G mnaasiumi ettev tlus ja majandus ppe koondkonspekt kordamiseks
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 104

Gümnaasiumi ettevõtlus- ja majandusõppe koondkonspekt kordamiseks PowerPoint PPT Presentation


  • 204 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Gümnaasiumi ettevõtlus- ja majandusõppe koondkonspekt kordamiseks. Kristi Suppi. Majandusteadus …. … on sotsiaalteadus, mis uurib toodete ja teenuste tootmist, jagunemist ja tarbimist Majandusteadus hõlmab väga erinevaid uurimisvaldkondi

Download Presentation

Gümnaasiumi ettevõtlus- ja majandusõppe koondkonspekt kordamiseks

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


G mnaasiumi ettev tlus ja majandus ppe koondkonspekt kordamiseks

Gümnaasiumi ettevõtlus- ja majandusõppe koondkonspekt kordamiseks

Kristi Suppi


Majandusteadus

Majandusteadus …

  • … on sotsiaalteadus, mis uurib toodete ja teenuste tootmist, jagunemist ja tarbimist

  • Majandusteadus hõlmab väga erinevaid uurimisvaldkondi

  • Kõige kitsamas mõttes koosneb majandusteadus mikroökonoomikast ja makroökonoomikast


G mnaasiumi ettev tlus ja majandus ppe koondkonspekt kordamiseks

  • Ressursid

  • Põhiprobleem

  • NAPPUS

  • Põhiküsimused

  • MIDA? KUIDAS? KELLELE?

  • Alternatiivkulu

  • LOOBUMISE HIND


G mnaasiumi ettev tlus ja majandus ppe koondkonspekt kordamiseks

  • Piirprintsiip - majandusteooria põhiprintsiip, millest lähtudes huvitutakse mitte niivõrd tarbitud ja toodetud hüviste ühikutest kokku, kuivõrd viimasest tarbitavast ühikust saadud kasulikkusest (piirkasulikkus) ning viimasest toodetud ühikust(piirprodukt)

  • Kasumimotiiv – soov teenida kasumit

  • Tootmisvõimaluste kõver


Piirkasulikkus

Piirkasulikkus …

  • … on igast järgmisest ostuühikust saadav lisakasulikkus majapidamisele

  • Piirkasulikkuskõver on kahanev (langev), sest igast järgmisest ühikust saadav kasulikkus on väiksem kui oli eelmine - näiteks iga järgnev klaas vett vähendab janu järjest vähem

  • Tarbijad ostavad nii palju teatud toodet/teenust kui palju on neile optimaalselt kasulik või vajalik


K simus

Küsimus

  • Majanduse põhiidee?

  • Piiratud ressursid

Toornafta kogused maailma põues on piiratud ja uute leiukohtade arv väheneb


Majanduss steemiks

Majandussüsteemiks …

  • … nimetatakse korda (ehk reegleid) ja seoseid, kuidas toimub ressursside jaotamine ning suhtlus majandussubjektide vahel

  • Majandussüsteeme on peamiselt neli, mida saab iseloomustada kahe parameetri abil - omandi (kellele kuuluvad varad?) ja planeerimise (kes kehtestab majandusreeglid)


Majanduss steemid

Majandussüsteemid

  • Tavamajandus - vanim majandussüsteem, kogu majandus on üles ehitatud    tavadele ja traditsioonidele - naturaalmajapidamine


G mnaasiumi ettev tlus ja majandus ppe koondkonspekt kordamiseks

  • Plaanimajandus ehk käsumajandus – riik kontrollib tootmisressursse, määrab hinna ja hüviste jaotumise


G mnaasiumi ettev tlus ja majandus ppe koondkonspekt kordamiseks

  • Turumajandus - arenenud riikides valitsev, iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena

  • Segamajandus - lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel


G mnaasiumi ettev tlus ja majandus ppe koondkonspekt kordamiseks

  • Kapitalistlik turumajandus – baseerub eraomandil ja planeerimine on detsentraliseeritud ehk turg reguleerib ressursside jaotuse kujunemist ise

  • Sotsialistlik plaanimajandus – omand on ühine ja planeerimine on tsentraalne

  • Majandussüsteemide väljakujunemist mõjutavad: riigikord, õigussüsteem, kultuuriline ja ajalooline taust, geograafiline asend jms


