Ülevaade Eesti põllumajanduse olukorrast

1. Ülevaade Eesti põllumajanduse olukorrast Aavo Mölder Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Nõukogu esimees Riigikogus 11. november 2010

2. Põllumajandus- ja toidusektor kogumajanduses (2009) • Töötajate arv põllumajanduses 17 400 • Põllumajanduses hõivatute osatähtsus 2,9% • Põllumajanduse osatähtsus SKP-s 1,5% • Töötajate arv toidu- ja joogitööstuses 15 400 • Toidutööstuses hõivatute osatähtsus 2,6% • Toidutööstuse osatähtsus SKP-s 2,2%

3. Palk põllumajandussektoris (2009)

4. Eesti põllumajandussektor • Põllumajandustootmiseks kasutatakse ca 800 tuh ha põllumajandusmaad • Teravili 306 tuh ha, teravilja kogutoodang 749 tuh t • Piimalehmi 97 tuh, piima kogutoodang ca 680 tuh t • Piimakvoodi omanikke on täna 1036 (EL-iga liitumisel oli 2428) • Lihatoodang kokku 76 tuh t, sellest 46 tuh t sealiha, 14,2 tuh t veiseliha, 14,9 tuh t linnuliha • Tootjate suurus on väga erinev • Umbes 250 ettevõtet toodavad kuni 80% toidutoormest

5. Eesti liitumine Euroopa Liiduga • 1993. aastast kuni EL astumiseni 2004. aastal oli Eesti turg ühepoolselt kõikidele avatud • Toetuste najal imporditud kaup viis Eestiturul tootjahinnad kuni 30% alla, mis välistas investeeringud Eesti põllumajandusse • Turu korraldamatusest tekkisca 12 miljardi kr suurune tuludefitsiit. Selle suurus küll arvutati igal aastal, kuid ei kompenseeritud täies mahus • Riik ei taganud õiglasi konkurentsitingimusi • Põllumajanduse EL liitumise eelne madalseis määras tänased toetuste tasemed ja põlistas ebavõrdsuse

6. Euroopa Liidu ühinemisleping • Vastavalt lepingule kehtib uutele liikmesriikide otsetoetustele üleminekuperiood, mistõttu saavad Eesti tootjad vähem toetusi • Üleminekut alustati 2004. a 25% tasemelt võrreldes vanade liikmesriikidega (koos riikliku lisamaksega 55% tasemelt) • Teravilja baassaagikus 2,4 t/ha, mille põhjalt kujuneb omakorda toetuse suhteliselt madal määr

7. Teravilja baassaagikused t/ha

8. EL otsetoetused liikmesriikides

9. Otsetoetused EL + top up

10. Toetuste lisamaksed riigieelarvest

11. Kes toodavad Eesti toidu? • EL-iga liitumise ajal sai põllumajandussaaduste tootmiseks PRIA-st toetust ca 18000 ettevõtet, nüüd alla 6000 tootja • Umbes 12000 ettevõtjat taotleb täna toetust ainult haritava maa niitmise eest • 2009. aastal moodustas sellise maa suurus ligi14% kogu põllumajandusmaast • Tootjaid, kes kasvatavad teravilja rohkem kui 500 ha on ca 100

12. Lehmade arv Eestis

13. Keskmine piimakarja suurus

14. Tulundusühistu Laeva Piim • 18 liiget realiseerivad ca 85 000 tonni piima aastas ehk 14% Eesti kogumahust • Realiseerimise kogumaht oli 2009.a. 417 miljonit krooni, piima osa kogukäibest 65,3% • Kohustused pankade ja hankijate ees 2009/10. aastavahetusel kokku 360 miljonit krooni, mis on 86,3% 2008/09. aasta realiseerimismahust • Liikmete tulem kokku oli ca miinus 30 mln kr, sealhulgas on tulu poolel94,4 mln kr toetusi • Enamusel liikmetest on töötajate keskmine brutopalk 6000 – 8000 krooni • Viies ettevõttes ulatub palgatase 11000 – 12000 kroonini • Üldistusi saab teha kogu põllumajandussektorile: oleme laenu- ja võlalõksus kuni laenuga investeeritud kapitali jõuame välja teenida

