK 2014-2020 meetmete valik MAK 2014-2020 edasised tegevused. MAK 2014-2020 koostamise etapid.

Download Presentation

Maaelu arengukava 2014-2020: meetmete valik

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Maaelu arengukava 2014 2020 meetmete valik

Maaelu arengukava 2014-2020: meetmete valik

04.07.2012

Marko Gorban


Millest juttu tuleb

Millest juttu tuleb?

  • MAK 2014-2020 koostamise senine protsess

  • MAK 2014-2020 meetmete valiku arutelupaber

  • MAK 2014-2020 meetmete valik

  • MAK 2014-2020 edasised tegevused


Mak 2014 2020 koostamise etapid

MAK 2014-2020 koostamise etapid


Mak 2014 2020 meetmete arutelupaber

MAK 2014-2020 meetmete arutelupaber

  • Sõeluda MAK 2014-2020 jaoks välja meetmed EL maaelu määrusest

  • Analüüs põhineb SWOT-analüüsi nõrkuste ja võimaluste lahtikirjutamisel

  • Nõrkused ja võimalused lahti kirjutatud MAK 2014-2020 olukorrakirjelduse põhjal

  • Struktureeritud MAK 2014-2020 eesmärkide põhiselt


Mak 2014 2020 meetmete arutelupaber 2

MAK 2014-2020 meetmete arutelupaber (2)

  • Iga eesmärgi juures toodud meetmete valiku ettepanek

  • Välja toodud nii otseselt kui kaudselt panustavad meetmed

  • Maatriksi kujul selgitatud välja pakutud meetmete seost nõrkuste ja võimalustega

  • Lisades toodud välja EL maaelu määruse meetmete menüü, meetmete menüü seos EL maaelu prioriteetidega, MAK 2014-2020 meetmelehe peamised elemendid


Teadmussiire ja teabemeetmed

Teadmussiire ja teabemeetmed

Tugevdada ja arendada tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vahelist sidet, rakendades senisest enam innovatsiooni ja teadustulemusi nõustamisse ja tootmisahelasse ning edendades teadmussiiret

Tõsta elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektori konkurentsivõimet ja ressursitõhusust

Luua tingimused jätkusuutliku vanuselise struktuuriga põllumajandussektorile

Suurendada põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevate ettevõtjate turujõudu ning nendevahelist horisontaalset ja vertikaalset koostööd põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel

Teadmussiire ja teabemeetmed

Tagada põllumajandusmaa eesmärgipärane, mullaviljakust säilitav, keskkonnasõbralik ning piirkondlikke eripärasid arvestav kasutamine

Tagada kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse, elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja pärandkultuuri säilimine seda tagavate tootmis- ja toimimisviiside soodustamise kaudu

Edendada põllumajanduse [ja maapiirkonna majandustegevuse] mitmekesistamist, põllumajandusest vabanevale tööjõule alternatiivseid tööhõivevõimalusi pakkuvat ettevõtlust ja elukeskkonna atraktiivsust

Edendada kohalikku algatust ja suunata seda kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele


Teadmussiire ja teabemeetmed 2

Teadmussiire ja teabemeetmed (2)

  • Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni kulutused on tagasihoidlikud.

  • Vähene ja koordineerimata koostöö teadlaste, konsulentide ja tootjate vahel.

  • Põllumajandussektoris ja põllumajandussaadusi töötlevas tööstuses tegutsevate teadlaste ja konsulentide ebapiisav järelkasv.

  • Olemasoleva informatsiooni ebaühtlane tase ja kättesaadavus ning informatsiooni vähene kasutamine.

  • Nõuandeteenuste pakkumisel on keskendutud toetuste taotlemisele erialase (sh keskkonnaalase) nõuande pakkumise asemel, erialaste nõustajate puudus.

  • Rakendusuuringute ebapiisav rahastamine, mis ei taga piisavalt uut teadusinfot tootjatele olulistes (uutes) valdkondades.

  • Ettevõtete vähene kaasatus õpilaste/üliõpilaste praktika korraldamisse.

  • Kvalifitseeritud tööjõu ettevalmistamine ei vasta vajadusele, täiend- ja ümberõppe vähene koordineeritus.

  • Põllumajandusettevõtte juhtimise mentorlus-süsteemi puudumine.

  • Ettevõtete kesine huvi ja nõrk finantsvõimekus investeerida teadusprojektidesse ja innovatsiooni.

  • Väikeste põllumajandustootjate halb kohanemisvõime ja ettevõtluse edendamise kavade puudumine (põllumajandustootmise vähene mitmekesistamine).

  • Madal keskmine teravilja ja köögivilja saagikus.

  • Niššitoodetel puudub turuväljund.

  • Põllumajandussektor ei ole noorte jaoks atraktiivne.

  • Tootjate ja töötlejate usaldamatus üksteise vastu ning ettevõtjate eelistus tegutseda individuaalselt.

  • Tootjate ja töötlejate vähesed turundus- ja müügioskused ning vähene suutlikkus investeerida turundus- ja müügitegevusse.

  • Ettevõtjate puudulikud teadmised ja kogemused ühistegevuse alal, ühistegevuse alal kogenud nõustajate puudus.

  • Muldade kurnamine ebasobilike tootmismeetodite tõttu.

  • Keskkonnasõbralike tootmisviiside vähene vabatahtlik kasutamine.

  • Madal ettevõtlusalane aktiivsus.

  • Ettevõtjate võrgustike ja/või klastrite vähesus, klastrid/võrgustikud ei ole välja kujunenud.


Teadmussiire ja teabemeetmed 3

Teadmussiire ja teabemeetmed (3)

  • Teadmispõhiste tegevuste osakaalu on põllu- ja maamajanduslikus tootmises ja töötlemises võimalik suurendada ning teadusasutuste potentsiaali paremini kasutada.

  • Uute nõuandeteenuste pakkumisel on potentsiaali (sh kõrgematasemelisem erialane nõuanne, kompleksnõustamine, uute nõuandetoodete väljatöötamine ja olemasolevate edasiarendamine).

  • Rahvusvahelise teadmisi saab sisse tuua.

  • Võimalik on osaleda rahvusvaheliste võrgustike töös.

  • Ühtse praktikasüsteemi väljatöötamine võimaldab tõsta ettevõtetes toimuva praktika kvaliteeti.

  • Madala konkurentsivõimega ning väiksemate tootjate ümberstruktureerimine ja tootmissuuna muudatused.

  • Tootmise kvaliteedi tõstmine.

  • Majanduslik ühistegevus (sh ühine sisendite hankimine, tootmine, töötlemine ja turustamine).

  • Täppistehnoloogiate juurutamine.

  • Tööjõu kvaliteedi parandamine, väljaõppe, ümberõppe ja nõustamisteenistuse täiustamine.

  • Asendusteenuse laiem kasutamine ja propageerimine.

  • Koostöö võimaldab suuremat spetsialiseerumist ja ühisinvesteeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni.

  • Töötlemisettevõtete tehnoloogiline ja tehniline uuendamine ning innovaatiliste lahenduste juurutamine.

  • Põllumajandustootmises tehtavaid otsuseid mõjutavate andmete ja prognooside arendamine ja parem ärakasutamine.

  • Keskkonnahoidliku põllumajandustootmise alaste teadmiste tõstmine ettevõtjate hulgas.

  • Omanäoliste ja eripäraste kvaliteettoodete tootmiseks ja teenuste osutamiseks sobivad võimalused (maastik, tootmisviisid).

  • Majanduslikult aktiivsete ettevõtjate arvu kasv.


P llumajandusettev tete n ustamis juhtimis ja asendusteenused

Põllumajandusettevõtete nõustamis-, juhtimis- ja asendusteenused

Tugevdada ja arendada tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vahelist sidet, rakendades senisest enam innovatsiooni ja teadustulemusi nõustamisse ja tootmisahelasse ning edendades teadmussiiret

Tõsta elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektori konkurentsivõimet ja ressursitõhusust

Luua tingimused jätkusuutliku vanuselise struktuuriga põllumajandussektorile

Põllumajandus-ettevõtete nõustamis-, juhtimis- ja asendusteenused

Suurendada põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevate ettevõtjate turujõudu ning nendevahelist horisontaalset ja vertikaalset koostööd põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel

Tagada põllumajandusmaa eesmärgipärane, mullaviljakust säilitav, keskkonnasõbralik ning piirkondlikke eripärasid arvestav kasutamine

Tagada kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse, elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja pärandkultuuri säilimine seda tagavate tootmis- ja toimimisviiside soodustamise kaudu

Edendada põllumajanduse [ja maapiirkonna majandustegevuse] mitmekesistamist, põllumajandusest vabanevale tööjõule alternatiivseid tööhõivevõimalusi pakkuvat ettevõtlust ja elukeskkonna atraktiivsust

Edendada kohalikku algatust ja suunata seda kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele


P llumajandusettev tete n ustamis juhtimis ja asendusteenused 2

Põllumajandusettevõtete nõustamis-, juhtimis- ja asendusteenused (2)

  • Vähene ja koordineerimata koostöö teadlaste, konsulentide ja tootjate vahel.

