Tundra ja metsatundra

1. Tundra ja metsatundra Triinu Unnam, Birgit Laanela, Riina Kerm, Kristiina Aavik, Kaia Kindlam, Maria Evestus. 9.a klass Saaremaa Ühisgümnaasium 2003

2. Geograafilise asendi määramine • Põhjapoolkeral Põhja-Jäämerede ümbritsevatel maa-aladel

3. Kliima iseloomustus • Keskmine õhutemperatuur jaanuaris: -12° C • Keskmine õhutemperatuur juunis: +10° C • Sademete hulk aastas: 250-500 mm • Lähisarktika vöötme maastikutüüp

4. Vetevõrk • Madalad järvekesed ja sood on tekkinud üleliigsest veest. • Vee üleküllus esineb suvel. • Talvel on väiksemad jõed ja järved põhjani külmunud.

5. Mullastik • Mulla teke tundrates on väga aeglane. • Peamiselt levivad tundra-gleimullad. • Maapind on neis paigus väga sügavalt läbi külmunud – nii tekib igikelts. • Igikelts ei lase suvel vett sügavamale imbuda, mistõttu tundramullad on liigniisked ja enamasti turvastunud. • Muld on õhuke, niiske ja huumusevaene.

6. Tähtsamad taimed • Valdavalt samblad ja samblikud. • Madalad rohttaimed. • Metsatundras kidurmänd, tundra-kask, siberi kuusk, lehis ja muud tundrataimed (põdrasamblikud, käokõrvad, põdrakanep, vaevakask, kanarbikulised, põõsaspajud, -kased ja –lepad).

7. Tähtsamad loomad • Lemmingud, jäärebane, põhjapõder, tundrapüü ehk lumekana, rabapüü, lumekakk, rislad, tüllid, haned, lagled, tundrariitsitaja, keltsa- ja hangelind.

8. Inimtegevus • Inimesi on vähe. • Elavad peamiselt veekogude ääres. • Elanike põhitegevus on põhapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük. • Kaevandatakse palju maavarasi.

9. Keskkonna probleemid • Rasked roomikautod jätavad jäljed tundrapinnasesse, mis jäävad sinna kümneteks aastateks. • Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud endised puhtad järved ja jõed, hukkuvad kalad ja linnud. • Vähemaks on jäänud põdrakarjamaid nii ülekarjatamise kui ka keskkonna üldise reostumise tõttu.