1 / 21

Euroopa Liit ja Schengen

Euroopa Liit ja Schengen. Signe Matteus Välisministeerium Schengeni büroo. Sisepiiride kaotamine ja EL ühtse välispiiri loomine. 14.06.1985 sõlmisid Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa Schengeni leping u, millega lepiti kokku omavahelise piirikontrolli kaotamises

ruana
Download Presentation

Euroopa Liit ja Schengen

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Euroopa Liit ja Schengen Signe Matteus Välisministeerium Schengeni büroo

  2. Sisepiiride kaotamine ja EL ühtse välispiiri loomine • 14.06.1985 sõlmisid Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa Schengeni lepingu, millega lepiti kokku omavahelise piirikontrolli kaotamises • 1990.a. vastuvõetud Schengeni lepingu lisaga – Schengeni konventsioon – kehtestati piirikontrollita liikumise tingimused • Schengeni konventsiooni jõustumise järel 1995.a. toimus lepinguga ühinenud riikide vahelistel piiridel piirikontrolli kadumine

  3. Millised EL liikmesriigid on liitunud Schengeni konventsiooniga? • Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa (asutajariigid, liitunud 14.06.1985), Itaalia (27.11.1990), Portugal, Hispaania (25.06.1992), Kreeka (6.11.1992), Austria (28.04.1995), Island, Norra, Rootsi, Taani, Soome (19.12.1996), Eesti, Leedu, Läti, Tšehhi, Ungari, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia (21.12.2007)

  4. Schengeni viisaruumiga mitteliitunud EL ja EEA riikide staatus • Schengeni ruumiga ei ole liitunud Iirimaa ja Suurbritannia – võivad taotleda igal ajal osalemist mõningates või kõigis Schengeni acquis`ga seotud sätetes • Lepingu sõlminud, kuid mitte täielikult Schengeni ruumi kuuluvad: Bulgaaria, Küpros, Rumeenia, Šveits

  5. Euroopa mikroriikide staatus • Andorra – ei kuulu Schengeni viisaruumi, toimub kontroll (Hispaania ja Prantsusmaa) piiride ületamisel • Monaco – de facto liige, Schengeni acquis kohaldamisel käsitletakse osana Prantsusmaast. Prantsusmaa teostab kontrolli Monaco sadama piiripunktis • San Marino – de facto liige, ei ole ametlikult Schengeni viisaruumis, kuid omab avatud piiri Itaaliaga • Vatikan – de facto liige, avatud piir Itaaliaga, on näidanud üles huvi, saamaks ametlikult lepingu osaliseks

  6. Mis on Schengeni acquis? • Schengeni acquis - Schengeni valitsustevahelises rühmas vastu võetud eeskirjade kogum/õigustik, sh Schengeni konventsioon ja 1985. aasta leping • Schengeni acquis integreeriti EL õigusesse 2000.a. – Schengeni lepingu põhimõtted on ka ELi väärtused • Schengeni lepingu peamine väärtus: liikumisvabaduse suurenemine; turvalisuse kasv kompensatsioonimeetmete kaudu (koostöö politsei, piirivalve ja migratsiooni vallas) • Schengeni läbiv põhimõte – ühtne viisapoliitika

  7. Mis on Schengeni hindamine? • Selleks, et liituda Schengeni õigusruumiga, tuleb riikidel läbida Schengeni hindamised. Eesti läbis hindamised aastatel 2006 ja 2007. Euroopa Nõukogu Schengeni hindamiste töögrupp võttis vastu Eesti mere- ja õhupiiri, andmekaitse, viisatöö, politseikoostöö ning Schengeni infosüsteemi hindamisraportid

  8. Schengeni nõuetega vastavusse viimiseks oli Eestil vaja: • viia õigusaktidesse sisse vajalikud muudatused; • tagada piiripunktides Schengeni piirikoodeksi nõuetele vastav infrastruktuur; • kehtestada Schengeni piirikoodeksist lähtuvad piirikontrolli protseduurid; • muretseda välispiiridele puuduvad tehnilised valve- ja kontrollivahendid; • tagada piirivalvurite piisav arv välispiiril; • tagada piirivalvurite koolitus ja pidev täiendkoolitus; • võtta kasutusele Schengeni infosüsteem; • tagada Schengeni viisade väljastamine vastavalt ühtsetele konsulaarjuhistele; • tagada hästi organiseeritud politseikoostöö naaberriikidega

