Regionaalsed Innovatsiooni Süsteemid seminar

1. Regionaalsed Innovatsiooni Süsteemid seminar Artiklite kokkuvõtted Mai-Liis Palginõmm 21.10.2011

2. Vaadatud artiklid • Carlo Pietrobelli (2009): Review of International Best Practices of Programs to Promote Regional Innovation Systems • Peter Maskell (2001): Growth and the territorial configuration of economic activity • Shelly McCallum, David O’Connell (2009) Social capital and leadership development. Building stronger leadership through enhanced relational skills. • Zoltan Gal (2002), Regional Dimention of Investment on Research. The Case of the Southern Transdanubia Knowledge Base 

3. Carlo Pietrobelli (2009): RISiparimadpraktikadmaailmas Uuriti 39 RISi üle maailma Eristati 4 tüüpi programme: Programmi tüübid: • Tehnoloogia ülekanne • Klastrid • Ülikool-valdkond (tööstus) sidemed • Selge territoriaalse fookusega programmid

4. Carlo Pietrobelli (2009)… Tehnoloogia ülekanne: valdkondade valik: tugev riiklik strateegiline fookusexante vs konkreetsed funktsioonidhorisontaalne lähenen (valik: kasusaaja (turg)) Enamasti toetati tootearendust, pakkudes IT toe rakendamist; prototüüpide rakendamist tootearenduses; pidevat inimressursi arendamist; institutsionaalse raamistiku tugevdamine läbilöögivõime suurendamiseks Ülikool-valdkond (tööstus) koostöö innustamine üks fundamentaalne abivahend, eriti regiooni tasandil. Nõrkused: kehv eesmärkide kirjeldamine, konkretiseerimine, puudub prioretiseerimine Vähe seoseid avaliku ja erasektori vahel Äri ja uurimistegevuse koostööd on tihti keeruline saavutada Rakse saavutada innovatsiooni täiesti uutes sektorites. Järeldused: töötab paremini olemasolevate teadus ja tehnoloogia ning finantseerimisinstrumentide integreerimine ja mõjuga arvestamine, mitte uute mehhanismide loomine Koostöö programmi sidusgruppide vahel ei tule iseenesest Väliste tehnoloogiate adaptsioon on olnud väga edukas Venturecapital- oluline roll Sobiva uurimuskeskkonna, -infrastruktuuri loomine (keskused, inkubaator jne)

5. Carlo Pietrobelli (2009)… Selge territoriaalse fookusega programmid: tugev geograafiline fookus; omavaheline suhtlemine kolmik-heeliks; institutsionaalsed seosed osalejate vahel; tehnoloogia ülekande tegevused. Valiku protsess: ex-ante riiklike innovatsiooni prioriteetide osas teaduses ja tehnoloogias. Enamus programme eelistab horisontaalselt protsesse. Programmi pikkus enamast 5-10 a. Kasusaajate valik: enamasti alt üles, ettevõtted, ideed konkureerisid omavahel. Vahelesegamise tüübid: luuakse motivaatoreid strukturaalsete suhete loomiseks (institutsionaliseerimine). Kasusaajateks on enamasti ettevõtete grupid, kes teevad koostööd (on partnerluses) uurimisasutustega ja KOViga (regiooni administratsiooniga). Nõrkused: ebapiisav koostöö tase, kesine erasektori osalemine. Järeldused: ainult täiendava innovatsiooni toetamine, spetsialiseerumine, kohalike erasektori mängijate koordineerimine, pikaajaline perspektiiv on hädavajalik, kõrge erasektori kaasfinantseerimine on samuti soovitav.

