1 / 14

Veekriis ja veekogude reostumine

Vesi ja selle kulutamine. ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest v

waldron
Download Presentation

Veekriis ja veekogude reostumine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

    1. Veekriis ja veekogude reostumine Triin Repnau, Kadri Aller, Mari-Liis Metsanurm

    2. Vesi ja selle kulutamine ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vhem kui 1 % klblik joogiveeks. Veeressursid on jaotunud ebahtlaselt. Suurimad veekulutajad: maailmas -pllumajandus, tstus, kodune majapidamine. Eestis - tstus (84%), pllumajndus (9%) ja olmes kuluv vesi (7%). Veekasutus tstusriikides 220 liitrit vett inimese kohta pevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit.

    3. Veekogude saasteallikad Erinevad heitveed. Nafta- plevkivi-, paberitstus jne. Tuumaelektri-jaamade avariidest prit radioaktiivne aine. Tstusest prit jahutusvesi.

    4. Puhta vee kulu vhendamine Tstuses vhendada otse puhtast loodusest ammutavat vett. Kasutada vett kokkuhoidlikult. Vee korduv-kasutamine.

    5. Kas lnemere seisund on halvem kui teiste merede seisund? Lnemeri: ks maailma saastatumaid; madal, halb veevahetus; valgalal elab le 85 miljoni inimese.

    6. Mis on suurimad ohud? Eutrofeerumine toitainete lekllus, mis phjusatb vee kvaliteedi halvenemist. nnetused. lilekked. Naftareostus.

    7. Kuidas mjutab Lnemere saastatus seal elavaid loomi? Mrkained DDT, PCB-hendid, elavhbe ja raske- metallid. Mrgid kogunevad isendite organismidesse.

    8. Millised on peamised kaitseabinud? Reovee puhastus. pllumajanduse, transpordi ja tstuse jtmete vhendamine. 1974.a. Helsingi kokkulepe, laiendati 1992.a. Thusamate naftatrjemeetodite vljattamine. Need kaitseabinud on juba parandanud Lnemere seisundit.

    9. Eesti phjavesi Phjavett mitmeid kordi rohkem, kui mahub Peipsi jrve. Rahuldab Eesti veevajadusest 2/3. Phjavesi looduslikult rauarikas ja sisaldab vvelvesinikku.

    10. Veekogude reostumine Tingitud intensiivsest pllumajandusest, suurtstuse heitvetest, puhastamata reovee juhtimisest veekogudesse. Jrved eutrofeeruvad. Pandivere krgustiku ning Adavere-Pltsamaa alad nitraaditundlikud.

    11. Keila Terko ti kaasa phjavee reostumise Praegu veekvaliteediga suuri probleeme pole. 2001.a. avati uus reoveepuhasti.

    12. Eesti Veeseadus Veti vastu 1994.a. Reguleerib vee kaitse ja kasutamise korraldust. Mratleb phjaveevarude hindamise korra ning phikohustused veekogude valgala kaitseks.

    13. Maakera ha suurenev rahvaarv muudab puhta vee ha kallimaks ja vrtuslikumaks. Inimkond peab vett kasutama mdukalt ja mistusega, kuna see on otseselt tema enda huvides.

    14. Euroopa Liidu Globaalse Veeinitsiatiivi raames slmis Euroopa Liit 12 Ida-Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia riigiga Partnerluse ja Koost Leppe, koordineerimaks veevarude kaitset, vee infrastruktuuride finantseerimist ning integreeritud veevarude haldamist, kaasa arvatud piirileste jgede ja teiste veekogude haldamist.

More Related