  • Põllumajandussektoris ja põllumajandussaadusi töötlevas tööstuses tegutsevate teadlaste ja konsulentide ebapiisav järelkasv.

  • Olemasoleva informatsiooni ebaühtlane tase ja kättesaadavus ning informatsiooni vähene kasutamine.

  • Nõuandeteenuste pakkumisel on keskendutud toetuste taotlemisele erialase (sh keskkonnaalase) nõuande pakkumise asemel, erialaste nõustajate puudus.

  • Põllumajandusettevõtte juhtimise mentorlus-süsteemi puudumine.

  • Väikeste põllumajandustootjate halb kohanemisvõime ja ettevõtluse edendamise kavade puudumine (põllumajandustootmise vähene mitmekesistamine).

  • Nõrk turundus.

  • Loomade heaolu olulisuse alahindamine.

  • Suurtootjatel on tulenevalt suurtest investeeringumahtudest üleinvesteerimise oht.

  • Niššitoodetel puudub turuväljund.

  • Põllumajandussektor ei ole noorte jaoks atraktiivne.

  • Tootjate ja töötlejate madal aktiivsus riskianalüüside tegemisel, mis mõjutab nende tegutsemist pidevalt muutuvas majandusolukorras.

  • Ettevõtjate puudulikud teadmised ja kogemused ühistegevuse alal, ühistegevuse alal kogenud nõustajate puudus.

  • Muldade kurnamine ebasobilike tootmismeetodite tõttu.

  • Keskkonnasõbralike tootmisviiside vähene vabatahtlik kasutamine.

  • Madal ettevõtlusalane aktiivsus.

  • Ettevõtjate võrgustike ja/või klastrite vähesus, klastrid/võrgustikud ei ole välja kujunenud.


P llumajandusettev tete n ustamis juhtimis ja asendusteenused 3

Põllumajandusettevõtete nõustamis-, juhtimis- ja asendusteenused (3)

  • Teadmispõhiste tegevuste osakaalu on põllu- ja maamajanduslikus tootmises ja töötlemises võimalik suurendada ning teadusasutuste potentsiaali paremini kasutada.

  • Uute nõuandeteenuste pakkumisel on potentsiaali (sh kõrgematasemelisem erialane nõuanne, kompleksnõustamine, uute nõuandetoodete väljatöötamine ja olemasolevate edasiarendamine).

  • Rahvusvahelise teadmisi saab sisse tuua.

  • Ühtse praktikasüsteemi väljatöötamine võimaldab tõsta ettevõtetes toimuva praktika kvaliteeti.

  • Madala konkurentsivõimega ning väiksemate tootjate ümberstruktureerimine ja tootmissuuna muudatused.

  • Tootmise kvaliteedi tõstmine.

  • Majanduslik ühistegevus (sh ühine sisendite hankimine, tootmine, töötlemine ja turustamine).

  • Täppistehnoloogiate juurutamine.

  • Tööjõu kvaliteedi parandamine, välja- ja ümberõppe täiustamine.

  • Töötlemisettevõtete tehnoloogiline ja tehniline uuendamine ning innovaatiliste lahenduste juurutamine.

  • Põllumajandustootmises tehtavaid otsuseid mõjutavate andmete ja prognooside arendamine ja parem ärakasutamine.

  • Keskkonnahoidliku põllumajandustootmise alaste teadmiste tõstmine ettevõtjate hulgas.

  • Koostöö arendamine teiste maamajanduse sektoritega.

  • Kohalike toodete laialdasem tutvustamine, niššitoodete arendamine ning täiendavate turustamisvõimaluste leidmine.


P llumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad

Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad

Tugevdada ja arendada tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vahelist sidet, rakendades senisest enam innovatsiooni ja teadustulemusi nõustamisse ja tootmisahelasse ning edendades teadmussiiret

Tõsta elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektori konkurentsivõimet ja ressursitõhusust

Põllumajandus-toodete ja toiduainete kvaliteedikavad

Luua tingimused jätkusuutliku vanuselise struktuuriga põllumajandussektorile

Suurendada põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevate ettevõtjate turujõudu ning nendevahelist horisontaalset ja vertikaalset koostööd põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel


P llumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad 2

Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad (2)

  • Ettevõtete kesine huvi ja nõrk finantsvõimekus investeerida teadusprojektidesse ja innovatsiooni.

  • Väikeste põllumajandustootjate halb kohanemisvõime ja ettevõtluse edendamise kavade puudumine (põllumajandustootmise vähene mitmekesistamine).

  • Eesti põllumajanduslike majapidamiste struktuuri äärmuslikkus. Väikeste majapidamiste väga madal netolisandväärtus ja investeerimisvõimekus.

  • Nõrk ühistegevus ja turundus.

  • Tootjate ja -töötlejate killustatus võrrelduna enam kontsentreerunud jaekaubandussektoriga.

  • Tootjate ja töötlejate usaldamatus üksteise vastu ning ettevõtjate eelistus tegutseda individuaalselt.

  • Paljudes valdkondades on turg juba tugevasti jaotatud, uute osaliste turule pääs on keeruline.

  • Mahetoodangu töötlemisvõimaluste vähesus, niššitoodete turustamisvõimaluste puudus.

  • Tootjate ja töötlejate vähene huvi toidukvaliteedikavade väljatöötamise vastu.

  • Lühikeste tarneahelate ja otseturustusprojektide vähesus.

  • Tootjate ja nende ühistute aktiivsus tootmisahela järgmisele astmele liikumisel on madal ja sellega seotud riskid suured.

  • Kõrge lisandväärtusega toodete madal osakaal toidutootmise ahela lõpptoodangu hulgas.


P llumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad 3

Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad (3)

  • Madala konkurentsivõimega ning väiksemate tootjate ümberstruktureerimine ja tootmissuuna muudatused.

  • Tootmise kvaliteedi tõstmine.

  • Majanduslik ühistegevus (sh ühine sisendite hankimine, tootmine, töötlemine ja turustamine).

  • Tarbijate teadlikkuse kasv, positiivne hoiak kodumaise toodangu tarbimiseks ja ostukäitumise muutus.

  • Otseturustamise (nt taluturud) populaarsuse kasv ja lühike tarneahel suurendavad väiketootjate võimalusi (köögivili eriti).

  • Mahetoodangu populaarsuse suurenemine.

  • Horisontaalsest koostööst tulenev maastaabiefekt laiendab oluliselt tootjate ja töötlejate turustusvõimalusi.

  • Ühiselt turustamine soodustab toodangu kvaliteedistabiilsuse jälgimist ja tõstmist ning toodetele lisandväärtuse andmist.

  • Ahelapõhise kvaliteedikava väljatöötamine.

  • Lühikeste tarneahelate, alternatiivsete jaemüügivõrgustike ja otseturustusprojektide laienemine.

  • Koostöö võimaldab suuremat spetsialiseerumist ja ühisinvesteeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni.

  • Täiendavate väljundite leidmine mahetoodete suuremaks töötlemiseks, mis suurendaks ka antud sektoris ahelapõhist lähenemist.


Investeeringud p llumajandusliku majapidamise tulemuslikkuse parandamiseks

Investeeringud põllumajandusliku majapidamise tulemuslikkuse parandamiseks

Tugevdada ja arendada tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vahelist sidet, rakendades senisest enam innovatsiooni ja teadustulemusi nõustamisse ja tootmisahelasse ning edendades teadmussiiret

Tõsta elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektori konkurentsivõimet ja ressursitõhusust

Investeeringud põllumajandusliku majapidamise tulemuslikkuse parandamiseks

Luua tingimused jätkusuutliku vanuselise struktuuriga põllumajandussektorile

Tagada põllumajandusmaa eesmärgipärane, mullaviljakust säilitav, keskkonnasõbralik ning piirkondlikke eripärasid arvestav kasutamine

Tagada kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse, elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja pärandkultuuri säilimine seda tagavate tootmis- ja toimimisviiside soodustamise kaudu


Investeeringud p llumajandusliku majapidamise tulemuslikkuse parandamiseks 2

Investeeringud põllumajandusliku majapidamise tulemuslikkuse parandamiseks (2)

  • Ettevõtete kesine huvi ja nõrk finantsvõimekus investeerida teadusprojektidesse ja innovatsiooni.