6. Carlo Pietrobelli (2009)… Klaster-programmid: tavaliselt panustavad 2-le RISi kolmest iseloomustavast elemendist (innovatsioon + territoorium). Väga erinevad mehhanismid kasusaajate valikuks: • Ühiste teenuste pakkumine • Teaduse ja tehnoloogia ning nõustamisalane tugi innovatsiooni loomiseks ja levitamiseks konkreetses sektoris • (Vähemal määral tegijate kaasamise initsiatiivid). Tulemused: • Aega tuleb varuda palju, et tugevdada kastreid. • Era ja avaliku sektori partnerlus ja omavaheline kaasaloomine on hädavajalik • Äri-inkubatsioon, rahvusvahelised korporatsioonid võivad soodustada klastrite arengut.

7. Carlo Pietrobelli (2009)… Ülikool-valdkond (tööstus) sidemed: tavaliselt panustavad 2-le RISi kolmest iseloomustavast elemendist (süsteemne lähenemine + innovatsioon). Lisaks mõjurid soodustamaks linke uurimusorg-ide ja ettevõtete vahel, tihti suuremahulise ühise R&D kaudu, on rakendatud. Uurimustegevuse infrastruktuuri, kõrgelt haritud töötajaskonna ja innovatsiooni kultuuri arendamine on kesksed. Ühisjooned: Vajalik on olemasolevad partnerlused ja koostöö valdkonna firmade ja uurimusasutuste vahel. Tihti soodustatakse kõrgetasemega inimkapitali suurendamist, tehnoloogia ülekande programme (tootvas sektoris) ja tehnoloogia hajutamise mehhanisme. Puudusena on toodud mõnikord puudulikku ärisektori uurimustegevuse efektiivsust. Tulemused: • Kõrgetasemelised tehnoloogiad töötatakse välja eriti sektorites, kus time-to market ja uute toodete/teenuste prototüübid on olulised • Suur töötajaskond ei ole alati edu alus. • Tugi riigiülestelt uurimusasutustelt on oluline ressurss tehnoloogia ülekande jaoks. • Uurimistegevuse infrastruktuuri olulisus

8. Carlo Pietrobelli (2009)… Mida pidada silmas RISi loomisel: • Selgus, miks antud programm ellu kutsutakse. • Programmi spetsialiseeritus nii selles osas, millistes valdkondades soovitakse muutusi ellu kutsuda kui ka konkreetsete funktsioonide lõikes. • Eesmärgid peavad olema antud ajaraamis saavutatavad. • Avalikkuse toetuse vajalikkus. • Kolmik-heeliks on vajalik, sest loob koostöö õhkkonna, mis on edasiseks arenguks vajalik ja tagab teadmuse liikumise. • Erasektori kaasamine programmi kavandamisesse ja rakendamisesse on oluline kriteeriumi RIS programmi edukuses. • Kohalike eeliste, varade, meetmete sidusus ja rakendamine. • Klastri vahendajad võivad samuti osutuda kasulikuks. (täiendav huvitatud sidusgrupp) • Küsimus kas tugevdada vanu sektoreid või liikuda uutesse – erinevad väljakutsed. Pakutakse et järele kappimise poliitika korral on RISiga kergem edu saavutada. • R&D koostöö

9. Peter Maskell (2001): Kasv ja majanduskasvu territoriaalne konfiguratsioon – klastrid Teadmuse loomist peetakse enamasti protsessiks, mis nõuab tihedat investeeringut uuringutesse, haridusse jne.  üha enam kahtlustatakse, et majandustegevuse ruumilisel paiknemisel on ka roll teadmuse loomises ja selle kaudu majanduse kasvus. Ükski klastri teooria ei saa võtta aluseks , et transpordi, informatsiooni ja tehingukulude vähendamine saab seletada klastrite olemasolu  suurfirma puhul oleksid veelgi väiksemad Samas, erinevalt turust (klastrist) ei ole ühe firma sees reeglina võimalik garanteerida samal tasemel sama ülesande lahendamiseks alternatiivseid uuringuid, teid ja lahendusi. Klastris võistlevad komplementaarsuse ja teineteist toetamise momendid vertikaaltasandil (firma A toodang sisendiks firmale B jne; tööjaotus) ja sarnaste lahenduste pakkumine horisontaaltasandil (konkurents), mis mõlemad on eduka klastri jaoks vajalikud, sest innustavad edasist õppimist ja mitte olemasolevaga rahuldumist. Vahel tuleks unustada mida turg tahab ja toota seda, mida suudetakse (4min mile).

