g mnaasiumi ettev tlus ja majandus ppe koondkonspekt kordamiseks
Download
Skip this Video
Download Presentation
Gümnaasiumi ettevõtlus- ja majandusõppe koondkonspekt kordamiseks

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 104

Gümnaasiumi ettevõtlus- ja majandusõppe koondkonspekt kordamiseks - PowerPoint PPT Presentation


  • 374 Views
  • Uploaded on

Gümnaasiumi ettevõtlus- ja majandusõppe koondkonspekt kordamiseks. Kristi Suppi. Majandusteadus …. … on sotsiaalteadus, mis uurib toodete ja teenuste tootmist, jagunemist ja tarbimist Majandusteadus hõlmab väga erinevaid uurimisvaldkondi

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about ' Gümnaasiumi ettevõtlus- ja majandusõppe koondkonspekt kordamiseks' - susan


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
majandusteadus
Majandusteadus …
  • … on sotsiaalteadus, mis uurib toodete ja teenuste tootmist, jagunemist ja tarbimist
  • Majandusteadus hõlmab väga erinevaid uurimisvaldkondi
  • Kõige kitsamas mõttes koosneb majandusteadus mikroökonoomikast ja makroökonoomikast
slide3
Ressursid
  • Põhiprobleem
  • NAPPUS
  • Põhiküsimused
  • MIDA? KUIDAS? KELLELE?
  • Alternatiivkulu
  • LOOBUMISE HIND
slide4
Piirprintsiip - majandusteooria põhiprintsiip, millest lähtudes huvitutakse mitte niivõrd tarbitud ja toodetud hüviste ühikutest kokku, kuivõrd viimasest tarbitavast ühikust saadud kasulikkusest (piirkasulikkus) ning viimasest toodetud ühikust(piirprodukt)
  • Kasumimotiiv – soov teenida kasumit
  • Tootmisvõimaluste kõver
piirkasulikkus
Piirkasulikkus …
  • … on igast järgmisest ostuühikust saadav lisakasulikkus majapidamisele
  • Piirkasulikkuskõver on kahanev (langev), sest igast järgmisest ühikust saadav kasulikkus on väiksem kui oli eelmine - näiteks iga järgnev klaas vett vähendab janu järjest vähem
  • Tarbijad ostavad nii palju teatud toodet/teenust kui palju on neile optimaalselt kasulik või vajalik
k simus
Küsimus
  • Majanduse põhiidee?
  • Piiratud ressursid

Toornafta kogused maailma põues on piiratud ja uute leiukohtade arv väheneb

majanduss steemiks
Majandussüsteemiks …
  • … nimetatakse korda (ehk reegleid) ja seoseid, kuidas toimub ressursside jaotamine ning suhtlus majandussubjektide vahel
  • Majandussüsteeme on peamiselt neli, mida saab iseloomustada kahe parameetri abil - omandi (kellele kuuluvad varad?) ja planeerimise (kes kehtestab majandusreeglid)
majanduss steemid
Majandussüsteemid
  • Tavamajandus - vanim majandussüsteem, kogu majandus on üles ehitatud    tavadele ja traditsioonidele - naturaalmajapidamine
slide9
Plaanimajandus ehk käsumajandus – riik kontrollib tootmisressursse, määrab hinna ja hüviste jaotumise
slide10
Turumajandus - arenenud riikides valitsev, iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena
  • Segamajandus - lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel
slide11
Kapitalistlik turumajandus – baseerub eraomandil ja planeerimine on detsentraliseeritud ehk turg reguleerib ressursside jaotuse kujunemist ise
  • Sotsialistlik plaanimajandus – omand on ühine ja planeerimine on tsentraalne
  • Majandussüsteemide väljakujunemist mõjutavad: riigikord, õigussüsteem, kultuuriline ja ajalooline taust, geograafiline asend jms
vaba turumajandus
Vaba turumajandus
  • … (ehk laissez-faire) on üks kapitalistliku turumajanduse reaaltüüpidest
  • Vaba turumajandust iseloomustab riigi minimaalne sekkumine - tagab ainult üldised raamitingimused (nt seadused) ja lisaks võib pakkuda ka avalikke hüviseid
  • Adam Smith (1723-1790) nimetas sellist iseeneslikku majanduse toimimist turu abil „nähtamatuks käeks“
vaba ettev tluse ehk turumajanduse alused
Vaba ettevõtluse ehk turumajanduse alused
  • Eraomand
  • Spetsialiseerumine
  • Vabatahtlik vahetus
  • Hinnasüsteem
  • Turukonkurents
  • Ettevõtlikkus
k simus1
Küsimus
  • Mis on kasumimotiivi põhiroll?
  • Ergutada müüjad tootma seda, mida ostjad soovivad