Vaba turumajandus

Vaba turumajandus

  • … (ehk laissez-faire) on üks kapitalistliku turumajanduse reaaltüüpidest

  • Vaba turumajandust iseloomustab riigi minimaalne sekkumine - tagab ainult üldised raamitingimused (nt seadused) ja lisaks võib pakkuda ka avalikke hüviseid

  • Adam Smith (1723-1790) nimetas sellist iseeneslikku majanduse toimimist turu abil „nähtamatuks käeks“


Vaba ettev tluse ehk turumajanduse alused

Vaba ettevõtluse ehk turumajanduse alused

  • Eraomand

  • Spetsialiseerumine

  • Vabatahtlik vahetus

  • Hinnasüsteem

  • Turukonkurents

  • Ettevõtlikkus


K simus1

Küsimus

  • Mis on kasumimotiivi põhiroll?

  • Ergutada müüjad tootma seda, mida ostjad soovivad

Kasum on üks põhinäitajaid, mis

peegeldab ettevõtte töö tõhusust  


Majandussubjektid

Majandussubjektid …

… on kõik majandussüsteemis osalevad elemendid, neid on enamasti kolm:

  • Ettevõtted - kõik, kes pakuvad kaupu müügiks

  • Majapidamised - perekond või inimestekogum, kellel on ühine eelarve, mille eest ostetakse ühiselt kaupu ehk hüviseid

  • Riik - osaleb majandusringluses tavaliselt reguleerija rollis, kuid on ka müüja/ostja rollis


Majandusringlus

Majandusringlus


Turumajanduss steemi eesm rgid

Turumajandussüsteemi eesmärgid

  • Täielik tööhõive – võimalus tööd teha

  • Majandusareng – elatustaseme tõus

  • Hindade stabiilsus

  • Majandusvabadus – valik teenida, kulutada

  • Sotsiaalsed tagatised - toetused

  • Õiglus – erapooletu suhtumine, võrdsed võimalused

  • Tõhusus – võime piiratud ressursside juures võimalikult palju toota


Turg on

Turg on …

  • … majandusteaduses kasutusel olev abstraktne mõiste - kujuteldav koht, kus kohtuvad omavahel majandussubjektid - pakkujad (müüjad) ja nõudjad (ostjad), toimub ressursside ja kaupade ost/müük, kujunevad hinnad, palgad, müügikogused, intress jms

  • Kaupade/teenuste turul on pakkujateks enamasti ettevõtted ja ostjateks majapidamised

  • Ressursside turul on pakkujateks nt majapidamised (tööjõud) ja ostjateks ettevõtted (hinnaks on töötasu)


N udlus

Nõudlus …

  • … on tarbijate osta soovitud teenuste/toodete kogused teatud ajahetkel ja teatud koguses (D = demand)


N udlusseadus

Nõudlusseadus

  • Kui kõik ülejäänud tingimused on samad, siis ostavad inimesed madalama hinnaga rohkem kaupu ja teenuseid kui kõrge hinnaga

    Nõudlust mõjutavad

  • Asenduskaubad

  • Täiendkaubad (sidustooted)


N udluse elastsus

Nõudluse elastsus

  • Mida järsema tõusuga on nõudlusgraafik, seda vähem muutub tarbimiskogus hinna tõustes või langedes ja vastupidi – mida lamedam on graafik, seda rohkem muutub tarbitav kogus hinna muutudes


N ited

Näited

  • Kui asendustoode on odavam - siis suureneb asendustoote nõudlus

  • Kui tervislik toitumine on moes – suureneb tervisliku toidu nõudlus

  • Kui sidustoodete hind tõuseb – väheneb nõudlus

  • Kui šokolaadi hind langeb – nõudlus suureneb

  • Kui mandariini saak on hävinud, nende hind tõuseb – siis nõudlus väheneb, sest inimesed saavad sama raha eest vähem osta

  • Sõiduvahendite nõudlus väheneb, kui kütuse hind tõuseb – tulusid jääb vähemaks


Pakkumine

Pakkumine …

  • … on tootjate poolt oma võimaluste piires müüa soovitud kogused erineva hinnataseme korral, teatud kindlal ajahetkel (S = supply)


Pakkumise hinnaelastsus

Pakkumise hinnaelastsus …

  • … näitab seda, kui palju hinna muutudes muutub tarbitav või toodetav kogus

  • Kui kogus muutub suhteliselt palju, siis on pakkumine/nõudlus hinnaelastne ja vastupidi