  • Väikeste põllumajandustootjate halb kohanemisvõime ja ettevõtluse edendamise kavade puudumine.

  • Põllumajandustootjate ebapiisavad majanduslikud võimalused investeeringuteks, mh keskkonnakaitselisteks investeeringuteks.

  • Eesti põllumajanduslike majapidamiste struktuuri äärmuslikkus. Väikeste majapidamiste väga madal netolisandväärtus ja investeerimisvõimekus.

  • Nõrk ühistegevus ja turundus.

  • Ligi pool masinapargist on amortiseerunud.

  • Väikeste põllumajandustootjate põhivaraga varustatus on väike.

  • Suur sõltuvus tootmissisendite (sh kütused, elekter) hindadest.

  • Madal keskmine teravilja ja köögivilja saagikus.

  • Suurtootjatel on tulenevalt suurtest investeeringumahtudest üleinvesteerimise oht.

  • Kodumaise puu- ja köögivilja tootjate ning marjakasvatajate vähesus, nende vähene investeerimisvõime.

  • Niššitoodetel puudub turuväljund.

  • Alustavate põllumajandustootjate rahalise ressursi vähesus, vajab koheselt suurt investeeringut, mis hakkab müügitulu tootma pärast esimest toodangut.

  • Rohumaadel karjatatakse vähe loomi.

  • Nõuetele vastavate sõnnikuhoidlate vähesus, sõnnikulaotamise halb korraldus ja laotusseadmete tehniline puudulikkus.

  • Niitjate suur osakaal – põllumajandusmaa mitteeesmärgipärane kasutamine, s.t ei kasutata toidu tootmiseks.

  • Muldade kurnamine ebasobilike tootmismeetodite tõttu.

  • Keskkonnasõbralike tootmisviiside vähene vabatahtlik kasutamine.


Investeeringud p llumajandusliku majapidamise tulemuslikkuse parandamiseks 3

Investeeringud põllumajandusliku majapidamise tulemuslikkuse parandamiseks (3)

  • Madala konkurentsivõimega ning väiksemate tootjate ümberstruktureerimine ja tootmissuuna muudatused.

  • Tootmise kvaliteedi tõstmine.

  • Majanduslik ühistegevus (sh ühine sisendite hankimine, tootmine, töötlemine ja turustamine).

  • Oluliste tootmissisenditega omavarustatuse suurendamine ja tootmise tõhususe tõstmine.

  • Tarbijate positiivne hoiak kodumaise toodangu tarbimiseks.

  • Toiduainete ja energiakandjate nõudlus maailmaturul ning rahvaarv maailmas kasvab, toiduainete tootmisega kaasnevate kõrvalsaaduste (sh sõnnik) ära kasutamine taastuva energiana.

  • Täppistehnoloogiate juurutamine.

  • Otseturustamise (nt taluturud) populaarsuse kasv ja lühike tarneahel suurendavad väiketootjate võimalusi (köögivili eriti).

  • Mahetoodangu populaarsuse suurenemine, mahetoodete töötlemise suurendamine.

  • Põlvkondade vahetuse soodustamine.

  • Keskkonnahoidliku põllumajandustootmise alaste teadmiste tõstmine ettevõtjate hulgas.

  • Võimalus põllumajandusmaad täiendavalt põllumajandustootmiseks kasutusele võtta.

  • Omanäoliste ja eripäraste kvaliteettoodete tootmiseks ja teenuste osutamiseks sobivad võimalused (maastik, tootmisviisid).

  • Loomakasvatuseks sobivad looduslikud tingimused ja pikaajalised traditsioonid.


Investeeringud p llumajandustoodete t tlemiseks turustamiseks ja tootearenduseks

Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks, turustamiseks ja tootearenduseks

Tugevdada ja arendada tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vahelist sidet, rakendades senisest enam innovatsiooni ja teadustulemusi nõustamisse ja tootmisahelasse ning edendades teadmussiiret

Investeeringud põllumajandus-toodete töötlemiseks, turustamiseks ja tootearenduseks

Tõsta elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektori konkurentsivõimet ja ressursitõhusust

Luua tingimused jätkusuutliku vanuselise struktuuriga põllumajandussektorile

Suurendada põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevate ettevõtjate turujõudu ning nendevahelist horisontaalset ja vertikaalset koostööd põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel


Investeeringud p llumajandustoodete t tlemiseks turustamiseks ja tootearenduseks 2

Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks, turustamiseks ja tootearenduseks (2)

  • Ettevõtete kesine huvi ja nõrk finantsvõimekus investeerida teadusprojektidesse ja innovatsiooni.

  • Väikeste põllumajandustootjate halb kohanemisvõime ja ettevõtluse edendamise kavade puudumine (põllumajandustootmise vähene mitmekesistamine).

  • Suur sõltuvus tootmissisendite (sh kütused, elekter) hindadest.

  • Tootjate ja -töötlejate killustatus võrrelduna enam kontsentreerunud jaekaubandussektoriga.

  • Tootjate ja töötlejate usaldamatus üksteise vastu ning ettevõtjate eelistus tegutseda individuaalselt.

  • Tootjate ja töötlejate vähesed turundus- ja müügioskused ning vähene suutlikkus investeerida turundus- ja müügitegevusse.

  • Paljudes valdkondades on turg juba tugevasti jaotatud, uute osaliste turule pääs on keeruline.

  • Mahetoodangu töötlemisvõimaluste vähesus, niššitoodete turustamisvõimaluste puudus.

  • Ühistute omavahelise koostöö nõrkus, suuremat mastaabiefekti võimaldavate keskühistute vähene areng.

  • Tootjate ja töötlejate vähene huvi toidukvaliteedikavade väljatöötamise vastu.

  • Lühikeste tarneahelate ja otseturustusprojektide vähesus.

  • Ühistegevusest potentsiaalselt enim võitvate tootjate hajali paiknemine.

  • Tootjate ja nende ühistute aktiivsus tootmisahela järgmisele astmele liikumisel on madal ja sellega seotud riskid suured.

  • Tootjate ja töötlejate jätkuvalt madal investeerimisvõimekus.

  • Tootjate ja töötlejate tootlikkus ja konkurentsivõime ei ole kasvanud piisavalt kiiresti.

  • Kõrge lisandväärtusega toodete madal osakaal toidutootmise ahela lõpptoodangu hulgas.


Investeeringud p llumajandustoodete t tlemiseks turustamiseks ja tootearenduseks 3

Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks, turustamiseks ja tootearenduseks (3)

  • Madala konkurentsivõimega ning väiksemate tootjate ümberstruktureerimine ja tootmissuuna muudatused.

  • Toiduainete ja energiakandjate nõudlus maailmaturul ning rahvaarv maailmas kasvab, toiduainete tootmisega kaasnevate kõrvalsaaduste (sh sõnnik) ära kasutamine taastuva energiana.

  • Tarbijate teadlikkuse kasv ja ostukäitumise muutus.

  • Horisontaalsest koostööst tulenev maastaabiefekt laiendab oluliselt tootjate ja töötlejate turustusvõimalusi.

  • Koostöö suurendab töötlejate ekspordipotentsiaali.

  • Ühiselt turustamine soodustab toodangu kvaliteedistabiilsuse jälgimist ja tõstmist ning toodetele lisandväärtuse andmist.

  • Ühistegevus tootmisvahenditesse investeerimisel vähendab individuaalset investeeringuvajadust.

  • Ahelapõhise kvaliteedikava väljatöötamine.

  • Lühikeste tarneahelate, alternatiivsete jaemüügivõrgustike ja otseturustusprojektide laienemine.

  • Koostöö võimaldab suuremat spetsialiseerumist ja ühisinvesteeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni.

  • Täiendavate väljundite leidmine mahetoodete suuremaks töötlemiseks, mis suurendaks ka antud sektoris ahelapõhist lähenemist.

  • Koostöö kapitaliettevõtjate ja tootjate ühistute vahel töötlemisettevõtetesse investeerimisel võimaldab töötlemise efektiivsuse tõstmist.