Kasum on üks põhinäitajaid, mis

peegeldab ettevõtte töö tõhusust  

majandussubjektid
Majandussubjektid …

… on kõik majandussüsteemis osalevad elemendid, neid on enamasti kolm:

  • Ettevõtted - kõik, kes pakuvad kaupu müügiks
  • Majapidamised - perekond või inimestekogum, kellel on ühine eelarve, mille eest ostetakse ühiselt kaupu ehk hüviseid
  • Riik - osaleb majandusringluses tavaliselt reguleerija rollis, kuid on ka müüja/ostja rollis
turumajanduss steemi eesm rgid
Turumajandussüsteemi eesmärgid
  • Täielik tööhõive – võimalus tööd teha
  • Majandusareng – elatustaseme tõus
  • Hindade stabiilsus
  • Majandusvabadus – valik teenida, kulutada
  • Sotsiaalsed tagatised - toetused
  • Õiglus – erapooletu suhtumine, võrdsed võimalused
  • Tõhusus – võime piiratud ressursside juures võimalikult palju toota
turg on
Turg on …
  • … majandusteaduses kasutusel olev abstraktne mõiste - kujuteldav koht, kus kohtuvad omavahel majandussubjektid - pakkujad (müüjad) ja nõudjad (ostjad), toimub ressursside ja kaupade ost/müük, kujunevad hinnad, palgad, müügikogused, intress jms
  • Kaupade/teenuste turul on pakkujateks enamasti ettevõtted ja ostjateks majapidamised
  • Ressursside turul on pakkujateks nt majapidamised (tööjõud) ja ostjateks ettevõtted (hinnaks on töötasu)
n udlus
Nõudlus …
  • … on tarbijate osta soovitud teenuste/toodete kogused teatud ajahetkel ja teatud koguses (D = demand)
n udlusseadus
Nõudlusseadus
  • Kui kõik ülejäänud tingimused on samad, siis ostavad inimesed madalama hinnaga rohkem kaupu ja teenuseid kui kõrge hinnaga