Pakkumise elastsus

Pakkumise elastsus

  • Mida järsema tõusuga on graafik, seda vähem muutub pakutav kogus hinna muutmisel ja vastupidi – mida lamedam on graafik, seda rohkem muutub toodetav kogus hinna muutmisel


Pakkumine s ltub

Pakkumine sõltub …

  • … sellest, milline on piirtulu (marginal utility – MU) ja piirkulu (marginal cost – MC)

  • Kui piirtulu > piirkulu, siis ettevõte teenib kasumit

  • Kui piirtulu = piirkulu, siis tulud ja kulud katavad teineteist ehk kasum/kahjum on 0 - tasuvuspunkt

  • Kui piirtulu < piirkulu, siis teenib ettevõte kahjumit


Turu tasakaal ja turuhind

Turu tasakaal ja turuhind

  • Turu hind ehk tasakaaluhind

  • Defitsiit

  • Ülejääk

  • Turuhinna rollid: nad annavad informatsiooni, neil on normiv toime (jaotamine hinnasüsteemi järgi) ja nad motiveerivad


Tasakaaluhind

Tasakaaluhind


N iteid n udlusk vera paremale nihkumise m juritest

Näiteid nõudluskõvera paremale nihkumise mõjuritest

  • Tarbijatel sissetulekud suurenevad

  • Teiste hüviste hinnad alanevad

  • Tarbijate eelistused muutuvad

  • ...


N iteid pakkumisk vera paremale nihkumise m juritest

Näiteid pakkumiskõvera paremale nihkumise mõjuritest

  • Uute ettevõtete lisandumine

  • Tootmistegurite hinnad alanevad

  • Tehnoloogia edasiarenemine

  • ...


Abraham harold maslow 1908 1970

Abraham Harold Maslow (1908-1970)

  • Tema vanemad olid vene päritolu juudid, kes põgenesid Ameerikasse

  • Maslow õppis algul juurat, seejärel asus aga õppima psühholoogiat ning sai oma kolm akadeemilist kraadi: BA, MA ja ka PhD psühholoogias

  • Maslow vajaduste teooria on eriti tuntud ja populaarne majandusteadlaste hulgas, psühholoogias käsitletakse seda ühe motivatsiooni teooriana


Maslow vajaduste p ramiid

Maslow vajaduste püramiid


Maslow teooria rakendusi majanduses

Maslow teooria rakendusi majanduses

  • Maslow teooriat rakendatakse reklaamipsühholoogias ja turunduses: reklaame koostatakse lähtudes sihtrühmast selle vajadustest

  • Apelleeritakse (mõjutatakse, suunatakse mõju) neile ostja tunnustele, mis on toote müügiks olulisemad

  • Näiteks kõrge saavutusvajadusega inimestele müüakse reklaami, milles peegeldub see, kuidas on võimalik antud toote abil oma saavutusvajadust rahuldada


Tarbijad ja s stjad

Tarbijad ja säästjad

  • Tuluallikad –

  • töö, rikkus, rikkuse suurendamine säästes ja investeerides

  • Eelarve –

  • finantseesmärkide püstitamine, tulude hindamine, väljaminekute planeerimine


S stja roll

Säästja roll

Säästes tuleb arvestada:

  • Ohutusega – aktsiad, hoiused

  • Tulumääraga – intress

  • Likviidsusega


S stuv imalused

Säästuvõimalused

  • Säästu- või kogumishoius

  • Tähtajaline hoius

  • Investeerimishoius

  • Võlakirjad – laen, intress

  • Aktsiad – dividendid

  • Tuletisväärtpaber ehk derivaat – tõestab, et väärtpaberiomanikul on õigus või kohustus teisi väärtpabereid tulevikus kelleltki osta või müüa kindlal hulgal ja hinnaga


S stuv imalusi

Säästuvõimalusi

  • Kinnisvarainvesteeringud

  • Kunstiteosed, kollektsioneerimine

  • Vääriskivid, väärismetallid

  • Investeerimisfondid - pensionifondid


Intressim r

Intressimäär

  • Intressimäär on % summast

  • Liitintress – arvutatakse põhisummalt ja sellele lisanduvate perioodide intressidelt, geomeetrilise jadana kasvav kapital

