1 / 33

MTÜ Raplamaa Partnerluskogu

LEADER liikumine kui kohaliku omavalitsuse, ettevõtete ja kolmanda sektori partnerlus. MTÜ Raplamaa Partnerluskogu. Raplamaa Partnerluskogu kogemused Ettekanne Linnade-valdade päevadel 16. veebruar 2010 Tallinnas Jaak Vitsur ja Anne Kalf. LEADER liikumise mõiste.

toan
Download Presentation

MTÜ Raplamaa Partnerluskogu

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. LEADER liikumine kui kohaliku omavalitsuse, ettevõtete ja kolmanda sektori partnerlus MTÜ Raplamaa Partnerluskogu Raplamaa Partnerluskogu kogemused Ettekanne Linnade-valdade päevadel 16. veebruar 2010 Tallinnas Jaak Vitsur ja Anne Kalf

  2. LEADER liikumise mõiste • LEADER - “Seosed erinevate maamajanduse arengu tegevuste vahel”(pr keeles - Liaison entre actions de développement de l’économie rurale) on Euroopa Liidu maaelu arendamise poliitika, mida viiakse ellu 1991.aastast

  3. LEADER liikumise etapid Euroopas • LEADER I(1991-1994) • LEADER II (1994-1999) • LEADER + (2000-2006) 15 liikmesriigis • LEADER tüüpi meede uutes liikmesriikides käivitus 2006-2007 • LEADER tüüpi meede kestab -2013 eelarveperioodi lõpuni

  4. LEADER liikumise olemus 1 • LEADER poliitika elluviimise kohalik organisatsioon on nn. Kohalik tegevusgrupp (LAG – local action Group), mis moodustus piirkonna KOHALIKE OMAVALITSUSTE territooriumil kolme osapoole – KOV-ide, ettevõtete ja nn.kolmanda sektori koostöös.

  5. KOV + MTÜ+ ETTEVÕTLUS= PARTNERLUS = KOOSTÖÖ LEADER liikumise olemus 2 MTÜ Raplamaa Partnerluskogu KOV ETTEVÕTJAD MTÜ

  6. LEADER-liikumise 7 põhijoont • Tegevuse aluseks piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad; • Strateegiate väljatöötamine ja rakendamine n.ö. alt-üles, s.t initsiatiiv tuleb ettevõtjate, seltside, elanike ja KOV poolt; • Avaliku ja erasektori kohalik partnerlus: tegevuse organisatsioon on kohalikud tegevusrühmad, mis haaravad ettevõtjaid, seltse, elanikke ja KOV-i

  7. LEADER-liikumise 7 põhijoont • Toetuse meetmed on integreeritud (s.t. hõlmavad erinevaid valdkondi ja tegevusi); • Tegevused peavad tooma kaasa uuendusi, uut lähenemist; • LEADER tegevus toimub sisevõrgustikus osalemise teel • LEADER tegevuse lahutamatu osa on sisemaine ja rahvusvaheline koostöö nii tegevusgruppidega kui ka teiste organistsioonidega

  8. LEADER liikumise rahastamine • LEADERliikumist rahastatakse põhiosas otse Euroopa Liidu eelarvest, • Eestis läbi Põllumajandusministeeriumi ja PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti)

  9. LEADER liikumise rahastamine 2 • Rahastamise aluseks EL-s on Euroopa põllu-majanduspoliitika põhisuunad, • Eestis Riiklik Maaelu Arengukava ja Rapla-maal MTÜ Raplamaa Partnerluskogu LEADER strateegia aastateks 2008 – 2013 • Rahastamist ja projekte kontrollib EK Kontrollkoda • Eestis PRIA

  10. LEADER liikumise juhtimine • LEADER keskne juhtimine toimub Euroopa Komisjoni Põllumajanduse ja Maaelu Peadirektoraadi vastava osakonna kaudu, • Eestis läbi PM Maamajanduse Infokeskuse Maaeluvõrgustiku

  11. LEADER liikumise toetamine • LEADER poliitika kaudu jagatakse EL eelarveperioodil 2008 – 2013 7-10% EL põllumajanduslikest toetustest, mida eraldatakse läbi Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (European Agricultural Fund of Rural Development).