10. Peter Maskell (2001) … Klastriteooria peaks seletama: • klastri olemasolu – suurenenud teadmuse loomine sünnib variatsioonidest, mida arendatakse klastri horisontaalses spektris • Klastri kasvu, arengut – klaster toimib kui valikumehhanism, mis tõmbab ligi sarnaseid äritegevusi ja vähendab mitmetimõistetavust ja kulusid, mida kohalikud ärid peavad tasuma hoida juba toimivate tegevuste ligi • Klastri piire – miks klaster ühendab endas ühtesid tegevusi ja mitte teisi – teineteisest sõltuvus või sobivus konkreetse majandustegevuse ja väljakujunenud institutsionaalse süsteemi vahel. Klastri konkreetne tegevustekomplekt määrab, mida tehakse ettevõtetes ja klastris MIDA õpitakse, samal ajal kui klastrile omased institutsioonid määravad ära kuidas asju tehakse  KUIDAS õpitakse

11. McCallum, O’Connell (2009): Sotsiaalne kapital ja eestvedamine Eestvedamine – mõjuvõimu kasutamine paikapandud eesmärkide saavutamises osalemise julgustamiseks. Eestvedamine on kontekstipõhine. Hõlmab oskusi luua ja hoida suhteid, tulla toime muutustega, motiveerida ja inspireerida teisi ja rakendada ressursse. McCauley (2001) 3 eestvedamise arendamise komponenti: • Arendavad kogemused, mis pakuvad õppimisvõimalus • Isiku kalduvus õppida (koos võimekuse, oskuste ja motivatsiooniga • Organisatsiooni toetus, ntrewards for developmental gains. Taksonoomia kompetentsidest, mis on olulised juhtidele sotsiaalse kapitali ehitamises, toitmises ja kindlustamises: • Võime identifitseerida vajalikku tacitknowledge’it • Nende samade tacitvõimete hindamine • Sisemise usalduse ehitamine ja säilitamine • Orgi-väliste suhete loomine • Väliste sidemete kapitali ära kasutamine

12. McCallum, O’Connell (2009)… Sotsiaalset kapitali võiks pidada osaks laiemast kontseptsioonist relationalwealth– sotsiaalne kapital tugevdab konkurentsieelist ja edendab organisatsiooni toimetulekut mitmel eri moel: • Vähendab ülekande kulusid • Parandab teadmuse loomist ja jagamist usalduse, jagatud eesmärkide ja ühise taustsüsteemi tõttu. • Ühtsem tegevus org-istabiilsuse ja jagatud arusaamiste tõttu • Orgi liikmeskond on stabiilsem (vähenenud personali voolavuse, hüvitiste ning personali valiku ja koolituskulude tõttu) • Konkurentsi ja koostöö väärtuste maksimeerimine Vaadati 5 uuringut, milles kirjeldati erinevate juhtide hinnangut eestvedamise kriteeriumite olulisusele ning seejärel jaotati hinnatud kriteeriumid personal ja/või socialcapital’iks. Pakuvad 3 viisi kuidas eestvedamise arendamise juures rõhutada sotsiaalse kapitali arendamist: • Luua avatud süsteeme , millel on organicmindset, mis rõhutab väärtusena piiride ületamist • Leveragetherelationalaspectsofexistingleadershipdevelopmentefforts. • Aktiivselt ehitada võrgustikke ja arendada jutustamisoskusi.