  • Lihtintress - kapitali kasv on ühtlane ehk lineaarne, aritmeetilise jadana


Laenud

Laenud

  • SMS – laen - kiirlaen

  • Väikelaen - tarbimislaen

  • Kodulaen – eluasemelaen

  • Hüpoteeklaen ehk kodukapitalilaen

  • Liising

  • Järelmaks

  • Krediitkaart

  • Õppelaen


Risk ja kindlustus

Risk ja kindlustus

  • Sundkindlustus – haigekassa, sotsiaalkindlustus, töötuskindlustus

  • Vabatahtlik kindlustus – kahjukindlustus, isikukindlustus, varakindlustus

  • Kindlustusmakse ehk kindlustuspreemia

  • Omavastutuse määr


Tarbijakaitse tarbija igused

Tarbijakaitse – tarbija õigused

  • Põhivajaduste rahuldamine

  • Ohutus

  • Informatsioon

  • Haridus

  • Valikuvabadus

  • Esindatus

  • Kahjude hüvitamine

  • Keskkond


Ettev tlus

Ettevõtlus

  • Füüsiline isik – inimene õigussubjektina

  • Juriidiline isik – eesmärgistatud organisatsioon

  • Ettevõte – üksus, mis kasutab tööjõudu ja töövahendeid mingite hüviste tootmiseks või teenuste osutamiseks


Kuidas tekivad ideed

Kuidas tekivad ideed?

  • Generaatorid – pidevalt uued ideed

  • Arendajad – et vastaks paremini vajadustele

  • Jätkajad – juhtrolli ülevõtjad

  • Kopeerijad – oskavad märgata

  • Turustajad – müügimeetodite otsijad

  • Võimaluste otsijad – uurivad mida leiutatud

  • Võimaluste märkajad – mitte nurisejad

  • Elustiili ettevõtjad – oskus teha huvialast äri


V ike ja suurettev tlus

Väike- ja suurettevõtlus

  • Mikroettevõtted (alla 10 töötaja)

  • Väikeettevõtted (10 – 49)

  • Keskmise suurusega (50 – 249)

  • Suurettevõtted (üle 249 töötaja)

Nissani monteerimistehases Sunderlandis

Monteeriti 2011. aastal 480 485 autot,

2013.a. hakatakse tootma elektriautosid

Nissan Leaf


Ettev tte vormid

Ettevõtte vormid

  • FIE (33%)

  • TÜ (alla 1%)

  • UÜ (alla 1%)

  • OÜ (66%) – 2500 eurot – osak 1 euro

  • AS (alla 1%) – 25000 eurot – aktsia 0,1 euro


Ettev tete eriliigid

Ettevõtete eriliigid

  • Tulundusühistu – liikmete majandushuvide soodustamine - (põhikapital 2500 eurot)

  • MTÜ - (kindel liikmeskond)

  • SA - (liikmeskond puudub)

  • Frantsiisiettevõte –

    tegutsemine tuntud

    kaubamärgi all

TOP 10 frantsiisi

Entrepreneur.com andmetel:

Hampton Hotels

Subway (restoran)

7-Eleven (kauplused)

Servpro (puhastus)

Days Inn (hotell)

McDonald’s (restoran)

Denny’s (restoran)

H & R Block (nõustamine)

Pizza Hut (restoran)

Dunkin’ Donuts (kohvik)


Sidusettev tted

Sidusettevõtted


Ettev tte rahastamine

Ettevõtte rahastamine

  • Omavahendid

  • Käibekapitali laen – ühekordseks kaubapartii ostmiseks vms

  • Arvelduskrediit – võimalus minna miinusesse

  • Faktooring – ostjale esitatud arve müük pangale (tasumiseni annab pank 75-95%)

  • Lühiajalised võlakirjad – rahavajaduse katmiseks


V rtpaber aktsia v lakiri

Väärtpaber, aktsia, võlakiri

  • Väärtpaber – märge arvuti mälus omanikuks olemise või laenu andmise tõendamiseks

  • Lihtaktsia

  • Eelisaktsia

  • Võlakiri –tähtajal nimiväärtusega tagasiostmise kohustus, seni makstakse intressi


K simus2

Küsimus

  • Millised on töösuhteid reguleerivad seadused Eesti Vabariigis?