Nõudlust mõjutavad

  • Asenduskaubad
  • Täiendkaubad (sidustooted)
n udluse elastsus
Nõudluse elastsus
  • Mida järsema tõusuga on nõudlusgraafik, seda vähem muutub tarbimiskogus hinna tõustes või langedes ja vastupidi – mida lamedam on graafik, seda rohkem muutub tarbitav kogus hinna muutudes
n ited
Näited
  • Kui asendustoode on odavam - siis suureneb asendustoote nõudlus
  • Kui tervislik toitumine on moes – suureneb tervisliku toidu nõudlus
  • Kui sidustoodete hind tõuseb – väheneb nõudlus
  • Kui šokolaadi hind langeb – nõudlus suureneb
  • Kui mandariini saak on hävinud, nende hind tõuseb – siis nõudlus väheneb, sest inimesed saavad sama raha eest vähem osta
  • Sõiduvahendite nõudlus väheneb, kui kütuse hind tõuseb – tulusid jääb vähemaks
pakkumine
Pakkumine …
  • … on tootjate poolt oma võimaluste piires müüa soovitud kogused erineva hinnataseme korral, teatud kindlal ajahetkel (S = supply)
pakkumise hinnaelastsus
Pakkumise hinnaelastsus …
  • … näitab seda, kui palju hinna muutudes muutub tarbitav või toodetav kogus
  • Kui kogus muutub suhteliselt palju, siis on pakkumine/nõudlus hinnaelastne ja vastupidi
pakkumise elastsus
Pakkumise elastsus
  • Mida järsema tõusuga on graafik, seda vähem muutub pakutav kogus hinna muutmisel ja vastupidi – mida lamedam on graafik, seda rohkem muutub toodetav kogus hinna muutmisel
pakkumine s ltub
Pakkumine sõltub …
  • … sellest, milline on piirtulu (marginal utility – MU) ja piirkulu (marginal cost – MC)
  • Kui piirtulu > piirkulu, siis ettevõte teenib kasumit
  • Kui piirtulu = piirkulu, siis tulud ja kulud katavad teineteist ehk kasum/kahjum on 0 - tasuvuspunkt
  • Kui piirtulu < piirkulu, siis teenib ettevõte kahjumit
turu tasakaal ja turuhind
Turu tasakaal ja turuhind
  • Turu hind ehk tasakaaluhind
  • Defitsiit
  • Ülejääk
  • Turuhinna rollid: nad annavad informatsiooni, neil on normiv toime (jaotamine hinnasüsteemi järgi) ja nad motiveerivad
n iteid n udlusk vera paremale nihkumise m juritest
Näiteid nõudluskõvera paremale nihkumise mõjuritest
  • Tarbijatel sissetulekud suurenevad
  • Teiste hüviste hinnad alanevad
  • Tarbijate eelistused muutuvad
  • ...
n iteid pakkumisk vera paremale nihkumise m juritest
Näiteid pakkumiskõvera paremale nihkumise mõjuritest
  • Uute ettevõtete lisandumine
  • Tootmistegurite hinnad alanevad
  • Tehnoloogia edasiarenemine
  • ...
abraham harold maslow 1908 1970
Abraham Harold Maslow (1908-1970)
  • Tema vanemad olid vene päritolu juudid, kes põgenesid Ameerikasse
  • Maslow õppis algul juurat, seejärel asus aga õppima psühholoogiat ning sai oma kolm akadeemilist kraadi: BA, MA ja ka PhD psühholoogias
  • Maslow vajaduste teooria on eriti tuntud ja populaarne majandusteadlaste hulgas, psühholoogias käsitletakse seda ühe motivatsiooni teooriana
maslow teooria rakendusi majanduses
Maslow teooria rakendusi majanduses
  • Maslow teooriat rakendatakse reklaamipsühholoogias ja turunduses: reklaame koostatakse lähtudes sihtrühmast selle vajadustest
  • Apelleeritakse (mõjutatakse, suunatakse mõju) neile ostja tunnustele, mis on toote müügiks olulisemad
  • Näiteks kõrge saavutusvajadusega inimestele müüakse reklaami, milles peegeldub see, kuidas on võimalik antud toote abil oma saavutusvajadust rahuldada
tarbijad ja s stjad
Tarbijad ja säästjad
  • Tuluallikad –
  • töö, rikkus, rikkuse suurendamine säästes ja investeerides
  • Eelarve –
  • finantseesmärkide püstitamine, tulude hindamine, väljaminekute planeerimine
s stja roll
Säästja roll

Säästes tuleb arvestada:

  • Ohutusega – aktsiad, hoiused
  • Tulumääraga – intress
  • Likviidsusega
s stuv imalused
Säästuvõimalused
  • Säästu- või kogumishoius
  • Tähtajaline hoius
  • Investeerimishoius
  • Võlakirjad – laen, intress
  • Aktsiad – dividendid
  • Tuletisväärtpaber ehk derivaat – tõestab, et väärtpaberiomanikul on õigus või kohustus teisi väärtpabereid tulevikus kelleltki osta või müüa kindlal hulgal ja hinnaga
s stuv imalusi
Säästuvõimalusi
  • Kinnisvarainvesteeringud
  • Kunstiteosed, kollektsioneerimine
  • Vääriskivid, väärismetallid
  • Investeerimisfondid - pensionifondid
intressim r
Intressimäär
  • Intressimäär on % summast
  • Liitintress – arvutatakse põhisummalt ja sellele lisanduvate perioodide intressidelt, geomeetrilise jadana kasvav kapital
  • Lihtintress - kapitali kasv on ühtlane ehk lineaarne, aritmeetilise jadana
laenud
Laenud
  • SMS – laen - kiirlaen
  • Väikelaen - tarbimislaen
  • Kodulaen – eluasemelaen
  • Hüpoteeklaen ehk kodukapitalilaen
  • Liising
  • Järelmaks
  • Krediitkaart
  • Õppelaen
risk ja kindlustus
Risk ja kindlustus
  • Sundkindlustus – haigekassa, sotsiaalkindlustus, töötuskindlustus
  • Vabatahtlik kindlustus – kahjukindlustus, isikukindlustus, varakindlustus
  • Kindlustusmakse ehk kindlustuspreemia
  • Omavastutuse määr
tarbijakaitse tarbija igused
Tarbijakaitse – tarbija õigused
  • Põhivajaduste rahuldamine
  • Ohutus
  • Informatsioon
  • Haridus
  • Valikuvabadus
  • Esindatus
  • Kahjude hüvitamine
  • Keskkond
ettev tlus
Ettevõtlus
  • Füüsiline isik – inimene õigussubjektina
  • Juriidiline isik – eesmärgistatud organisatsioon
  • Ettevõte – üksus, mis kasutab tööjõudu ja töövahendeid mingite hüviste tootmiseks või teenuste osutamiseks
kuidas tekivad ideed
Kuidas tekivad ideed?
  • Generaatorid – pidevalt uued ideed
  • Arendajad – et vastaks paremini vajadustele
  • Jätkajad – juhtrolli ülevõtjad
  • Kopeerijad – oskavad märgata
  • Turustajad – müügimeetodite otsijad
  • Võimaluste otsijad – uurivad mida leiutatud
  • Võimaluste märkajad – mitte nurisejad
  • Elustiili ettevõtjad – oskus teha huvialast äri
v ike ja suurettev tlus
Väike- ja suurettevõtlus
  • Mikroettevõtted (alla 10 töötaja)
  • Väikeettevõtted (10 – 49)
  • Keskmise suurusega (50 – 249)
  • Suurettevõtted (üle 249 töötaja)

Nissani monteerimistehases Sunderlandis

Monteeriti 2011. aastal 480 485 autot,

2013.a. hakatakse tootma elektriautosid

Nissan Leaf

ettev tte vormid
Ettevõtte vormid
  • FIE (33%)
  • TÜ (alla 1%)
  • UÜ (alla 1%)
  • OÜ (66%) – 2500 eurot – osak 1 euro
  • AS (alla 1%) – 25000 eurot – aktsia 0,1 euro
ettev tete eriliigid
Ettevõtete eriliigid
  • Tulundusühistu – liikmete majandushuvide soodustamine - (põhikapital 2500 eurot)
  • MTÜ - (kindel liikmeskond)
  • SA - (liikmeskond puudub)
  • Frantsiisiettevõte –

tegutsemine tuntud

kaubamärgi all

TOP 10 frantsiisi

Entrepreneur.com andmetel:

Hampton Hotels

Subway (restoran)

7-Eleven (kauplused)

Servpro (puhastus)

Days Inn (hotell)

McDonald’s (restoran)

Denny’s (restoran)

H & R Block (nõustamine)

Pizza Hut (restoran)

Dunkin’ Donuts (kohvik)