13. Zoltan Gal (2002): Uuringutesse investeerimine Ungari lõunaTransdanubia näitel Ülikoolide mõju majanduse arengule regioonis on duaalne: • multiplier effect of the purchasing of students (a so-called expenditure effect) • knowledge transfer (scientific, technical, technological and economic) Euroopa kogemus näitab, et suurte tehnoloogia süsteemide arendamine metropolides oli põhjustatud pigem suurfirmade R&D üksustest, siis SME-de tehnoloogia innovatsioon ja kohaliku ja regionaalse tehnoloogia klastri loomine oli pigem algatatud HEI-de poolt. Selleks, et HEI saaks täita oma rolli innovatsioonis, tuleks täita 4 eeltingimust(Horváth, 2003): • Uuringud peaksid olema HEI-de esmane funktsioon (peegelduma finantseerimises) • HEIde struktuur peaks sobima mass-tootmise järgse majandusega ja olema võimeline looma tehnoloogilist ja majanduslikku innovatsiooni. • NIS ja RIS poliitikad peaksid toetama institutsionaliseeritud HEIde ja ärisektori koostööd. • Kõrgharidus peaks olema territoriaalselt detsentraliseeritud, institutsioonide arendamine ja ülikoolide ühendamine peaks olema kooskõlas mastaabi säästu põhimõtetega.

14. Zoltan Gal (2002)… Ungari ärisektor ei taha teha koostööd ühegi mitte-äri organisatsiooniga. Ülikooli uurimusüksused teevad tihemini koostööd kohalike (regiooni sees) firmadega ja koostöö intensiivsus väheneb distantsiga. Samuti on erinevused märgatavad erinevates uurimusvaldkondades. Mitmed faktorid takistavad ülikoolide regiooni tasemel suhete loomist: • Ülikoolidel on omad reeglid ja põhimõtted, mis ei ole alati kooskõlas ärisektori omadega. • Nii ülikoolid kui ärid on ülesehitatud oma enda, erineva, loogika, orgi kultuuri ja piirangute alusel, mis tekitavad raskusi koostöös. • Enamus ülikooli uurimisosakondid teevad põhi või rakenduslikku uurimust, vähe on eksperimentaalseid arendusprojekte. • Ülikoolide huvi eraettevõtetega koostöös on pigem lühiajaline ja lisarahastuse hankimine kui strateegiline koostöö arendamine innovatsiooni ahelas • Institutsionaalsete sidemetega ülikoolid on pigem huvitatud suuremahulisest rahastusest kui SME-de toetamisest. • Uurimusülesanded on fragmenteeritud, nende kontsentratsiooni ja korporatiivne seos on nõrk, turule orienteeritud uuringute arendamine on siiani harv nähtus.

15. Zoltan Gal (2002)… Reeglina annab äride ja ülikoolide ja uurimisasutuste koostöö, eriti pre-competitiveresearch positiivseid tulemuse regiooni majanduse jaoks, lisaks on suurtel ja keskmistel ettevõtetel rohkem laiapõhjalisi suhteid ülikoolidega, kuigi need sidemed ületavad regiooni piire, mis omakorda näib toetavat teooriat ülikoolide vähesest mõjust nende oma piirkonnas. Põhused kehvaks RTD-ks Ungari regioonis: • Uurimuste ja majanduse valdkondade omavaheline sobimatus kombineerituna erasektori madala investeeringute tasemega RDsse, suure low-tech sektori esindatusega ning SMEde väikese suurusega  vähe raha, et investeerida RDsse või hõlmata selle tulemusi. • Vähene nõudlus uuringutulemuste järele suurtest orgidest (enamasti välismaistest), mingil määral ka vajaliku teadmise puudus regioonis (mingites valdkondades). Regioon peab tuginema olemasolevatel võimekustel, mitte niivõrd püüdma rajada oma strateegiad veel nõrgalt arenenud või mitte olemasolevatele tehnoloogiatele, tööstustele või uurimisvaldkondadele. Sama kulutuste määra juures on ülikooli teadmussiirde mõju palju suurem aladel, kus on tööstustihedus kõrgem võrreldes väikeste linnakestega (Varga, 2000) seega ülikooli uurimustegevuse toetamine majanduspoliitika instrumendina võib olla suurepärane arenenud regioonides, aga mitte tingimata mahajäänud piirkondades.