  • Töölepinguseadus, usaldusisikuseadus, kollektiivlepinguseadus


G mnaasiumi ettev tlus ja majandus ppe koondkonspekt kordamiseks

Börs …

  • … on organisatsioon, mis pakub aktsiate ja teiste väärtpaberite kauplemiseks tingimusi maakleritele ja kauplejatele

  • Börs pakub ka võimalust aktsiate emiteerimiseks ja muudeks finantstoiminguteks

  • Otseinvestor – esindatus juhtorganis

  • Portfelliinvestor – ostab, müüb


Spekulandid b rsil

Spekulandid börsil

  • Härjad – ostavad aktsiaid lootes nende hinna peatsele tõusule, et kallimalt müüa

  • Karud – müüvad (laenuks võetud) aktsiaid eeldades nende hinna jätkuvat langust, et siis odavamalt tagasi osta


Raamatupidamine

Raamatupidamine

  • Bilanss

  • Ettevõtte varade, võlgade, kohustuste ja omakapitali seis ühel ajahetkel


G mnaasiumi ettev tlus ja majandus ppe koondkonspekt kordamiseks

  • Kasumiaruanne

  • mõõdab teatud ajavahemikus teenitud tulusid ja sellega seotud kulusid


K simus3

Küsimus

  • Millal on firma saavutanud tasuvuspunkti?

  • Siis kui tema müügitulu on võrdne kuludega

  • Mis on kasumi roll?

  • Tagab riskimotiivi, tasu efektiivsuse eest, soodustab toodete / teenuste tootmist


Tootmine

Tootmine

  • Tootlikkus – väärtuste hulk, mida töötaja on teatud ajavahemikus suuteline tootma

  • Töötajate teadmised ja oskused

  • Tootmisvahendite hulk ja kvaliteet

  • Tehnoloogilised muutused

  • Juhtimise kvaliteet


Tootlikkus

Tootlikkus

  • Tootlikkus ehk tööviljakus = toodangu hulk ajaühikus inimese kohta

  • Mida tootlikum on riigis ettevõtlus, seda suurem on SKP


Tootlikkus1

Tootlikkus

  • Muutuvkulud

  • Püsikulud

  • Mastaabisääst - tootmisjõu spetsialiseerumine, omahinna alandamine

  • Kahaneva tootlikkuse (toogi) seadus – kui püsivatele tootmisressurssidele lisada üha rohkem muutuvaid tootmisressursse, hakkab teatud määrast tootlikkus vähenema


K simus4

Küsimus

  • Kui toodangu hulk suureneb, siis …?

  • Vähenevad üldkulud tooteühiku kohta

  • Mida peaks tegema kui tootlus on madal?

  • Uurima töötajate tööharjumusi


Turundus

Turundus

  • Turundusplaan

  • Sidusrühmad – huvigrupid

  • Klientide segmentimine

  • Konkurentide tundmine

  • Turu-uuringud – mida, kus ja millal kliendid tahavad


Neli turundusmeedet

Neli turundusmeedet

Toode (Produkt), Hind (Price), Müügikoht (Place), Turundussuhtlus (Promotion)


T j ud

Tööjõud

  • Tööjõu nõudlus

  • Tööjõu pakkumine

  • Tööjõud – tööealine rahvastik vanuses 15 – 74 eluaastat


T tasu

Töötasu

  • Palgapoliitika sõltub ettevõtte tegevusalast ja tegutsemise asukohast (kultuur, tavad jm)

  • Põhipalk – lepingujärgne palk (palgaaste)

  • Ajapalk, tükipalk

  • Tulemuspalk – tulemuste põhjal

  • Preemiad – müügipreemia või ühekordne

  • Soodustused

  • Töökeskkond

  • Karjäär - ametiastmete rohkus


Tulude jaotus hiskonnas lorenz i k vera

Tulude jaotus ühiskonnas – Lorenz`i kõvera …

  • … abil on võimalik „mõõta“ õiglust ühiskonnas

  • Reaalset tulude jaotust (nõgus joon) kirjeldavat joont võrreldakse teoreetilise, 100% õiglase, ühiskonna tulude jaotusega (diagonaal)

  • 100% ebaõiglases

    ühiskonnas oleks tulud

    jaotunud ainult rikastele,

    seega kõveraks oleksid

    kasti alumine ja parem külg


Juhtimine

Juhtimine

  • Juhtimine – planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine

  • Missioon – eksistentsi põhjendus

  • Visioon – eesmärgi sõnastus


Turustruktuur

Turustruktuur

  • Täiskonkurents

  • Monopolistlik konkurents

  • Oligopol

  • Monopol

  • Monopson – ühe ostjaga turg


Ettev tete hinemine

Ettevõtete ühinemine

  • Vertikaalne liitumine - kahe või enama sama majandusharu erinevates tootmisetappides tegutsevate ettevõtete ühinemine