  • Töötlemisettevõtete tehnoloogiline ja tehniline uuendamine ning innovaatiliste lahenduste juurutamine.

  • Töötlemisstruktuuri edasine muutumine.

  • Töötlemisvõimsuste efektiivsem kasutamine, sh tootjatele teenustööde osutamiseks.

  • Eesti asukoht eksporditurgude suhtes.


Investeeringud p llumajanduse arendamise ja kohandamise infrastruktuuri

Investeeringud põllumajanduse arendamise ja kohandamise infrastruktuuri

Tõsta elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektori konkurentsivõimet ja ressursitõhusust

Investeeringud põllumajanduse arendamise ja kohandamise infrastruktuuri

Tagada põllumajandusmaa eesmärgipärane, mullaviljakust säilitav, keskkonnasõbralik ning piirkondlikke eripärasid arvestav kasutamine


Investeeringud p llumajanduse arendamise ja kohandamise infrastruktuuri 2

Investeeringud põllumajanduse arendamise ja kohandamise infrastruktuuri (2)

  • Põllumajandustootjate ebapiisavad majanduslikud võimalused (eriti väiketootjate puhul) täiendavateks investeeringuteks, mh keskkonnakaitselisteks investeeringuteks.

  • Madal keskmine teravilja ja köögivilja saagikus.

  • Suur rendimaade osakaal (ei soodusta investeerimist põllumajandusmaasse).

  • Kuivendussüsteemide ebarahuldav olukord. Valdav osa maaparandussüsteemidest vajab uuendamist. Investeeringute nappus vähendab hea ja rahuldava kuivendusseisundiga maade osakaalu.

  • Happeliste muldade suur osakaal.

  • Maakasutuse ühtse poliitika puudumine, andmebaaside mitteühilduvus ning puudub järelevalve maa sihipärase kasutamise üle.

  • Niitjate suur osakaal – põllumajandusmaa mitteeesmärgipärane kasutamine, s.t ei kasutata toidu tootmiseks.


Investeeringud p llumajanduse arendamise ja kohandamise infrastruktuuri 3

Investeeringud põllumajanduse arendamise ja kohandamise infrastruktuuri (3)

  • Toiduainete ja energiakandjate nõudlus maailmaturul ning rahvaarv maailmas kasvab.

  • Kohanemisvõimelised tootjad.

  • Kliima sobib keskkonnasõbralikuks tootmiseks.

  • Toimivad maaparandussüsteemid vähendavad ilmastikuriske ja tagavad põllumajandustoodete tootmise tootmiskindluse ja jätkusuutlikkuse.

  • Võimalus põllumajandusmaad täiendavalt põllumajandustootmiseks kasutusele võtta.


Noorte p llumajandustootjate tegevuse alustamine

Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine

Tugevdada ja arendada tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vahelist sidet, rakendades senisest enam innovatsiooni ja teadustulemusi nõustamisse ja tootmisahelasse ning edendades teadmussiiret

Noorte põllumajandus-tootjate tegevuse alustamine

Tõsta elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektori konkurentsivõimet ja ressursitõhusust

Luua tingimused jätkusuutliku vanuselise struktuuriga põllumajandussektorile


Noorte p llumajandustootjate tegevuse alustamine 2

Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine (2)

  • Ettevõtete kesine huvi ja nõrk finantsvõimekus investeerida teadusprojektidesse ja innovatsiooni.

  • Põllumajandustootjate ebapiisavad majanduslikud võimalused (eriti väiketootjate puhul) täiendavateks investeeringuteks, mh keskkonnakaitselisteks investeeringuteks.

  • Ligi pool masinapargist on amortiseerunud.

  • Väikeste põllumajandustootjate põhivaraga varustatus on väike.

  • Kvalifitseeritud tööjõu puudus maapiirkonnas.

  • Kodumaise puu- ja köögivilja tootjate ning marjakasvatajate vähesus, nende vähene investeerimisvõime.

  • Niššitoodetel puudub turuväljund.

  • Alustavate põllumajandustootjate rahalise ressursi vähesus, vajab koheselt suurt investeeringut, mis hakkab müügitulu tootma pärast esimest toodangut.

  • Põllumajandussektor ei ole noorte jaoks atraktiivne.

  • Senine ühtse pindalatoetuse süsteem, mis piiras maa toetusõiguslikkuse 2003. aasta referentsiga. Maa on raskesti kättesaadav.

  • Ebasoodne põllumajandusettevõtjate vanuseline struktuur.


Noorte p llumajandustootjate tegevuse alustamine 3

Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine (3)

  • Madala konkurentsivõimega ning väiksemate tootjate ümberstruktureerimine ja tootmissuuna muudatused.

  • Tarbijate positiivne hoiak kodumaise toodangu tarbimiseks.

  • Põlvkondade vahetuse soodustamine.

  • Majandusliku koostöö suurendamine eriti noorte vahel.

  • Toiduainete ja energiakandjate nõudlus maailmaturul ning rahvaarv maailmas kasvab.

  • Otseturustusvõimaluste (nt. taluturud) laienemise positiivne mõju väiketootjatele.


Investeeringud mittep llumajanduslikesse tegevustesse

Investeeringud mittepõllumajanduslikesse tegevustesse

Tugevdada ja arendada tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vahelist sidet, rakendades senisest enam innovatsiooni ja teadustulemusi nõustamisse ja tootmisahelasse ning edendades teadmussiiret

Suurendada põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevate ettevõtjate turujõudu ning nendevahelist horisontaalset ja vertikaalset koostööd põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel

Investeeringud mitte-põllumajanduslikesse tegevustesse

Edendada põllumajanduse [ja maapiirkonna majandustegevuse] mitmekesistamist, põllumajandusest vabanevale tööjõule alternatiivseid tööhõivevõimalusi pakkuvat ettevõtlust ja elukeskkonna atraktiivsust

Edendada kohalikku algatust ja suunata seda kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele


Investeeringud mittep llumajanduslikesse tegevustesse 2

Investeeringud mittepõllumajanduslikesse tegevustesse (2)

  • Ettevõtete kesine huvi ja nõrk finantsvõimekus investeerida teadusprojektidesse ja innovatsiooni.

  • Tootjate ja töötlejate vähesed turundus- ja müügioskused ning vähene suutlikkus investeerida turundus- ja müügitegevusse.

  • Paljudes valdkondades on turg juba tugevasti jaotatud, uute osaliste turule pääs on keeruline.

  • Mahetoodangu töötlemisvõimaluste vähesus, niššitoodete turustamisvõimaluste puudus.

  • Tootjate ja nende ühistute aktiivsus tootmisahela järgmisele astmele liikumisel on madal ja sellega seotud riskid suured.

  • Tootjate ja töötlejate jätkuvalt madal investeerimisvõimekus.

  • Tootjate ja töötlejate tootlikkus ja konkurentsivõime ei ole kasvanud piisavalt kiiresti.

  • Kõrge lisandväärtusega toodete madal osakaal toidutootmise ahela lõpptoodangu hulgas.

  • Madal elanike arv, rahvastiku vananemine, ebaühtlane paiknemine, madal asustustihedus.

  • Majanduslikult aktiivsete ettevõtjate vähesus.

  • Põllumajanduses hõivatute arvu vähenemine.

  • Ettevõtete kapitali vähesus ja madal investeerimisvõime.

  • Vähesed majanduslikud võimalused ja väike tarbijaskond teevad maapiirkonnas teenuste osutamise kulukaks, mis omakorda toob teenuste pakkumise languse. Riigipoolsete tugiteenuste vähendamine maapiirkondades.

  • Madal ettevõtlusalane aktiivsus.

  • Suurem osa mittepõllumajanduslikust ettevõtlusest on koondunud linnadesse.

  • Infrastruktuur ja teenuste nõrgad võrgustikud.

  • Töökohtade ning tööjõu puudus.

  • Ettevõtjate võrgustike ja/või klastrite vähesus, klastrid/võrgustikud ei ole välja kujunenud.


Investeeringud mittep llumajanduslikesse tegevustesse 3

Investeeringud mittepõllumajanduslikesse tegevustesse (3)

  • Horisontaalsest koostööst tulenev maastaabiefekt laiendab oluliselt tootjate ja töötlejate turustusvõimalusi.

  • Koostöö suurendab töötlejate ekspordipotentsiaali.

  • Ühistegevus tootmisvahenditesse investeerimisel vähendab individuaalset investeeringuvajadust.