  9. Schengeni laienemise mõjud • Schengeni meetmed näevad ette kontrolli kaotamise Schengeni acquis’d täielikult kohaldavate liikmesriikide sisepiiridel, kehtestavad ühiseeskirjad kontrolli kohta välispiiridel, näevad ette ühise viisapoliitika ning kehtestavad kaasnevad meetmed, mis võimaldavad kaotada kontrolli sisepiiridel (eelkõige politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas kriminaalasjades). Nendel eeskirjadel on inimeste vaba liikumise valdkonnas kodanikele otsene mõju: • piirikontrolli kaotamine ühistel sisepiiridel; • ühine reeglistik, mis kehtib Schengeni ruumi kuuluvate liikmesriikide välispiire ületavatele inimestele; • Schengeni ruumis reisivate ja väljastpoolt Schengeni ruumi saabuvate inimeste eristamine lennujaamades ja sadamates; • sissesõidunõuete ja viisadega seotud eeskirjade ühtlustamine.

  10. Schengeni laienemise mõjud EL kodanikele • EL kodanikel on õigus siseneda teise liikmesriiki, ilma et oleks vaja täita erilisi vorminõudeid. Kehtiv pass või ID-kaart on kõik, mida EL kodanik vajab. EL kodaniku õigust reisimisele võib piirata üksnes avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahva tervise huvides. Seega – olenemata reisimise asjaoludest (töö tõttu või eraviisiliselt), on EL kodanikul õigus reisida kõikjal EL`is • EL kodanikud ei pea Schengeni acquis’d täielikult kohaldavate liikmesriikide piiride ületamisel enam passi näitama. Schengeni acquis’d täielikult kohaldavatel liikmesriikidel on siiski endiselt õigus oma siseriikliku õiguse alusel viia oma territooriumil läbi identsuse kontrollimisi politsei töö käigus.

  11. Schengeni laienemise mõjud kolmandate riikide kodanikele • Kolmanda riigi kodanikud võivad siseneda Schengeni ruumi ja viibida kuni kolm kuud poole aasta jooksul, tingimusel et on täidetud sissesõidunõuded: • kehtiva reisidokumendi olemasolu; • lühiajalise viisa olemasolu, kui see on nõutav; • võimelisus tõendada oma reisi eesmärki; • piisavad elatusvahendid nii kavatsetava viibimise ajaks kui ka tagasipöördumiseks; • isik ei tohi olla kantud Schengeni infosüsteemi (SIS) isikute nimekirja, kellele on kehtestatud sissesõidukeeld, ega tohi ohustada ühegi Schengeni riigi avalikku korda või julgeolekut. • Kui kolmanda riigi kodanikud soovivad Schengeni ruumis viibida kauem kui kolm kuud, on neil vaja elamisluba. Igal riigil on õigus kehtestada oma nõuded. • Schengeni liikmesriigi elamisloaga võivad kolmanda riigi kodanikud Schengeni ruumis lühiajaliselt viibida, ilma et neil oleks vaja viisat. See samaväärsus ei kehti Ühendkuningriigi ja Iirimaa väljastatud elamislubadele, sest nemad ei kohalda Schengeni acquis’ sätteid.

  12. Schengeni viisa • Kõik Schengeni acquis’d täielikult kohaldavad liikmesriigid annavad viisasid välja samadel tingimustel, võttes arvesse üksteise huve. Seega kehtib ühe liikmesriigi väljastatud viisa ka teistes, mis on soodne kolmandate riikide kodanikele, kes tahavad külastada rohkem kui ühte Schengeni riiki. • Erandjuhtudel antakse isikutele, kes ei vasta ühistele sissesõidunõuetele, üksnes viisa väljastanud liikmesriigi territooriumil kehtiva viisa. Selline olukord võib tekkida humanitaarsetel kaalutlustel või riigi huvide või rahvusvaheliste kohustuste täitmisega seotud põhjustel.

  13. Viisaliigid • A viisa – lennujaama transiitviisa • B viisa – transiitviisa • C viisa – lühiajaline viisa • D viisa – pikaajaline viisa (siseriiklik) • LTV – piiratud territoriaalsusega viisa (visa with limited territorial validity)

  14. Esinduslepingud • Albaania (HU), Angola (DE), Araabia Ühendemiraadid (FI), Aserbaidžan (LV), Boliivia (DE), Bosnia ja Hertsegovina (HU), Bangladesh (DE), Botswana (DE), Dominikaani Vabariik (DE), Elevandiluurannik (DE), Filipiinid (FI), Ghana (DE), India (HU), Indoneesia (FI), Iraan (FI), Jamaica (DE), Kamerun (DE), Kasahstan (LV), Madagaskar (DE), Makedoonia (HU), Moldova (HU), Montenegro (SL), Namiibia (FI), Pakistan (HU), Peruu (FI), Ruanda (DE), Serbia (HU), Sri Lanka (DE), Sudaan (DE), Süüria (FI), Tai (FI), Tansaania (FI), Trinidad ja Tobago (DE), Tuneesia (FI), Uganda (DE), Usbekistan (LV) * Lühendid: DE-Saksamaa, FI-Soome, HU-Ungari, LV-Läti, SL-Sloveenia

