1 / 8

6.7. VEEKOGUDE KASUTAMINE JA KAITSE

6.7. VEEKOGUDE KASUTAMINE JA KAITSE. MAAILMAMERE REOSTUMINE. Põhjused Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostus-jõuab jõgede kaudu Intensiivne laevaliiklus-õnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine. MAAILMAMERE REOSTUMINE.

fern
Download Presentation

6.7. VEEKOGUDE KASUTAMINE JA KAITSE

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. 6.7. VEEKOGUDE KASUTAMINE JA KAITSE

  2. MAAILMAMERE REOSTUMINE • Põhjused Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostus-jõuab jõgede kaudu Intensiivne laevaliiklus-õnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine

  3. MAAILMAMERE REOSTUMINE • Tagajärjed Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidualauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvad-mõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine

  4. MAAILMAMERE KAITSE • 1970.a merekaitse üldleping- eesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt merre lastavate reoainetega • 1974.a Läänemere konventsioon HELCOM- reostuse vähendamine • 1970.a Gdanski konventsioon-kalapüügi kvootide jaotus • 1975 Ramsari konventsioon- kaitsta märgalasid, eelkõige veelinde

  5. PÕHJAVESI • Reostus Tööstusjäätmete või reovee juhtimine veekogudesse, pinnasesse Põllumajandusreostus – üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest Transpordireostus-teede soolatamine, õnnetused teedel-bensiini sattumine pinnasesse Olmereostus

  6. PÕHJAVEE KAITSE • Heitvee süvalasud-mere põhjas 1-3m läbimõõduga torud, mis ulatuvad rannast mõne 1-2 km kaugusele (Tallinn, Sillamäe, Pärnu, Haapsalu, Kuressaare) • Reovete puhastamine- keemiline, bioloogiline ja mehhaaniline

  7. Mehaaniline puhastus • Mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained (heljum ja kolloidosakesed). Reoaine osakeste eemaldamiseks veest kasutatakse siis kas settimise või filtrimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on: võred, sõelad, liiva- ja rasvapüünised, setitid, flotaatorid ja filtrid. • Keemiline puhastus • Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Levinumaks keemilise puhastuse protsessiks on keemiline sadestamine. Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. • Bioloogiline puhastus • Bioloogilist puhastust võib nimetada protsessiks, kus mikroorganismid muudavad reovees sisalduvad lahustunud ja peenkolloidsed orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik veest eraldada setitamise või flotatsiooni teel. Bioloogiliste protsesside hulka kuulub ka osakeste ühinemine helvesteks, mis on hõlpsamini veest kõrvaldatavad. Bioloogiline puhastus kasutab ära mikroorganismide võimet lagundada ja kasutada ära toitainena vees sisalduvat orgaanilist ainet.

More Related