ettev tte rahastamine
Ettevõtte rahastamine
  • Omavahendid
  • Käibekapitali laen – ühekordseks kaubapartii ostmiseks vms
  • Arvelduskrediit – võimalus minna miinusesse
  • Faktooring – ostjale esitatud arve müük pangale (tasumiseni annab pank 75-95%)
  • Lühiajalised võlakirjad – rahavajaduse katmiseks
v rtpaber aktsia v lakiri
Väärtpaber, aktsia, võlakiri
  • Väärtpaber – märge arvuti mälus omanikuks olemise või laenu andmise tõendamiseks
  • Lihtaktsia
  • Eelisaktsia
  • Võlakiri –tähtajal nimiväärtusega tagasiostmise kohustus, seni makstakse intressi
k simus2
Küsimus
  • Millised on töösuhteid reguleerivad seadused Eesti Vabariigis?
  • Töölepinguseadus, usaldusisikuseadus, kollektiivlepinguseadus
slide51
Börs …
  • … on organisatsioon, mis pakub aktsiate ja teiste väärtpaberite kauplemiseks tingimusi maakleritele ja kauplejatele
  • Börs pakub ka võimalust aktsiate emiteerimiseks ja muudeks finantstoiminguteks
  • Otseinvestor – esindatus juhtorganis
  • Portfelliinvestor – ostab, müüb
spekulandid b rsil
Spekulandid börsil
  • Härjad – ostavad aktsiaid lootes nende hinna peatsele tõusule, et kallimalt müüa
  • Karud – müüvad (laenuks võetud) aktsiaid eeldades nende hinna jätkuvat langust, et siis odavamalt tagasi osta
raamatupidamine
Raamatupidamine
  • Bilanss
  • Ettevõtte varade, võlgade, kohustuste ja omakapitali seis ühel ajahetkel
slide54
Kasumiaruanne
  • mõõdab teatud ajavahemikus teenitud tulusid ja sellega seotud kulusid
k simus3
Küsimus
  • Millal on firma saavutanud tasuvuspunkti?
  • Siis kui tema müügitulu on võrdne kuludega
  • Mis on kasumi roll?
  • Tagab riskimotiivi, tasu efektiivsuse eest, soodustab toodete / teenuste tootmist
tootmine
Tootmine
  • Tootlikkus – väärtuste hulk, mida töötaja on teatud ajavahemikus suuteline tootma
  • Töötajate teadmised ja oskused
  • Tootmisvahendite hulk ja kvaliteet
  • Tehnoloogilised muutused
  • Juhtimise kvaliteet
tootlikkus
Tootlikkus
  • Tootlikkus ehk tööviljakus = toodangu hulk ajaühikus inimese kohta
  • Mida tootlikum on riigis ettevõtlus, seda suurem on SKP
tootlikkus1
Tootlikkus
  • Muutuvkulud
  • Püsikulud
  • Mastaabisääst - tootmisjõu spetsialiseerumine, omahinna alandamine
  • Kahaneva tootlikkuse (toogi) seadus – kui püsivatele tootmisressurssidele lisada üha rohkem muutuvaid tootmisressursse, hakkab teatud määrast tootlikkus vähenema
k simus4
Küsimus
  • Kui toodangu hulk suureneb, siis …?
  • Vähenevad üldkulud tooteühiku kohta
  • Mida peaks tegema kui tootlus on madal?
  • Uurima töötajate tööharjumusi
turundus
Turundus
  • Turundusplaan
  • Sidusrühmad – huvigrupid
  • Klientide segmentimine
  • Konkurentide tundmine
  • Turu-uuringud – mida, kus ja millal kliendid tahavad
neli turundusmeedet
Neli turundusmeedet

Toode (Produkt), Hind (Price), Müügikoht (Place), Turundussuhtlus (Promotion)

t j ud
Tööjõud
  • Tööjõu nõudlus
  • Tööjõu pakkumine
  • Tööjõud – tööealine rahvastik vanuses 15 – 74 eluaastat
t tasu
Töötasu
  • Palgapoliitika sõltub ettevõtte tegevusalast ja tegutsemise asukohast (kultuur, tavad jm)
  • Põhipalk – lepingujärgne palk (palgaaste)
  • Ajapalk, tükipalk
  • Tulemuspalk – tulemuste põhjal
  • Preemiad – müügipreemia või ühekordne
  • Soodustused
  • Töökeskkond
  • Karjäär - ametiastmete rohkus
tulude jaotus hiskonnas lorenz i k vera
Tulude jaotus ühiskonnas – Lorenz`i kõvera …
  • … abil on võimalik „mõõta“ õiglust ühiskonnas
  • Reaalset tulude jaotust (nõgus joon) kirjeldavat joont võrreldakse teoreetilise, 100% õiglase, ühiskonna tulude jaotusega (diagonaal)
  • 100% ebaõiglases

ühiskonnas oleks tulud

jaotunud ainult rikastele,

seega kõveraks oleksid

kasti alumine ja parem külg

juhtimine
Juhtimine
  • Juhtimine – planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine
  • Missioon – eksistentsi põhjendus
  • Visioon – eesmärgi sõnastus
turustruktuur
Turustruktuur
  • Täiskonkurents
  • Monopolistlik konkurents
  • Oligopol
  • Monopol
  • Monopson – ühe ostjaga turg
ettev tete hinemine
Ettevõtete ühinemine
  • Vertikaalne liitumine - kahe või enama sama majandusharu erinevates tootmisetappides tegutsevate ettevõtete ühinemine
  • Horisontaalne liitumine - samal alal tegutsevate ettevõtete ühinemine
  • Konglomeraatliitumine - ehk segakontsern on suur ettevõte, mille erinevad üksused ei oma väga tugevat sisulist seost