  • Täiendavate väljundite leidmine mahetoodete suuremaks töötlemiseks, mis suurendaks ka antud sektoris ahelapõhist lähenemist.

  • Mitmekesisus ja omanäolisus.

  • Suurem linnadest tulevate investeeringute kaasamine.

  • Kohaliku ressurssi kasutamine.

  • Tarbijate huvi kasv nišitoodete ja käsitööndusliku toidu (sh mahetoidu) vastu.

  • Majanduslikult aktiivsete ettevõtjate arvu kasv.

  • Uued innovaatilised ideed toodete ja teenuste väljaarendamisel.

  • Infrastruktuuri areng.

  • Koostöö arendamine teiste maamajanduse sektoritega.

  • Koostöö teadusasutustega.

  • Sotsiaalne ettevõtlus.

  • Kultuuripärandi potentsiaali kasutamine.

  • Olemasoleva laenude ja tagatiste süsteemi potentsiaal.

  • Koostöö vajalikkuse mõistmine, erinevate sektorite partnerluse tugevnemine.

  • Ressursside ära kasutamine alternatiivse energia tootmiseks lokaalselt (vesi, tuul, päike, puit, bioenergia jne).

  • Kohalike toodete laialdasem tutvustamine, niššitoodete arendamine ning täiendavate turustamisvõimaluste leidmine.


Metsap lengutest ja loodus nnetustest tingitud metsakahjustuste ennetamine ja k rvaldamine

Metsapõlengutest ja loodusõnnetustest tingitud metsakahjustuste ennetamine ja kõrvaldamine

Metsapõlengutest ja loodusõnnetustest tingitud metsakahjustuste ennetamine ja kõrvaldamine

Tagada kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse, elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja pärandkultuuri säilimine seda tagavate tootmis- ja toimimisviiside soodustamise kaudu


Metsap lengutest ja loodus nnetustest tingitud metsakahjustuste ennetamine ja k rvaldamine 2

Metsapõlengutest ja loodusõnnetustest tingitud metsakahjustuste ennetamine ja kõrvaldamine (2)

  • Erametsade hooldamiseks ebapiisav teave, metsandusalase teadlikkuse vähenemine, riskide maandamise kulukus.

  • Metsamaaomandite killustatus ja ebapiisav ühistegevus.

  • Erinevad kahjustajad mõjutavad ühte viiendikku metsaressursist.


Metsap lengutest ja loodus nnetustest tingitud metsakahjustuste ennetamine ja k rvaldamine 3

Metsapõlengutest ja loodusõnnetustest tingitud metsakahjustuste ennetamine ja kõrvaldamine (3)

  • Metsapõlenguid ennetavate metsamajandusvõtete kasutamine, kaitseinfrastruktuuri loomine, loodusõnnetustest tingitud metsakahjustuste ennetamine ja kõrvaldamine, kahjustatud metsade taastamine ja uuendamise soodustamine.

  • Hooldusraied ja teised metsa väärtust tõstvad tegevused, mis aitavad metsa looduslikult mitmekesistada ja tõsta selle majanduslikku ja ökoloogilist väärtust.


Investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning metsasaaduste t tlemisse ja turustamisse

Investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning metsasaaduste töötlemisse ja turustamisse

Tugevdada ja arendada tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vahelist sidet, rakendades senisest enam innovatsiooni ja teadustulemusi nõustamisse ja tootmisahelasse ning edendades teadmussiiret

Investeeringud uutesse metsandus-tehnoloogiatesse ning metsasaaduste töötlemisse ja turustamisse

Tagada kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse, elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja pärandkultuuri säilimine seda tagavate tootmis- ja toimimisviiside soodustamise kaudu

Edendada põllumajanduse [ja maapiirkonna majandustegevuse] mitmekesistamist, põllumajandusest vabanevale tööjõule alternatiivseid tööhõivevõimalusi pakkuvat ettevõtlust ja elukeskkonna atraktiivsust


Investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning metsasaaduste t tlemisse ja turustamisse 2

Investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning metsasaaduste töötlemisse ja turustamisse (2)

  • Ettevõtete kesine huvi ja nõrk finantsvõimekus investeerida teadusprojektidesse ja innovatsiooni.

  • Erametsade hooldamiseks ebapiisav teave, metsandusalase teadlikkuse vähenemine, riskide maandamise kulukus.

  • Metsamaaomandite killustatus ja ebapiisav ühistegevus.

  • Majanduslikult aktiivsete ettevõtjate vähesus.

  • Ettevõtete kapitali vähesus ja madal investeerimisvõime.

  • Töökohtade puudus.

  • Puidu vähene väärindamine.


Investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning metsasaaduste t tlemisse ja turustamisse 3

Investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning metsasaaduste töötlemisse ja turustamisse (3)

  • Hooldusraied ja teised metsa väärtust tõstvad tegevused, mis aitavad metsa looduslikult mitmekesistada ja tõsta selle majanduslikku ja ökoloogilist väärtust.

  • Kohaliku ressurssi kasutamine.

  • Koostöö arendamine teiste maamajanduse sektoritega.

  • Koostöö teadusasutustega.

  • Kultuuripärandi potentsiaali kasutamine.

  • Olemasoleva laenude ja tagatiste süsteemi potentsiaal.


Tootjar hmade loomine

Tootjarühmade loomine

Tõsta elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektori konkurentsivõimet ja ressursitõhusust

Luua tingimused jätkusuutliku vanuselise struktuuriga põllumajandussektorile

Tootjarühmade loomine

Suurendada põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevate ettevõtjate turujõudu ning nendevahelist horisontaalset ja vertikaalset koostööd põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel


Tootjar hmade loomine 2

Tootjarühmade loomine (2)

  • Väikeste põllumajandustootjate halb kohanemisvõime ja ettevõtluse edendamise kavade puudumine (põllumajandustootmise vähene mitmekesistamine).

  • Eesti põllumajanduslike majapidamiste struktuuri äärmuslikkus. Väikeste majapidamiste väga madal netolisandväärtus ja investeerimisvõimekus.

  • Nõrk ühistegevus ja turundus.

  • Niššitoodetel puudub turuväljund.

  • Tootjate ja -töötlejate killustatus võrrelduna enam kontsentreerunud jaekaubandussektoriga.

  • Tootjate ja töötlejate usaldamatus üksteise vastu ning ettevõtjate eelistus tegutseda individuaalselt.

  • Tootjate ja töötlejate vähesed turundus- ja müügioskused ning vähene suutlikkus investeerida turundus- ja müügitegevusse.

  • Paljudes valdkondades on turg juba tugevasti jaotatud, uute osaliste turule pääs on keeruline.

  • Mahetoodangu töötlemisvõimaluste vähesus, niššitoodete turustamisvõimaluste puudus.

  • Ühistute omavahelise koostöö nõrkus, suuremat mastaabiefekti võimaldavate keskühistute vähene areng.

  • Tootjate ja töötlejate vähene huvi toidukvaliteedikavade väljatöötamise vastu.

  • Lühikeste tarneahelate ja otseturustusprojektide vähesus.

  • Ühistegevusest potentsiaalselt enim võitvate tootjate hajali paiknemine.

  • Tootjate ja nende ühistute aktiivsus tootmisahela järgmisele astmele liikumisel on madal ja sellega seotud riskid suured.

  • Tootjate ja töötlejate tootlikkus ja konkurentsivõime ei ole kasvanud piisavalt kiiresti.

  • Kõrge lisandväärtusega toodete madal osakaal toidutootmise ahela lõpptoodangu hulgas.


Tootjar hmade loomine 3

Tootjarühmade loomine (3)

  • Madala konkurentsivõimega ning väiksemate tootjate ümberstruktureerimine ja tootmissuuna muudatused.

  • Tootmise kvaliteedi tõstmine.

  • Majanduslik ühistegevus (sh ühine sisendite hankimine, tootmine, töötlemine ja turustamine).

  • Otseturustamise (nt taluturud) populaarsuse kasv ja lühike tarneahel suurendavad väiketootjate võimalusi (köögivili eriti).

  • Horisontaalsest koostööst tulenev maastaabiefekt laiendab oluliselt tootjate ja töötlejate turustusvõimalusi.

  • Koostöö suurendab töötlejate ekspordipotentsiaali.

  • Ühiselt turustamine soodustab toodangu kvaliteedistabiilsuse jälgimist ja tõstmist ning toodetele lisandväärtuse andmist.

