1 / 14

Riskid ja ohud Euroopa struktuurivahendite rakendamisel Eestis 05.06.2013 Tallinn

Riskid ja ohud Euroopa struktuurivahendite rakendamisel Eestis 05.06.2013 Tallinn Transparency International Estonia Dr. Kristiina Tõnnisson. Uuringu meetodid.

truong
Download Presentation

Riskid ja ohud Euroopa struktuurivahendite rakendamisel Eestis 05.06.2013 Tallinn

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Riskid ja ohud Euroopa struktuurivahendite rakendamisel Eestis 05.06.2013 Tallinn Transparency International Estonia Dr. Kristiina Tõnnisson

  2. Uuringu meetodid • Varasemad uuringud ja kokkuvõtted (nt auditeerimise aastaaruanded, OLAF-i aastaaruanded, struktuurivahendite kasutamisel avastatud rikkumised, avaliku teenistuse koolitusvajaduste uuring jne). • Seadused ja muud õigusaktid (struktuurivahendite kasutamise strateegia, seadused, määrused, korrad). • Eesti ja rahvusvaheline ajakirjandus. • Intervjuud inimestega erinevatest asutustest, kes tegelevad struktuurifondide rakendamisega.

  3. Joonis 2. Struktuurivahendite rakendussüsteemi ülesehitus perioodil 2007-2013 (Rahandusministeerium, 2012.a auditeerimise aruanne)

  4. Intervjueeritud asutused • Archimedes SA • Ettevõtluse Arendamise SA (EAS) • Kaitsepolitseiamet (KAPO) • InnoveSA • Kredex SA • Haridus- ja teadusministeerium • Keskkonnaministeerium • Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumSotsiaalministeerium • Sotsiaalministeerium • Rahandusministeerium • Korraldusasutus • Auditeeriv asutus

  5. Mõned faktid • Perioodil 2007-2013 on Eestil võimalik kasutada EL struktuuritoetust ligi 3,4 miljardi euro ulatuses. • Üle poole toetusest tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist. • Euroopa Liidu eraldatud finantsidele lisandub Eesti umbes 575 miljoni euro suurune panus.

  6. Olulisemad faktid rikkumiste kohta • 2012. a lõpu seisuga on kokku perioodi jooksul teavitatud 339 rikkumisest või rikkumise kahtlusest (nendest 185 rikkumist 2012. aastal). • Perioodi jooksul tuvastatud rikkumiste finantsmõju on 35,1 miljonit eurot, millest nn tagasisaadud on ca 18,2 miljon eurot (u 52%). Lahendamata juhtumeid on 110. • Kõige enam on avastatud rikkumisi Euroopa Regionaalarengu Fondis (ERF) 230 juhtumit, s.o 67,8% rikkumiste koguarvust. Euroopa Sotsiaalfondis (ESF) on 98 rikkumist ja Ühtekuuluvusfondis (ÜF) 11 rikkumist. • Enimon rikkumisituvastatudrakendusüksustejärelevalve(45% tulemustest). • Teavitatud rikkumiste liikidest suurima osa moodustavad hankereeglite rikkumised 124 ja erinevad mitteabikõlblikud kulud 46 juhtumit. Allikas: Rahandusministeerium, Programmperioodil 2007-2013 struktuurivahendite kasutamisel avastatud rikkumised.

  7. Joonis 1. Rikkumisteja põhjendatudrikkumisekahtlusearvaastate ja fondidelõikes(Rahandusministeerium, Programmperioodil 2007-2013 struktuurivahendite kasutamisel avastatud rikkumised)

  8. Riskid ja ohud I • Laiema riikliku strateegilise visiooni olemasolu või puudus • Investeeringute plaani koostamise protsess ja arusaadavus • Poliitilised lubadused vs reaalsed võimalused • Ametikohtade (varjatud) politiseerimine/poliitika – administratsiooni seos • Rahandusministeeriumi muutumine “superministeeriumiks”, jõu positsioonil läbirääkimised • Väikese riigi sündroom, inimeste erinevad rollid • Aja- ja teiste ressursside puudus • Tööjõu voolavus

  9. Riskid ja ohud II • Riigihangete seaduse keeruline kirjastiil ja tõlgendamine • Abikõlblike kulude tõlgendamine (juhendite ja õigusaktide mitmeti mõistetavus) • Hangete suhteliselt tihe vaidlustamine • Eksimustest teatamiste vähesus • Projektidenõustaminevsprojektidekontroll • Kuludokumentide kontroll vs tulemuse kontroll • Andmete/arvete usaldusväärsus (nt tööajatabelid) ja tõendamine • Tahtmatud vs tahtlikud eksimused

  10. Riskid ja ohud III • Väiksed ja killustatud projektid • Kohalikud programmid • Huvidekonflikti määratlemineinimeseendaülesanne, sellekontrolliminekeeruline • Toetusesaaja pankrotja/võilikvideerimine • Dokumentidesäilitamisnõuete rikkumine

  11. Head praktikad • Nelja silma printsiip • Otsustetegemine erinevatel tasanditel • Projektide kohapealsed kontrollid • Rakendussüsteemi omavahelised kohtumised • Ametnike koolitusvõimalused • Dokumentide suhteliselt kiire menetlemine • Suhtelielt kõrge üldine teadlikkus SF võimalustest • Hindamiskriteeriumite “paika loksumine” • Juhuvaliku “valemid” • Rikkumiste avalikustamine AFCOSe poolt

  12. Võimalused • Tegevuste läbimõtestamine eelkõige eesmärgipärasusest • Rohkemate kompetentsikeskuste loomine (riigihangete tegemiseks) • Toetuste piirmäära suurendamine ja projektide arvu vähendamine • Kontrolliva ja toetava funktsiooni eraldi hoidmine • Projekti kulude laialdasem määratlemine • Siseaudiitorite/ projektide nõustajate sisulise võimekuse tõstmine • Kasusaajate laiem kaasamine

  13. Järeldused • Reeglid paigas, küsimus nende rakendamises • Ohtude kontsenteerumine väga kõrgele ja väga madalale • Korruptsioon liigub sügavamale • Tüüpilised vead muutuvad ajas • Piisava kontrolli tasandi otsimine kestab • Otsuste sisulise hindamise raskus (ressursid, aegtelg)

  14. TÄNAN TÄHELEPANU EEST! Lisamõtted ja kommentaarid: kristiina.tonnisson@ut.ee

More Related