Näide: General Electric (NYSE:GE) - ettevõte omab oma finantsüksust, oma televõrku (NBC Universal), omalennundusettevõtet

valitsus ja riigieelarve
Valitsus ja riigieelarve
  • Majandustegevuse ja eraomandi kaitse
  • Vaba konkurentsi kaitse
  • Välismõjude reguleerimine
  • Ühishüviste pakkumine
  • Tulude ümberjaotamine

Keskkonnaameti nõudmine: leida nõuetele vastav tehnoloogia soojuselektrijaama kateldest väljuvate heitgaaside puhastamiseks

valitsuse roll majanduses
Valitsuse roll majanduses
  • Üldvalitsus – riigi kõik valitsemisüksused
  • Keskvalitsus – riigikogu, ministeeriumid, maakondade juhtimisstruktuurid
  • Omavalitsus – linna- ja vallavalitsused, nende juures tegutsevad sihtasutused
riigieelarve
Riigieelarve
  • Tulud – tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid, raskeveokimaks, hasartmängumaks, tollimaks, tulud müügilt ja varadelt
  • Kulud – põhiseaduslikud asutused, Riigikantselei, Vabariigi Valitsus, ministeeriumide valitsemisalad
maksud
Maksud
  • Mingi tootmisala kaitseks – tollid
  • Tegevuse pärssimiseks – kahjulikud tegevused
  • Tegevusesoodustamiseks – maksusoodustused
  • Majandusliku tegevuse reguleerimine – maksude tõstmine või langetamine
maksus steemid
Maksusüsteemid
  • Proportsionaalne
  • Progressiivne
  • Regressiivne
k simus5
Küsimus
  • Eestis kehtiv tulumaks on …?
  • Proportsionaalne
  • Milline maks on sisuliselt regressiivne?
  • Käibemaks
maksude maksete
Maksude, maksete %
  • Tulumaksu kinnipidamise määr on 21%
  • Sotsiaalmaksu määr on 33%
  • Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 290 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 95,7 eurot kuus 
  • Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 2%, tööandjale 1% 
  • Kogumispensioni makse määr on 2%
  • Käibemaks 20%
k simus6
Küsimus
  • Millisel põhjusel võiks riigi valitsus alandada makse?
  • Et elavdada majandust
  • Kehtiv tulumaksuvaba miinimum?
  • 144 eurot kuus
  • Miinimumpalk?
  • Töötasu alammäär tunnis 1,90, täistööajaga töötamise korral on 320 eurot kuus
erinevad maksuliigid
Erinevad maksuliigid
  • Riiklikud maksud – tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, maamaks, aktsiisid, raskeveokimaks, hasartmängumaks, tollimaks
  • Kohalikud maksud – müügimaks, reklaamimaks, paadimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks
raha ja rahapoliitika
Raha ja rahapoliitika
  • Raha – vahetus- ja maksevahend, arvestusühik, väärtuse säilitaja
  • Raha omadused – stabiilsus, äratuntavus, kulumiskindlus, kaasaskantavus, ühtsus, jagatavus
eesti panga p hi lesanded
Eesti Panga põhiülesanded
  • Osalemine rahapoliitika kujundamises euroalal
  • Eesti välisreservide säilitamine ja suurendamine
  • Arveldus- ja maksesüsteemide tõrgeteta toimimine
  • Pangatähtede emiteerimine koostöös EKP-ga
  • Valitsuse nõustamine, rahvusvaheline koostöö
  • Euroopa Keskpanga abistamine statistika kogumisel
k simus7
Küsimus
  • Mis Eesti Pangal ei ole lubatud?
  • Krediteerida valitsust
pangandus
Pangandus
  • Kommertspangad
  • Investeerimispangad – ei hoiusta, laenab krediidiasutustelt ja edastab klientidele
  • Hüpoteekpangad ja hoiupangad – hoiustavad, aga ei anna laenu
  • Faktooringufirmad – ostab debitoorse võlgnevuse
  • Liisingufirmad, väärtpaberite vahendajad, hoiu-laenuühistud
slide81
Pank – finantsasutus, mis vahendab, hoiustab ja laenab klientide(le) raha