  • Ühistegevus tootmisvahenditesse investeerimisel vähendab individuaalset investeeringuvajadust.

  • Ahelapõhise kvaliteedikava väljatöötamine.

  • Lühikeste tarneahelate, alternatiivsete jaemüügivõrgustike ja otseturustusprojektide laienemine.

  • Koostöö võimaldab suuremat spetsialiseerumist ja ühisinvesteeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni.

  • Täiendavate väljundite leidmine mahetoodete suuremaks töötlemiseks, mis suurendaks ka antud sektoris ahelapõhist lähenemist.

  • Töötlemisvõimsuste efektiivsem kasutamine, sh tootjatele teenustööde osutamiseks.


P llumajanduse keskkonna ja kliimameede

Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede

Tagada põllumajandusmaa eesmärgipärane, mullaviljakust säilitav, keskkonnasõbralik ning piirkondlikke eripärasid arvestav kasutamine

Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede

Tagada kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse, elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja pärandkultuuri säilimine seda tagavate tootmis- ja toimimisviiside soodustamise kaudu


P llumajanduse keskkonna ja kliimameede 2

Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede (2)

  • Rohumaadel karjatatakse vähe loomi.

  • Suur rendimaade osakaal (ei soodusta investeerimist põllumajandusmaasse).

  • Praegused toetusskeemid ei arvesta piirkondlike eripäradega.

  • Nõuetele vastavate sõnnikuhoidlate vähesus, sõnnikulaotamise halb korraldus ja laotusseadmete tehniline puudulikkus.

  • Niitjate suur osakaal – põllumajandusmaa mitteeesmärgipärane kasutamine, s.t ei kasutata toidu tootmiseks.

  • Muldade kurnamine ebasobilike tootmismeetodite tõttu.

  • Käsitsitöö ja traditsiooniliste põllumajandusvõtete vähene väärtustamine (ei osata pöörata seda iseenda kasuks, ei väärtustata ka väljapoolt).

  • Keskkonnasõbralike tootmisviiside vähene vabatahtlik kasutamine.

  • Vähene motivatsioon kasutada kohalikke ohustatud tõuge ja kohalikke sorte.

  • Suur osa pärandkooslustest ja olulised maastikuelemendid on olnud I sambast mittetoetusõiguslikud.


P llumajanduse keskkonna ja kliimameede 3

Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede (3)

  • Kohanemisvõimelised tootjad.

  • Kliima sobib keskkonnasõbralikuks tootmiseks.

  • Piirkondade mitmekesisus.

  • Põllumajandustootmises tehtavaid otsuseid mõjutavate andmete ja prognooside arendamine ja parem ärakasutamine.

  • Mahetoidust teadlikkuse tõus tarbijate hulgas.

  • Põllumajandusmaa jätkuv kasutamine keskkonnasõbralike tootmisviiside kaudu.

  • Keskkonnahoidliku põllumajandustootmise alaste teadmiste tõstmine ettevõtjate hulgas.

  • Võimalus põllumajandusmaad täiendavalt põllumajandustootmiseks kasutusele võtta.

  • Rikkalik kultuuripärand/suurenev huvi kultuuripärandi kasutamise vastu.

  • Kaitstavate alade suur osakaal.

  • Omanäoliste ja eripäraste kvaliteettoodete tootmiseks ja teenuste osutamiseks sobivad võimalused (maastik, tootmisviisid).

  • Loomakasvatuseks sobivad looduslikud tingimused ja pikaajalised traditsioonid.

  • Säilitada loodusmaastike osakaalu, mis muuhulgas aitab kaasa maaturismi ja loodusturismi (sh jahindus) edendamisele. Hooldatavate poollooduslike rohumaade osakaalu suurendamine.

  • Kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaastike sobivus mahetootmise arendamiseks.


Mahep llumajandus

Mahepõllumajandus

Tõsta elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektori konkurentsivõimet ja ressursitõhusust

Tagada põllumajandusmaa eesmärgipärane, mullaviljakust säilitav, keskkonnasõbralik ning piirkondlikke eripärasid arvestav kasutamine

Mahepõllumajandus

Tagada kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse, elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja pärandkultuuri säilimine seda tagavate tootmis- ja toimimisviiside soodustamise kaudu


Mahep llumajandus 2

Mahepõllumajandus (2)

  • Väikeste põllumajandustootjate halb kohanemisvõime ja ettevõtluse edendamise kavade puudumine (põllumajandustootmise vähene mitmekesistamine).

  • Eesti põllumajanduslike majapidamiste struktuuri äärmuslikkus. Väikeste majapidamiste väga madal netolisandväärtus ja investeerimisvõimekus.

  • Loomade heaolu olulisuse alahindamine.

  • Madal keskmine teravilja ja köögivilja saagikus.

  • Niššitoodetel puudub turuväljund.

  • Rohumaadel karjatatakse vähe loomi.

  • Suur rendimaade osakaal (ei soodusta investeerimist põllumajandusmaasse).

  • Ebapiisavad majanduslikud võimalused ja vähene huvi tegeleda põllumajandustootmisega.

  • Praegused toetusskeemid ei arvesta piirkondlike eripäradega.

  • Niitjate suur osakaal – põllumajandusmaa mitteeesmärgipärane kasutamine, s.t ei kasutata toidu tootmiseks.

  • Muldade kurnamine ebasobilike tootmismeetodite tõttu.

  • Käsitsitöö ja traditsiooniliste põllumajandusvõtete vähene väärtustamine (ei osata pöörata seda iseenda kasuks, ei väärtustata ka väljapoolt).

  • Keskkonnasõbralike tootmisviiside vähene vabatahtlik kasutamine.

  • Vähene motivatsioon kasutada kohalikke ohustatud tõuge ja kohalikke sorte.


Mahep llumajandus 3

Mahepõllumajandus (3)

  • Madala konkurentsivõimega ning väiksemate tootjate ümberstruktureerimine ja tootmissuuna muudatused.

  • Tootmise kvaliteedi tõstmine.

  • Majanduslik ühistegevus (sh ühine sisendite hankimine, tootmine, töötlemine ja turustamine).

  • Tarbijate positiivne hoiak kodumaise toodangu tarbimiseks.

  • Toiduainete ja energiakandjate nõudlus maailmaturul ning rahvaarv maailmas kasvab, toiduainete tootmisega kaasnevate kõrvalsaaduste (sh sõnnik) ära kasutamine taastuva energiana.

  • Otseturustamise (nt taluturud) populaarsuse kasv ja lühike tarneahel suurendavad väiketootjate võimalusi (köögivili eriti).

  • Mahetoodangu populaarsuse suurenemine, mahetoodete töötlemise suurendamine.

  • Kohanemisvõimelised tootjad.

  • Kliima sobib keskkonnasõbralikuks tootmiseks.

  • Piirkondade mitmekesisus.

  • Põllumajandustootmises tehtavaid otsuseid mõjutavate andmete ja prognooside arendamine ja parem ärakasutamine.

  • Mahetoidust teadlikkuse tõus tarbijate hulgas.

  • Põllumajandusmaa jätkuv kasutamine keskkonnasõbralike tootmisviiside kaudu.

  • Keskkonnahoidliku põllumajandustootmise alaste teadmiste tõstmine ettevõtjate hulgas.

  • Rikkalik kultuuripärand/suurenev huvi kultuuripärandi kasutamise vastu.

  • Omanäoliste ja eripäraste kvaliteettoodete tootmiseks ja teenuste osutamiseks sobivad võimalused (maastik, tootmisviisid).

  • Loomakasvatuseks sobivad looduslikud tingimused ja pikaajalised traditsioonid.

  • Kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaastike sobivus mahetootmise arendamiseks.


Loomade heaolu

Loomade heaolu

Tagada põllumajandusmaa eesmärgipärane, mullaviljakust säilitav, keskkonnasõbralik ning piirkondlikke eripärasid arvestav kasutamine

Loomade heaolu

Tagada kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse, elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja pärandkultuuri säilimine seda tagavate tootmis- ja toimimisviiside soodustamise kaudu


Loomade heaolu 2

Loomade heaolu (2)

  • Rohumaadel karjatatakse vähe loomi.

  • Praegused toetusskeemid ei arvesta piirkondlike eripäradega.

  • Nõuetele vastavate sõnnikuhoidlate vähesus, sõnnikulaotamise halb korraldus ja laotusseadmete tehniline puudulikkus.

  • Käsitsitöö ja traditsiooniliste põllumajandusvõtete vähene väärtustamine (ei osata pöörata seda iseenda kasuks, ei väärtustata ka väljapoolt).