  12. MTÜ Raplamaa Partnerluskogu • Raplamaa PK asutati 9. mail 2006 Raplas • LEADER poliitika elluviimiseks töötas kohalik tegevusgrupp välja oma arengustrateegia

  13. Raplamaa Partnerluskogu ülesehitus • Raplamaa Partnerluskogul on 74 liiget – juriidilist isikut, s.h. 9 valda, 34 ettevõtjat ja 31 MTÜ-d; • Partnerluskogusse kuuluvate katusorganisatsioonide (ettevõtjate ühendused, külade piirkondlikud liidud, taluliit, ROL, RAEK jt. kaudu) on tegevusega hõlmatud ligemale 500 Rapla maakonna juriidilist isikut

  14. Raplamaa Partnerluskogu tegevusest • Valdades korraldavad LEADER tööd sidusrühmad ja koordinaatorid; • Partnerluskogu juhib 9 liikmeline juhatus (1 liige igast vallast); • Juhatuse istungitel osalevad katuse-organisatsioonide juhid;

  15. Raplamaa Partnerluskogu tegevusest • Projektide läbivaatamisega ja toetuste määramisega tegelevad toetusmeetmete hindamiskomisjonid (5 komisjoni); • Projektide elluviimist jälgib seirekomisjon;

  16. Raplamaa PK strateegia 6 prioriteeti • Ettevõtluse konkurentsivõime tugevdamine • Looduskeskkonna olukorra parendamine • Kultuuri ja pärimuse väärtustamine • Elukeskkonna parendamine • Inimressurssi ja sotsiaalse kapitali arendamine • Leader tegevusrühma arendamine ja koostöö võrgustikes osalemine

  17. Raplamaa PK toetuste meetmed 2010 • Meede 4.1 „Asulate füüsilise elukeskkonna parendamine" (nn. külade investeeringumeede) • Meede 1.2 “Mikroettevõtluse areng” (kuni 10 töötajaga ettevõtete investeeringumeede ja ettevõtjate ühenduste ühistegevuse meede) • Meede 3.1 “Pärimustraditsioonide säilitamine ja arendamine” (rahvakultuuri-, käsitöö-, koduloo meede)

  18. Raplamaa PK toetuste meetmed 2010 • Meede 5.1 “Inimressurssi ja sotsiaalse kapitali arengu toetamine” (noorte töömeede) • Meede 4.2 “ Kohaliku omaalgatuse ja sotsiaalse aktiivsuse edendamine” (külade koolituse ja ühisürituste meede)

  19. Raplamaa PK projektitoetused 2009.a • Kokku läbi viidud kuus toetusmeetme vooru • Saadud kokku 100 projektitaotlust • Toetatud projekte Partnerluskogu poolt 85 • Toetuse eraldatud toetuste summa 16 500 000 krooni • PRIAst 10.02.2010 heaks kiidetud 12 508 000 kr

  20. Raplamaa PK projektide jaotus 2009.a • Külainvesteeringud 37 projekti 12 000 000 krooni • Mikroettevõtluse areng 21 projekti 3 000 000 kr • Pärimuskultuuri areng 18 projekti 500 000 krooni • Kohalik omaalgatus 13 projekti 500 000 krooni • Noortetöö toetus 11 projekti 500 000 krooni

  21. Raplamaa PK külainvesteeringute meetme tulemused 2009.a • Valmis 1 külamaja, 1 lasketiir, 1 spordiareen • Valmis 1 külaväljak, 1 laste mänguväljak, 1 küla puhkeala • Ehitusega alustatud 4 külamaja, 2 külaplatsi, 1 terviserada, 1 külasaun • Projekteerimisel 1 valla ligi 1000 külasildi projekt • Projekteerimisel 2 külakeskust

  22. Raplamaa PK pärimuskultuuri meetme tulemused 2009.a • Elluviidud projekte 15 • Tehtud 1 kodulooline uurimus, valmis 6 pärimuskultuuri alaste infokandajt • Läbi viidi 19 pärimusliku käsitöö õpituba 100 osavõtjaga • Läbi viidi 7 pärimuskultuuri suuremat üritust ligi 1400 osavõtjaga, s.h. 1 spetsiaalne lasteüritus