  • Horisontaalne liitumine - samal alal tegutsevate ettevõtete ühinemine

  • Konglomeraatliitumine - ehk segakontsern on suur ettevõte, mille erinevad üksused ei oma väga tugevat sisulist seost

    Näide: General Electric (NYSE:GE) - ettevõte omab oma finantsüksust, oma televõrku (NBC Universal), omalennundusettevõtet


Valitsus ja riigieelarve

Valitsus ja riigieelarve

  • Majandustegevuse ja eraomandi kaitse

  • Vaba konkurentsi kaitse

  • Välismõjude reguleerimine

  • Ühishüviste pakkumine

  • Tulude ümberjaotamine

Keskkonnaameti nõudmine: leida nõuetele vastav tehnoloogia soojuselektrijaama kateldest väljuvate heitgaaside puhastamiseks


Valitsuse roll majanduses

Valitsuse roll majanduses

  • Üldvalitsus – riigi kõik valitsemisüksused

  • Keskvalitsus – riigikogu, ministeeriumid, maakondade juhtimisstruktuurid

  • Omavalitsus – linna- ja vallavalitsused, nende juures tegutsevad sihtasutused


Riigieelarve

Riigieelarve

  • Tulud – tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid, raskeveokimaks, hasartmängumaks, tollimaks, tulud müügilt ja varadelt

  • Kulud – põhiseaduslikud asutused, Riigikantselei, Vabariigi Valitsus, ministeeriumide valitsemisalad


Maksud

Maksud

  • Mingi tootmisala kaitseks – tollid

  • Tegevuse pärssimiseks – kahjulikud tegevused

  • Tegevusesoodustamiseks – maksusoodustused

  • Majandusliku tegevuse reguleerimine – maksude tõstmine või langetamine


Maksus steemid

Maksusüsteemid

  • Proportsionaalne

  • Progressiivne

  • Regressiivne


K simus5

Küsimus

  • Eestis kehtiv tulumaks on …?

  • Proportsionaalne

  • Milline maks on sisuliselt regressiivne?

  • Käibemaks


Maksude maksete

Maksude, maksete %

  • Tulumaksu kinnipidamise määr on 21%

  • Sotsiaalmaksu määr on 33%

  • Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 290 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 95,7 eurot kuus 

  • Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 2%, tööandjale 1% 

  • Kogumispensioni makse määr on 2%

  • Käibemaks 20%


K simus6

Küsimus

  • Millisel põhjusel võiks riigi valitsus alandada makse?

  • Et elavdada majandust

  • Kehtiv tulumaksuvaba miinimum?

  • 144 eurot kuus

  • Miinimumpalk?

  • Töötasu alammäär tunnis 1,90, täistööajaga töötamise korral on 320 eurot kuus


Erinevad maksuliigid

Erinevad maksuliigid

  • Riiklikud maksud – tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, maamaks, aktsiisid, raskeveokimaks, hasartmängumaks, tollimaks

  • Kohalikud maksud – müügimaks, reklaamimaks, paadimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks


Raha ja rahapoliitika

Raha ja rahapoliitika

  • Raha – vahetus- ja maksevahend, arvestusühik, väärtuse säilitaja

  • Raha omadused – stabiilsus, äratuntavus, kulumiskindlus, kaasaskantavus, ühtsus, jagatavus


Eesti panga p hi lesanded

Eesti Panga põhiülesanded

  • Osalemine rahapoliitika kujundamises euroalal

  • Eesti välisreservide säilitamine ja suurendamine

  • Arveldus- ja maksesüsteemide tõrgeteta toimimine

  • Pangatähtede emiteerimine koostöös EKP-ga

  • Valitsuse nõustamine, rahvusvaheline koostöö

  • Euroopa Keskpanga abistamine statistika kogumisel


K simus7

Küsimus

  • Mis Eesti Pangal ei ole lubatud?