  • Keskkonnasõbralike tootmisviiside vähene vabatahtlik kasutamine.

  • Vähene motivatsioon kasutada kohalikke ohustatud tõuge ja kohalikke sorte.


Loomade heaolu 3

Loomade heaolu (3)

  • Kohanemisvõimelised tootjad.

  • Kliima sobib keskkonnasõbralikuks tootmiseks.

  • Piirkondade mitmekesisus.

  • Mahetoidust teadlikkuse tõus tarbijate hulgas.

  • Põllumajandusmaa jätkuv kasutamine keskkonnasõbralike tootmisviiside kaudu.

  • Keskkonnahoidliku põllumajandustootmise alaste teadmiste tõstmine ettevõtjate hulgas.

  • Võimalus põllumajandusmaad täiendavalt põllumajandustootmiseks kasutusele võtta.

  • Rikkalik kultuuripärand/suurenev huvi kultuuripärandi kasutamise vastu.

  • Omanäoliste ja eripäraste kvaliteettoodete tootmiseks ja teenuste osutamiseks sobivad võimalused (maastik, tootmisviisid).

  • Loomakasvatuseks sobivad looduslikud tingimused ja pikaajalised traditsioonid.

  • Säilitada loodusmaastike osakaalu, mis muuhulgas aitab kaasa maaturismi ja loodusturismi (sh jahindus) edendamisele. Hooldatavate poollooduslike rohumaade osakaalu suurendamine.

  • Kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaastike sobivus mahetootmise arendamiseks.


Koost

Koostöö

Tugevdada ja arendada tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vahelist sidet, rakendades senisest enam innovatsiooni ja teadustulemusi nõustamisse ja tootmisahelasse ning edendades teadmussiiret

Tõsta elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektori konkurentsivõimet ja ressursitõhusust

Luua tingimused jätkusuutliku vanuselise struktuuriga põllumajandussektorile

Suurendada põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevate ettevõtjate turujõudu ning nendevahelist horisontaalset ja vertikaalset koostööd põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel

Koostöö

Edendada põllumajanduse [ja maapiirkonna majandustegevuse] mitmekesistamist, põllumajandusest vabanevale tööjõule alternatiivseid tööhõivevõimalusi pakkuvat ettevõtlust ja elukeskkonna atraktiivsust

Edendada kohalikku algatust ja suunata seda kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele


Koost 2

Koostöö (2)

  • Vähene ja koordineerimata koostöö teadlaste, konsulentide ja tootjate vahel.

  • Olemasoleva informatsiooni ebaühtlane tase ja kättesaadavus ning informatsiooni vähene kasutamine.

  • Rakendusuuringute ebapiisav rahastamine, mis ei taga piisavalt uut teadusinfot tootjatele olulistes (uutes) valdkondades.

  • Mitmesuunaline tagasiside andmine erinevate osapoolte vahel on puudulik.

  • Ettevõtete kesine huvi ja nõrk finantsvõimekus investeerida teadusprojektidesse ja innovatsiooni.

  • Väikeste põllumajandustootjate halb kohanemisvõime ja ettevõtluse edendamise kavade puudumine.

  • Nõrk ühistegevus ja turundus.

  • Tootjate ja -töötlejate killustatus võrrelduna enam kontsentreerunud jaekaubandussektoriga.

  • Tootjate ja töötlejate usaldamatus üksteise vastu ning ettevõtjate eelistus tegutseda individuaalselt.

  • Tootjate ja töötlejate vähesed turundus- ja müügioskused ning vähene suutlikkus investeerida turundus- ja müügitegevusse.

  • Paljudes valdkondades on turg juba tugevasti jaotatud, uute osaliste turule pääs on keeruline.

  • Niššitoodete turustamisvõimaluste puudus.

  • Tootjate ja töötlejate madal aktiivsus riskianalüüside tegemisel, mis mõjutab nende tegutsemist pidevalt muutuvas majandusolukorras.

  • Tootjate ja töötlejate vähene huvi toidukvaliteedikavade väljatöötamise vastu.

  • Lühikeste tarneahelate ja otseturustusprojektide vähesus.

  • Ettevõtjate puudulikud teadmised ja kogemused ühistegevuse alal, ühistegevuse alal kogenud nõustajate puudus.

  • Ühistegevusest potentsiaalselt enim võitvate tootjate hajali paiknemine.

  • Kõrge lisandväärtusega toodete madal osakaal toidutootmise ahela lõpptoodangu hulgas.

  • Ettevõtjate võrgustike ja/või klastrite vähesus, klastrid/võrgustikud ei ole välja kujunenud.


Koost 3

Koostöö (3)

  • Teadmispõhiste tegevuste osakaalu on põllu- ja maamajanduslikus tootmises ja töötlemises võimalik suurendada ning teadusasutuste potentsiaali paremini kasutada.

  • Võimalik on osaleda rahvusvahelistes projektides.

  • Rahvusvahelise teadmisi saab sisse tuua.

  • Võimalik on osaleda rahvusvaheliste võrgustike töös.

  • Majanduslik ühistegevus (sh ühine sisendite hankimine, tootmine, töötlemine ja turustamine).

  • Oluliste tootmissisenditega omavarustatuse suurendamine ja tootmise tõhususe tõstmine.

  • Tarbijate positiivne hoiak kodumaise toodangu tarbimiseks.

  • Otseturustamise (nt taluturud) populaarsuse kasv ja lühike tarneahel suurendavad väiketootjate võimalusi (köögivili eriti).

  • Mahetoodangu populaarsuse suurenemine (turustusvõimaluste, sh ekspordi kasv ja uute töökohtade teke).

  • Horisontaalsest koostööst tulenev maastaabiefekt laiendab oluliselt tootjate ja töötlejate turustusvõimalusi.

  • Koostöö suurendab töötlejate ekspordipotentsiaali.

  • Ühiselt turustamine soodustab toodangu kvaliteedistabiilsuse jälgimist ja tõstmist ning toodetele lisandväärtuse andmist.

  • Lühikeste tarneahelate, alternatiivsete jaemüügivõrgustike ja otseturustusprojektide laienemine.

  • Koostöö võimaldab suuremat spetsialiseerumist ja ühisinvesteeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni.

  • Kohaliku ressurssi kasutamine.

  • Uued innovaatilised ideed toodete ja teenuste väljaarendamisel.

  • Koostöö arendamine teiste maamajanduse sektoritega.

  • Kohalike toodete laialdasem tutvustamine, niššitoodete arendamine ning täiendavate turustamisvõimaluste leidmine.


Leader

Leader

Tugevdada ja arendada tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vahelist sidet, rakendades senisest enam innovatsiooni ja teadustulemusi nõustamisse ja tootmisahelasse ning edendades teadmussiiret

Suurendada põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevate ettevõtjate turujõudu ning nendevahelist horisontaalset ja vertikaalset koostööd põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel

Leader

Edendada põllumajanduse [ja maapiirkonna majandustegevuse] mitmekesistamist, põllumajandusest vabanevale tööjõule alternatiivseid tööhõivevõimalusi pakkuvat ettevõtlust ja elukeskkonna atraktiivsust

Edendada kohalikku algatust ja suunata seda kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele


Leader 2

Leader (2)

  • Ettevõtete kesine huvi ja nõrk finantsvõimekus investeerida teadusprojektidesse ja innovatsiooni.

  • Olemasoleva informatsiooni ebaühtlane tase ja kättesaadavus ning informatsiooni vähene kasutamine.

  • Mitmesuunaline tagasiside andmine erinevate osapoolte vahel on puudulik.

  • Tootjate ja töötlejate usaldamatus üksteise vastu ning ettevõtjate eelistus tegutseda individuaalselt.

  • Tootjate ja töötlejate vähesed turundus- ja müügioskused ning vähene suutlikkus investeerida turundus- ja müügitegevusse.

  • Mahetoodangu töötlemisvõimaluste vähesus, niššitoodete turustamisvõimaluste puudus.

  • Lühikeste tarneahelate ja otseturustusprojektide vähesus.

  • Madal elanike arv, rahvastiku vananemine, ebaühtlane paiknemine, madal asustustihedus.

  • Ettevõtete kapitali vähesus ja madal investeerimisvõime.

  • Vähesed majanduslikud võimalused ja väike tarbijaskond teevad maapiirkonnas teenuste osutamise kulukaks, mis omakorda toob teenuste pakkumise languse.