  15. Viisa väljastamise eest vastutav riik • Kui reisi sihtpunkt on Eesti, tuleb viisataotlus esitada Eesti esindusele • Kui isik soovib lisaks Eestile külastada ka teisi Schengeni riike (näit. Soomet), tuleb viisataotlus esitada selle riigi esindusele, kus pikemalt peatutakse • Kui isik plaanib riikides viibida võrdselt päevi või ei oska hinnata, kui kaua konkreetses riigis viibib, tuleb taotlus esitada selle riigi esindusele, mille kaudu sisenetakse Schengeni ruumi

  16. Eestisse ei vaja viisat • EL ja EEA liikmesriikide kodanikud, USA, Andorra, Argentiina, Austraalia, Brasiilia, Brunei, Costa Rica, El Salvador, Guatemala, Hiina RV erihalduspiirkond Hong Kong, Horvaataia, Iisrael, Jaapan, Kanada, Korea Vabariik, Hiina RV erihalduspiirkond Macao, Malaisia, Mehhiko, Monaco, Nicaragua, Panama, Paraguay, San Marino, Singapur, Tsiili, Uruguay, Uus Meremaa, Vatikan, Venetsueela • Viisavabastus kehtib Briti kodanikele, kes ei ole Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kodanikud Ühenduse õiguse tähenduses • Schengeni liikmesriigis elamisloa alusel viibivad kolmandate riikide kodanikud • EL kodaniku pereliikme elamisloakaarti omavad kolmandate riikide kodanikud • Vene Föderatsiooni, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, Albaania, Gruusia, Ukraina, Moldova diplomaatiliste passide omanikud (90 päeva 6 kuu jooksul); Makedoonia, Boliivia ja Peruu diplomaatiliste ja teenistuspassi omanikud (90 päeva 6 kuu jooksul); Türgi diplomaatiliste passide omanikud (30 päeva 6 kuu jooksul)

  17. Viisavabadus Eesti kodanikele • Kahepoolsete viisavabaduslepingute sõlmimine on Euroopa Ühenduse pädevuses • EL ja EEA liikmesriikid • Albaania, Ameerika Ühendriigid (lähikuudel), Andorra, Anguilla, Antigua ja Barbuda, Argentiina, Aruba, Barbados, Belize, Bermuda, Boliivia, Bosnia ja Hertsegoviina, Briti Neitsisaared, Brunei, Costa Rica, Dominica Ühendus, Dominikaani Vabariik, Ecuador, El Salvador, Fidzi, Grenada, Gruusia, Guatemala, Haiti, Hollandi Antillid, Honduras, Hongkong ja Macau – Hiina RV erihalduspiirkonnad, Horvaatia, Iisrael, Kanada, Kiribati, Kolumbia, Lõuna-Korea, Makedoonia, Malaisia, Maroko, Mauritius, Mehhiko, Moldova, Montenegro, Montserrat, Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, Serbia, Singapur, St. Lucia, Svaasimaa, Trinidad ja Tobago, Tshiili, Tuneesia (turismigruppidele), Türgi, Ukraina, Uruguay, Uus-Meremaa, Venetsueela

  18. Viisavabadus Eesti välismaalase passi omanikele • EL liikmesriigid (v.a. Ühendkuningriik ja Iirimaa), Island, Norra, Shveits

  19. Viisalihtsustuslepingud • Venemaa, Ukraina, Moldova, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, Makedoonia

  20. Viisalihtsustuslepingutepõhikriteeriumid • Viisamenetlus kuni 10 päeva, kiireloomulistel juhtudel kuni 3 päeva • Dokumentaalne reisi eesmärgi tõendamise lihtsustamine • Viisatasu 35 EUR (kiirmenetluse tasu 70 EUR VF ja Ukraina) • Lihtsustatud kriteeriumid mitmekordsete viisade väljastamiseks. • Viisavabastused diplomaatiliste passide omanikele (90 päeva 6 kuu jooksul)

  21. Eesti välisesinduste viisade statistika • 01.01 – 30.09.200783 047 viisataotlust • 01.01 – 30.09.200871 479 viisataotlust • 01.01 – 30.09.200701.01 – 30.09.2008 Peterburg 33 222 26 528 Moskva 23 918 22 485 Kiiev 6 776 6 676 Pihkva 5 526 6 001 Minsk 3 768 5 734

More Related