15. Strukturaalsed muutused turul • Farmide arvu vähenemine • Tootmise edasine kontsentreerumine • Poliitilise tahte mõju tootmise struktuurile jääb väikeseks • Põllumajandussaadusi tootvad, töötlevad, eksportivad jaimportivadkontsernid määravad sea- ja linnuliha tootjahinna ja konkurentsitingimused • Olukorras, kus aastas imporditakse 20 tuhat t sea- ja sama palju linnuliha, puudub uute tootjate pealekasv

17. Põhitoorme eksport-import 2009

18. Eksport muutunud tingimustes • 2009.a. eksportis 4 firmatEuroopasse nuumamiseks 28749 alla ühe aasta vanust veist • Eesti kapitalil ettevõtted realiseerivad sigu Venemaale.Sigade jõudluskontrollis on ainult 35 seakarja ca 14000 põhikarja seaga • 2009.a.eksporditi tõumullikaid üle 1500 pea • Türgi ostab täiskasvanud lihapullepiiramatult ja 45% parema hinnaga • Toorpiima eksport Lätti/Leetu ca 60 tuh tonni aastas

19. Toidusektori negatiivse kaubandusbilansi mõjud • Mõju tööhõivele, regionaalpoliitiline aspekt– sektoris hõivatute arv väheneb, tööjõud lahkub maalt • Riigieelarvele – maksude laekumine väheneb • Kohalik tootja on ca 4-6 miljardilise turuosa koduturul kaotanud • Negatiivse kaubandusbilansi mõjusid on vähe või puudulikult analüüsitud, puudub tegevusplaan • Olukorras, kus maailmas on 7 - 8% toidutooret üle, räägitakse toidupuudusest üha sagedamini, tootmise langus kiirendab protsessi

20. Põllumajandustoetuste tulevik • Toetused moodustavad 0,39% ELriikide SKP-st, selle eest tehakse ka kulutusi toiduohutuse,keskkonnakaitse, loomade heaolu ja muude nõuete täitmiseks • Eesti tootja saab praegu EL keskmisest tasemest 3,5 – 4 korda väiksemaid teotusi • Pärast 2013.a. Eesti tootjate toetuste üldtase ilmselt ei tõuse, kuid senine toetustasemete erinevus loodetavasti väheneb

21. Maksupoliitika • direktiivi 2003/96/EÜ järgi on kehtestatud min aktsiisitase põllumajandustootmises kasutatavale diisliküttele 330 kr/1000 l kohta • Alates 2010. aastast on erimärgistatud diiselkütuse aktsiisi tegelik tase 1736 kr, mis pärsib Eesti tootjate konkurentsivõimet lisaks väiksematele toetustele • Toiduainete käibemaksumäär Eestis on üks EL kõrgemaid (suuruselt 5. kohal).

22. Toiduainete käibemaks EL-is, %

23. Ettepanekuid edasiseks tegutsemiseks • Põllumajanduse olukorda peab põhjalikumalt analüüsima, tuues välja sektori nõrkused ja võimalused • Analüüsi tulemused tuleb tuua tarbijani, aidates nii vältida maa ja linna võõrandumist • Vähendada Eestis toiduainete käibemaksu EL keskmise 10% lähedaseks • Vähendada põllumajanduses kasutatava diiselkütuse aktsiisimäära • Täiendavate otsetoetuste (top up) lubatud määras väljamaksmine parandamaks konkurentsitingimusi • Tugevdada põllumajandustootjate turujõudu väärtusahelas (ühistegevus, lepingutingimused jms)

24. Tänan kuulamast!