  • Madal ettevõtlusalane aktiivsus.

  • Halb infrastruktuur ja teenuste nõrgad võrgustikud.

  • Ettevõtjate võrgustike ja/või klastrite vähesus, klastrid/võrgustikud ei ole välja kujunenud.

  • Kohapealsete teenuste madal tase või puudumine.

  • Töökohtade ning tööjõu puudus.


Leader 3

Leader (3)

  • Teadmispõhiste tegevuste osakaalu on põllu- ja maamajanduslikus tootmises ja töötlemises võimalik suurendada ning teadusasutuste potentsiaali paremini kasutada.

  • Võimalik on osaleda rahvusvaheliste võrgustike töös.

  • Horisontaalsest koostööst tulenev maastaabiefekt laiendab oluliselt tootjate ja töötlejate turustusvõimalusi.

  • Lühikeste tarneahelate, alternatiivsete jaemüügivõrgustike ja otseturustusprojektide laienemine.

  • Mitmekesisus ja omanäolisus.

  • Kohaliku ressurssi kasutamine.

  • Majanduslikult aktiivsete ettevõtjate arvu kasv.

  • Uued innovaatilised ideed toodete ja teenuste väljaarendamisel.

  • Infrastruktuuri areng.

  • Koostöö arendamine teiste maamajanduse sektoritega.

  • Sotsiaalne ettevõtlus.

  • Kultuuripärandi potentsiaali kasutamine.

  • Vabasektori tugevnemine, kasvamine.

  • Kohapealne kiirem tagasiside ideedele, mis toetab ettevõtlusaktiivsuse kasvu (kohaliku tasandi toetus kui kasvulava).

  • Kohalike toodete laialdasem tutvustamine, niššitoodete arendamine ning täiendavate turustamisvõimaluste leidmine.

  • Protsesside algatamine kogukonna tasandil, mis jäävad riiklikul tasandil tähelepanu alt välja.

  • Teiste fondide kaasamine.

  • Elukvaliteedi parandamine (sh infrastruktuuri, teenuste parem kättesaadavus, mahajäetud hoonetele uue kasutuse leidmine).

  • Ettevõtjate vahelise ühistegevuse arendamine.


Aga p hiteenused ja k lauuendus maapiirkondades

Aga põhiteenused ja külauuendus maapiirkondades?

  • Käesoleval perioodil toetatud üle 1200 külade uuendamise ja arendamise projekti (u 60% toetusest läheb seltsimajade, kultuurimajade jms avalikuks kasutamiseks mõeldud hoonete ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja sisustamiseks)

  • MAK 2007-2013: „Kohalike tegevusgruppide arenedes tehakse järjest enam küla arendamise tegevusi Leaderi kaudu.“

  • Käesoleval perioodil üle 90% Leader projektitoetuse taotlustest seotud 3. teljega, sh enamus just külaarenguga

  • Uuel perioodil võtmesõna olemasolevate kogukonnateenuste omavaheline sidustamine, olemasolevale struktuurile täiendavate funktsioonide leidmine

  • Ettepanek uuel perioodil rakendada üksnes läbi Leaderi


Aga natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi kohased toetused

Aga Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi kohased toetused?

  • Natura 2000 toetus erametsamaale – käesoleval perioodil rakendatakse 15 maaelu programmis 88-st

  • EL tasandil Eestil suurim meetme eelarve – 31,5 miljonit eurot (22% EL tasandil meetmele ette nähtud vahenditest)

  • EL tasandil 45% kõigist toetuse saajatest Eestist

  • Otsustuskoht – piirangute kompenseerimine vs fokusseeritud keskkonnaalased tegevused


Aga toetused looduslikust v i muust konkreetsest erip rast tingitud piirangutega aladele

Aga toetused looduslikust või muust konkreetsest eripärast tingitud piirangutega aladele?

  • Uuel perioodil kavas uus looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade (LFA) määratlemine

  • EK poolt pakutud biofüüsikaliste kriteeriumide alusel oleks Eesti 100% LFA

  • Käesoleval perioodil eelarve 53,5 miljonit eurot, toetust makstakse u 350 000 ha kohta

  • Kui toetust maksta kogu põllumajandusmaale, siis tähendaks uuel perioodil eelarvet u 157,5 miljonit eurot

  • Ettepanek kasutada investeeringutoetuste kõrgemat toetusmäära (+20%) ja keskenduda spetsiifilisematele keskkonnategevustele


Kuidas edasi

Kuidas edasi?

  • Ettepanekud meetmete valiku arutelupaberile 25. juuliks

  • Ettepanekute alusel meetmete valiku analüüsi täiendamine

  • Meetmete/ meetmegruppide põhised töökohtumised alates septembrist

  • Töökohtumisele kaasatakse juhtkomisjoni liikmed, lisaks täiendavaid eksperte ja huvigruppe

  • Töökohtumiste tulemusel disainitakse meetmelehed, mis seejärel tulevad aruteluks juhtkomisjoni


Mak 2014 2020 meetmelehe elemendid

MAK 2014-2020 meetmelehe elemendid

  • Põhjendus

  • Eesmärk

  • Toetatavad tegevused

  • Toetuse saajad

  • Taotluste hindamine

  • Toetuse määr ja -summa

  • Rakendamise piirkond

  • Seirenäitajad ja sihttasemed


T nan t helepanu eest

Tänan tähelepanu eest!


Arutelu konkurentsiv ime

Arutelu: konkurentsivõime

Eesmärgid

1. Tugevdada ja arendada tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vahelist sidet, rakendades senisest enam innovatsiooni ja teadustulemusi nõustamisse ja tootmisahelasse ning edendades teadmussiiret.

2. Tõsta elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektori konkurentsivõimet ja ressursitõhusust.

3. Luua tingimused jätkusuutliku vanuselise struktuuriga põllumajandussektorile.

4. Suurendada põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevate ettevõtjate turujõudu ning nendevahelist horisontaalset ja vertikaalset koostööd põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel.

Meetmed

  • Teadmussiire ja teabemeetmed.

  • Põllumajandusettevõtete nõustamis-, juhtimis- ja asendusteenused.

  • Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad.

  • Investeeringud põllumajandusliku majapidamise tulemuslikkuse parandamiseks.

  • Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks, turustamiseks ja tootearenduseks.

  • Investeeringud põllumajanduse arendamise ja kohandamise infrastruktuuri

  • Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine.

  • Investeeringud mittepõllumajanduslikesse tegevustesse.

  • Investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning metsasaaduste töötlemisse ja turustamisse.

  • Tootjarühmade loomine.

  • Mahepõllumajandus.

  • Koostöö.

  • Leader.


Arutelu keskkond ja maakasutus

Arutelu: keskkond ja maakasutus

Eesmärgid

5. Tagada põllumajandusmaa eesmärgipärane, mullaviljakust säilitav, keskkonnasõbralik ning piirkondlikke eripärasid arvestav kasutamine.

6. Tagada kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse, elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja pärandkultuuri säilimine seda tagavate tootmis- ja toimimisviiside soodustamise kaudu.

Meetmed

  • Teadmussiire ja teabemeetmed.

  • Põllumajandusettevõtete nõustamis-, juhtimis- ja asendusteenused.

  • Investeeringud põllumajandusliku majapidamise tulemuslikkuse parandamiseks.

  • Investeeringud põllumajanduse arendamise ja kohandamise infrastruktuuri.

  • Metsapõlengutest ja loodusõnnetustest tingitud metsakahjustuste ennetamine ja kõrvaldamine.

  • Investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning metsasaaduste töötlemisse ja turustamisse.

  • Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede.

  • Mahepõllumajandus.

  • Loomade heaolu.


Arutelu maamajandus ja kohalik algatus

Arutelu: maamajandus ja kohalik algatus

Eesmärgid

7. Edendada põllumajanduse [ja maapiirkonna majandustegevuse] mitmekesistamist, põllumajandusest vabanevale tööjõule alternatiivseid tööhõivevõimalusi pakkuvat ettevõtlust ja elukeskkonna atraktiivsust.

8. Edendada kohalikku algatust ja suunata seda kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele.

Meetmed

  • Teadmussiire ja teabemeetmed.

  • Põllumajandusettevõtete nõustamis-, juhtimis- ja asendusteenused.

  • Investeeringud mittepõllumajanduslikesse tegevustesse.

  • Investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning metsasaaduste töötlemisse ja turustamisse.

  • Koostöö.

  • Leader.


  • Login