  23. Raplamaa PK noortetöö meetme tulemused 2009.a • Elluviidud projekte 4 • Noori osalenud üritustel 441 • Antud välja trükiseid ja infokandjaid 5

  24. Näiteid parimatest 2009.a elluviidud investeeringuprojektidest • :Kivi- Vigala keskväljak ja puhkeala (Riina Redlich) • Kaiu Jahimaja (Kalev Kiviste) • Kaerepere laste multifunktsionaalne spordi- ja mänguväljak Miniarena (Kalju Kalda) • Valtu Küla Öökulli paisjärve äärne puhkeala (Ülle Rüüson)

  25. Näiteid parimatest 2009.a. elluviidud tegevusprojektidest 1 • Uusküla 600 aastapäeva üritused ja kodulooline raamat (Armar Paidla); • Vigala laste folkpäev ja Vigala kunstipada (Janika Liländer ja Astra Põlma); • Märjamaa Käpiku käsitöökoolitused (Eve Burmeister); • Noorte Kommertskoja 20. aastapäeva almanahh (Egon Eiche);

  26. Näiteid parimatest 2009.a elluviidud tegevusprojektidest 2 • Linda tuba kutsub üritused (Tiiu Laurimaa) • Lokuta noorte päästeteenistuslaste suvelaager (Jaan Lootus) • Rahvariided Riinimanda koorile, folklooriseltsile Kiitsharakad, Maarja koorile, Vigala lastekoorile

  27. Näiteid muudest tegevustest 1 • Külaelu edendajate õppereisid Nurmijärvile, Turusse Soomes, Leetu ja Gotlandi saarele; • Koolitused ja infopäevad meetmete taotlejatele; • Ühistalgud Kaiu, Kohila, Vigala, Märjamaa, Rapla sidusrühmades;

  28. Näiteid muudest tegevustest 2 • Mõttetalgud Juuru, Kehtna sidusrühmades; • Parimate projektide elluviijate autasustamine; • Raplamaa Partnerluskogu kodulehe täiendamine www.raplaleader.ee; • Maakonnalehe “Nädaline” LEADER tegevustele pühendatud erinumbrite väljaandmine (2 numbrit Talulehe koosseisus); • Videofilm “Raplamaa Partnerluskogu 2009”;

  29. Tüüpilisi probleeme taotlustes • Taotleja ei alustata idee elluviimist valla-valitsuses läbiarutamisega ja kooskõlastamisega • Ei selgitata välja külaelanike suhtumist projekti • Ei taheta ja osata kaasata valda, külaelanikke ja ettevõtjaid projekti elluviimisele • Ei ole selge, kuidas objekt valmis saab ja kuidas teda edaspidi kasutama hakatakse

  30. Tüüpilisi vead taotlustes • Maaküsimus on lahendamata, maa ei ole taotleja omandis (jätkuvalt riigi omandis olev maa) • Ei saada aru ehitusloa vajalikkusest • Ei osata koostada ehitusobjekti eelarvet, ehitaja üritab taotlejat haneks püüda • Ei ole selge, kuidas ehitus lõpule viiakse • Ei ole selge, kuidas ehitust kasutatakse • Ei ole selge objekti kulude katmine tulevikus

  31. Meie kogemused • Parim taotleja on alati vallavalitsus ise • Mitmed taotlejad üritavad mängida rehepappi • MTÜ-st taotlejad ei suuda ehitamist organi-seerida, kontrollida ja juhtida • Kiputakse taotlema lähtuvalt mitte oma küla vajadusest, vaid naabrite eeskujust • Ei osata raha säästa

  32. Kontaktandmed • Asume: Raplas Maavalitsuse hoones Tallinna mnt 14 toad 409 ja 422 • Telefonid: 48 94 701 ja 48 41 139 • Koduleht pidevalt täieneva informatsiooniga aadressil www.raplaleader.ee

  33. Tänan tähelepanu eest! Kohtumiseni!

More Related