  • Krediteerida valitsust


Pangandus

Pangandus

  • Kommertspangad

  • Investeerimispangad – ei hoiusta, laenab krediidiasutustelt ja edastab klientidele

  • Hüpoteekpangad ja hoiupangad – hoiustavad, aga ei anna laenu

  • Faktooringufirmad – ostab debitoorse võlgnevuse

  • Liisingufirmad, väärtpaberite vahendajad, hoiu-laenuühistud


G mnaasiumi ettev tlus ja majandus ppe koondkonspekt kordamiseks

  • Pank – finantsasutus, mis vahendab, hoiustab ja laenab klientide(le) raha

    Rahaagregaadid:

  • M0 = rahabaas (sularaha)

  • M1 = M0 + nõudmiseni hoiused

  • M2 = M1 + tähtajalised-, säästu jm hoiused


K simus8

Küsimus

  • Riigi rahamass suureneb, kui kommertspangad - suurendavad väljaantavaid laenusummasid

  • Pangad “loovad” laenamise ja investeerimise kaudu raha juurde – seetõttu on hoiustel oleva raha hulk alati suurem kui rahabaas

  • Rahapakkumine (kõvera kuju) sõltub rahavõimendist – st mitu korda esialgne baassumma suureneb


Intressim r1

Intressimäär

  • Deebetkaardid

  • Kreeditkaardid

  • Määratud tagasimaksega kaardid


K simus9

Küsimus

  • Valem laenu aasta intressi kindlaksmääramiseks?

  • I = laen x intressi protsent/100 x kuud/12


Raha v rtus

Raha väärtus

  • Ostujõud – mingi rahasumma eest ostmisel saadav hüviste hulk

  • Tarbijahinnaindeks (THI) – ostukorvi hinna muutumine mingil perioodil

  • Inflatsioon – hinnataseme üldine tõus

  • Nõudlusinflatsioon – hinnad tõusevad, sest üldine nõudlus on pakkumisest suurem

  • Kuluinflatsioon – tootmiskulude kasvust

  • Deflatsioon – hinnataseme langemine


K simus10

Küsimus

  • Millise majandusnäitajaga saab kõige täpsemalt mõõta inflatsiooni?

  • THI

  • Mis toimub inflatsiooniperioodil?

  • Väheneb raha ostujõud


Majanduse areng

Majanduse areng

  • SKT – mingil perioodil riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumus (koguväärtus)

  • Arvesse ei lähe turule mittejõudnud toodang, ka tarvitatud kaup

  • Kvaliteeti ei arvesta

  • SKT ühe elaniku kohta

  • Reaalne SKT – vaadeldakse muutust baasaasta hindades


Kaubavahetus

Kaubavahetus

  • Eksport

  • Import

  • Puhaseksport – ekspordi ja impordi vahe


T turg

Tööturg

  • Töötu – tööta isik, kes otsib aktiivselt tööd

  • Töötuse ehk tööpuuduse määr – aktiivselt tööd otsivate osakaal tööjõus (15 a alates)

    Töötuse liigid:

  • Siirdetööpuudus – ajutine, möödapääsmatu (elukoha vahetus, alustav noor, hooaeg)

  • Struktuurne – tehnoloogilised muudatused

  • Tsükliline – majandustsüklitest sõltuv


K simus11

Küsimus

  • Millest sõltub tavaliselt kõige enam see, kui palju keegi teenib?

  • Nõudlusest


Majandusts klid

Majandustsüklid

  • Õitseng ehk buum

  • Majanduslangus

  • Majanduskriis ehk surutis

  • Majandustegevuse taastumine ehk tõus


Riigi sekkumine

Riigi sekkumine

  • Fiskaal- ehk eelarvepoliitika – valitsuse sihipärane sekkumine majandusliku aktiivsuse mõjutamisel eelarvekulutuste ja maksude kaudu

  • Rahapoliitika – keskpanga tegevus, mis mõjutab raha hulka ja intressimäärasid, et kontrollida inflatsiooni ja soodustada sellega majanduskasvu

  • Diskontomäär – keskpangast antav laenude intressimäär


G mnaasiumi ettev tlus ja majandus ppe koondkonspekt kordamiseks

  • Avalikud hüvised – hüvised, mida pakub riik (haridus, tänavavalgustus jne)

  • Erahüvised – ettevõtete poolt pakutavad hüvised, eesmärgiks on teenida kasumit - riik korjab neilt makse, selleks et pakkuda avalikke hüviseid