Rahaagregaadid:

  • M0 = rahabaas (sularaha)
  • M1 = M0 + nõudmiseni hoiused
  • M2 = M1 + tähtajalised-, säästu jm hoiused
k simus8
Küsimus
  • Riigi rahamass suureneb, kui kommertspangad - suurendavad väljaantavaid laenusummasid
  • Pangad “loovad” laenamise ja investeerimise kaudu raha juurde – seetõttu on hoiustel oleva raha hulk alati suurem kui rahabaas
  • Rahapakkumine (kõvera kuju) sõltub rahavõimendist – st mitu korda esialgne baassumma suureneb
intressim r1
Intressimäär
  • Deebetkaardid
  • Kreeditkaardid
  • Määratud tagasimaksega kaardid
k simus9
Küsimus
  • Valem laenu aasta intressi kindlaksmääramiseks?
  • I = laen x intressi protsent/100 x kuud/12
raha v rtus
Raha väärtus
  • Ostujõud – mingi rahasumma eest ostmisel saadav hüviste hulk
  • Tarbijahinnaindeks (THI) – ostukorvi hinna muutumine mingil perioodil
  • Inflatsioon – hinnataseme üldine tõus
  • Nõudlusinflatsioon – hinnad tõusevad, sest üldine nõudlus on pakkumisest suurem
  • Kuluinflatsioon – tootmiskulude kasvust
  • Deflatsioon – hinnataseme langemine
k simus10
Küsimus
  • Millise majandusnäitajaga saab kõige täpsemalt mõõta inflatsiooni?
  • THI
  • Mis toimub inflatsiooniperioodil?
  • Väheneb raha ostujõud
majanduse areng
Majanduse areng
  • SKT – mingil perioodil riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumus (koguväärtus)
  • Arvesse ei lähe turule mittejõudnud toodang, ka tarvitatud kaup
  • Kvaliteeti ei arvesta
  • SKT ühe elaniku kohta
  • Reaalne SKT – vaadeldakse muutust baasaasta hindades
kaubavahetus
Kaubavahetus
  • Eksport
  • Import
  • Puhaseksport – ekspordi ja impordi vahe
t turg
Tööturg
  • Töötu – tööta isik, kes otsib aktiivselt tööd
  • Töötuse ehk tööpuuduse määr – aktiivselt tööd otsivate osakaal tööjõus (15 a alates)

Töötuse liigid:

  • Siirdetööpuudus – ajutine, möödapääsmatu (elukoha vahetus, alustav noor, hooaeg)
  • Struktuurne – tehnoloogilised muudatused
  • Tsükliline – majandustsüklitest sõltuv
k simus11
Küsimus
  • Millest sõltub tavaliselt kõige enam see, kui palju keegi teenib?
  • Nõudlusest
majandusts klid
Majandustsüklid
  • Õitseng ehk buum
  • Majanduslangus
  • Majanduskriis ehk surutis
  • Majandustegevuse taastumine ehk tõus
riigi sekkumine
Riigi sekkumine
  • Fiskaal- ehk eelarvepoliitika – valitsuse sihipärane sekkumine majandusliku aktiivsuse mõjutamisel eelarvekulutuste ja maksude kaudu
  • Rahapoliitika – keskpanga tegevus, mis mõjutab raha hulka ja intressimäärasid, et kontrollida inflatsiooni ja soodustada sellega majanduskasvu
  • Diskontomäär – keskpangast antav laenude intressimäär
slide94
Avalikud hüvised – hüvised, mida pakub riik (haridus, tänavavalgustus jne)
  • Erahüvised – ettevõtete poolt pakutavad hüvised, eesmärgiks on teenida kasumit - riik korjab neilt makse, selleks et pakkuda avalikke hüviseid
  • Riik ei reguleeri üksnes avalike hüviste jaotust, vaid ka erahüviste jaotust, kuna maksude või subsiidiumide abil on võimalik ettevõtete tegevust reguleerida
rahvusvaheline majandus
Rahvusvaheline majandus
  • Spetsialiseerumine
  • Absoluutne eelis – võime toota vähemate ressurssidega
  • Suhteline eelis – alternatiivkulud on mingi hüvise tootmisel teistest väiksemad
  • Väliskaubanduspiirangud:
  • Tollimaks – riigipiiri ületamisel võetav maks
  • Kvoodid – kaubakoguste piirangud
  • Dumping – müük välismaal alla omahinna
majanduskoost
Majanduskoostöö
  • Vabakaubanduspiirkond – NAFTA, EFTA – omavaheliste kaubanduspiirangute kõrvaldamine
  • Tolliliit – koos rakendatakse piiranguid mitteliitunute hüviste suhtes
  • Euroopa rahaliit – Maastrichti lepinguga 1999.a. võeti kasutusele euro
  • Vahetuskurss – ühe valuuta hind teise suhtes
maksebilanss
Maksebilanss
  • Maksebilanss – kaupade, teenuste ja raha liikumine kodu- ja välismaa vahel
  • Väliskaubandusbilanss – maksebilansi jooksevkonto osa, mis kajastab importi ja eksporti
  • Jooksevkonto – ekspordi ja impordi statistika, välisarvelduste käive (Eesti ettevõte teises riigis, +)
  • Kapitali- ja finantskonto – sisaldab üle riigipiiride sooritatavate kapitali- ja finantsinvesteeringute voogu
v lisv lg
Välisvõlg
  • Riigi võimet võtta laenu rahvusvaheliselt ning laenu võtmise tingimused määrab ära nii poliitilistel kui ka majanduslikel teguritel põhinev krediidireiting
  • Olulist rolli mängib poliitiline stabiilsus ning sellised majanduslikud näitajad nagu:
  • Intressimaksete suhe eksporti
  • Ekspordi ja sisemaise koguprodukti suhe
  • Välisvõla (D) ja sisemaise kogutoodangu (Y) suhe
ajalugu
Ajalugu
  • Merkantilistid (18. saj ja enne seda) – Valitsus peab sekkuma majandusse! Väliskaubandusele kaasa aitamine kaitsetollidega, ekspordi suurendamine.
  • Klassikud (19. saj) – Riigi rolli tuleks piirata!
  • Marksistid (19. saj) – Riigi roll on oluline! Karl Marx väitis, et ajaloo käigu määravad majandusjõud, lisaväärtust, kapitalismi kokkuvarisemine
slide100
Neoklassikud (20. saj algus) – Vabaturumajandus! (A. Smith). Suur Depressioon (1929-1933). "Mustal teisipäeval" kukkus New Yorki Aktsiabörs 11.7% ning seda krahhi 29. oktoober 1929. aastal peetakse Suure depressiooni alguseks. Majanduskriis levis USA´st ka paljudesse teistesse riikidesse.
  • Keinsism (20. saj) Keynes\'i teooria – Riigi aktiivne sekkumine on oluline! Kogunõudlust tuleb mõjutada eelarvepoliitikaga.
  • Monetaristid (20. saj lõpp) – Riigi roll on oluline eelkõige rahu ja korra tagamisel.
leilmastumine
Üleilmastumine
  • Üleilmastumine ehk globaliseerumine – järjest enam muututakse vastastikku sõltuvaks

Ebavõrdsuse põhjused

  • Geograafia – kliima
  • Kultuur – traditsioonid v tehnoloogiline areng
  • Majandusinstitutsioonid – võimulolijate valikud
  • Sõltuvusteooria – ajalooliselt ekspluateeritud riigid, halastamatu kurnamine
tulevikuv ljavaated
Tulevikuväljavaated
  • Teadmised ja internetikaubandus
  • Biotehnoloogia
  • Nanotehnoloogia
  • Loomemajandus
kasutatud materjalid
Kasutatud materjalid
  • Majandusõpik gümnaasiumile. Ermecol OÜ, Tallinn 2011
  • http://valitsus.ee/et/valitsus/
  • http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/juhtimine/132_turundusmeetmed.html
  • http://www.tarkinvestor.ee
  • http://google.com - pildid
ad