  • Riik ei reguleeri üksnes avalike hüviste jaotust, vaid ka erahüviste jaotust, kuna maksude või subsiidiumide abil on võimalik ettevõtete tegevust reguleerida


Rahvusvaheline majandus

Rahvusvaheline majandus

  • Spetsialiseerumine

  • Absoluutne eelis – võime toota vähemate ressurssidega

  • Suhteline eelis – alternatiivkulud on mingi hüvise tootmisel teistest väiksemad

  • Väliskaubanduspiirangud:

  • Tollimaks – riigipiiri ületamisel võetav maks

  • Kvoodid – kaubakoguste piirangud

  • Dumping – müük välismaal alla omahinna


Majanduskoost

Majanduskoostöö

  • Vabakaubanduspiirkond – NAFTA, EFTA – omavaheliste kaubanduspiirangute kõrvaldamine

  • Tolliliit – koos rakendatakse piiranguid mitteliitunute hüviste suhtes

  • Euroopa rahaliit – Maastrichti lepinguga 1999.a. võeti kasutusele euro

  • Vahetuskurss – ühe valuuta hind teise suhtes


Maksebilanss

Maksebilanss

  • Maksebilanss – kaupade, teenuste ja raha liikumine kodu- ja välismaa vahel

  • Väliskaubandusbilanss – maksebilansi jooksevkonto osa, mis kajastab importi ja eksporti

  • Jooksevkonto – ekspordi ja impordi statistika, välisarvelduste käive (Eesti ettevõte teises riigis, +)

  • Kapitali- ja finantskonto – sisaldab üle riigipiiride sooritatavate kapitali- ja finantsinvesteeringute voogu


V lisv lg

Välisvõlg

  • Riigi võimet võtta laenu rahvusvaheliselt ning laenu võtmise tingimused määrab ära nii poliitilistel kui ka majanduslikel teguritel põhinev krediidireiting

  • Olulist rolli mängib poliitiline stabiilsus ning sellised majanduslikud näitajad nagu:

  • Intressimaksete suhe eksporti

  • Ekspordi ja sisemaise koguprodukti suhe

  • Välisvõla (D) ja sisemaise kogutoodangu (Y) suhe


Ajalugu

Ajalugu

  • Merkantilistid (18. saj ja enne seda) – Valitsus peab sekkuma majandusse! Väliskaubandusele kaasa aitamine kaitsetollidega, ekspordi suurendamine.

  • Klassikud (19. saj) – Riigi rolli tuleks piirata!

  • Marksistid (19. saj) – Riigi roll on oluline! Karl Marx väitis, et ajaloo käigu määravad majandusjõud, lisaväärtust, kapitalismi kokkuvarisemine


G mnaasiumi ettev tlus ja majandus ppe koondkonspekt kordamiseks

  • Neoklassikud (20. saj algus) – Vabaturumajandus! (A. Smith). Suur Depressioon (1929-1933). "Mustal teisipäeval" kukkus New Yorki Aktsiabörs 11.7% ning seda krahhi 29. oktoober 1929. aastal peetakse Suure depressiooni alguseks. Majanduskriis levis USA´st ka paljudesse teistesse riikidesse.

  • Keinsism (20. saj) Keynes'i teooria – Riigi aktiivne sekkumine on oluline! Kogunõudlust tuleb mõjutada eelarvepoliitikaga.

  • Monetaristid (20. saj lõpp) – Riigi roll on oluline eelkõige rahu ja korra tagamisel.


Leilmastumine

Üleilmastumine

  • Üleilmastumine ehk globaliseerumine – järjest enam muututakse vastastikku sõltuvaks

    Ebavõrdsuse põhjused

  • Geograafia – kliima

  • Kultuur – traditsioonid v tehnoloogiline areng

  • Majandusinstitutsioonid – võimulolijate valikud

  • Sõltuvusteooria – ajalooliselt ekspluateeritud riigid, halastamatu kurnamine


Tulevikuv ljavaated

Tulevikuväljavaated

  • Teadmised ja internetikaubandus

  • Biotehnoloogia

  • Nanotehnoloogia

  • Loomemajandus


Kasutatud materjalid

Kasutatud materjalid

  • Majandusõpik gümnaasiumile. Ermecol OÜ, Tallinn 2011

  • http://valitsus.ee/et/valitsus/

  • http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/juhtimine/132_turundusmeetmed.html

  • http://www.tarkinvestor.ee

  • http://google.com - pildid


  • Login