1 / 45

Finantsanal s I Anal si olemus meetodid

siran
Download Presentation

Finantsanal s I Anal si olemus meetodid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


    1. Finantsanalüüs I Analüüsi olemus meetodid Lektor: Rita Sikk Tallinn 2011

    2. Finantsanalüüs (financial analysis) Annab hinnangu ettevõtte finantsseisundile Käsitleb nii möödunud ajaperioode, hetkeseisu kui tulevikuprognoose On eelduseks finantsotsuste vastuvõtmisel

    3. Finantsjuhtimine,-planeerimine ja -analüüs Finantsjuhtimine eeldab, et ettevõtte minevik ja tulevik on võrdselt luubi all ja riskid ning võimalused pidevalt fookuses Strateegiline, taktikaline ja lühiajaline finantsplaneerimine toetuvad suures osas finantsanalüüsile Finantsanalüüs ise ei anna valmis vastuseid. Ta pigem aitab analüütikul leida firma tegevuse kõige haavatavamaid aspekte ja küsimusi, millele peavad suutma vastata firma juhid.

    4. Finantsanalüüsis võrreldakse faktilisi näitajaid plaaniliste näitajatega sama ettevõtte varasemate perioodide vastavate näitajatega sarnaste ettevõtete vastavate näitajatega tegevusvaldkonna keskmiste näitajatega naaberriikide sarnaste ettevõtete vastavate näitajatega üldtunnustatud teoreetiliste normidega

    5. Finantsanalüüs Finantsanalüüs on ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava rahandusliku olukorra hindamine. Igal huvigrupil on anlüüsi tegemisel oma eesmärk. Finantsanalüüsi vajadus tekib kui ees on: - Laenutaotlus - Ettevõtte ost või müük - Seaduste täitmise kontroll - Hinnangu andmine juhtkonna tegevustele - Aktsiate emiteerimine - Lepingute sõlmimine (suuremate)

    6. Finantsanalüüs Finantsanalüüsi sisu: Diagnoos Riskid/võimalused Meetmed/ravid Finantsanalüüs põhineb: Kvalitatiivsel ja Kvantitatiivsel infol

    7. Analüüs Analüüs (kr. k. analysis) – lahutamine, liigendamine, osadeks jaotamine, koost lahutamine Analüüs on seesugune käsitlemis- või uurimisviis, mis toimub mingi tervikliku objekti koostisse kuuluvate elementide või objekti olemuse, tekkepõhjuste jms. mõistmiseks tähtsate omaduste üksteisest eraldamise teel.

    8. Finantsanalüüsi kvalitatiivsed meetodid Kvalitatiivne info koondatakse hindamistabelisse Hindamislehtede eesmärgiks on hinnata ettevõtte tugevaid ja nõrku külgi ning võimalusi ja riske, s.o. koostada ettevõtte profiil, tõlgendada suhtarvusid ja koostada meetmete programm

    9. Hindamistabeli näide

    10. Kvantitatiivsed analüüsimeetodid(1) Dünaamikaanalüüs ehk trendianalüüs (trend analysis) – olulisemate näitajate muutumine ajas. Trendianalüüsi teosta-miseks on tarvis mitme aasta aruandeid. Trendianalüüsi käigus kasutatakse muutumis- ehk dünaamika-näitarve (absoluuthälbeid, kasvutemposid ja –indekseid). Esitatakse enamasti tulpdiagrammi või joongraafikuna

    11. Kvantitatiivsed analüüsimeetodid(2) Struktuurianalüüs Hinnatakse aruannete kirjete struktuuri (ja nende muutumist) Suhtarvuanalüüs on majanduslike nähtuste vaheliste proportsioonide ja varjatud seoste uurimise enamkasutatav meetod. Võimaldab algselt mittevõrreldavatest absoluutarvudest tuletada mitmesuguse sisuga võrreldavaid suhtarve. Võimaldab esile tuua finantsnäitajate seoseid ning teostada eri tasemetel ja eri suundades võrdlevanalüüsi.

    12. Infotarbijad Sisetarbijad: Ettevõtte tegevjuhtkond Teised otsustajad ettevõttes Keskastme juhid Töötajad Välistarbijad: Investeerijad (aktsionärid) Laenuandjad, obligatsioonide hoidjad Analüütikud, konsultandid, ajakirjanikud Advokaadid ja hagejad Hankijad ja kreeditorid Tööotsijad Riigiorganid Avalikkus

    13. Finantsanalüüsi aluseks – finantsaruanded. Bilanss (Balance Sheet, Bilanz, tase)- informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul Kasumiaruanne –informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest Rahavoogude aruanne – info finantsseisundi muutustest Omakapitali aruanne – info ettevõtte jätkusuutlikkusest Aastaaruande lisad

    14. Bilansikirjete järjestus Eestis, USA-s, Kanadas ja Austraalias on bilansikirjed esitatud likviidsuse järjekorras Euroopas on direktiividest lähtuvalt üldjuhul tagurpidi likviidsuse järjekorras, Suurbritannias aga vara tagurpidi likviidsuse järjekorras ja kohustused likviidsuses järjekorras. See on vajalik selleks, et välja tuua käibekapital.

    15. Bilansikirjete esitus IAS 2 Finantsaruandluse esitusviis ei sätesta bilansikirjete järjestust, vaid sätestab miinimumnõuded bilansis esitatavatele kirjetele ja nõuab teatud andmete esitust kas bilansis või lisades. Lähtudes olulisuse ja avalikustamise põhimõtetest ning ettevõtte olulisuse määrangust, hindab juhtkond lisanduvate kirjete või lisade vajadust Informatsioon on oluline, kui on tõenäoline, et selle väär esitus või esitamata jätmine aastaaruandes mõjutab asjatundliku isiku otsust. Olulisus sõltub summa suurusest või konkreetsetest asjaoludest informatsiooni vääral esitamisel või esitamata jätmisel.

    16. Bilansi struktuurinäitajad Kapitali (võõr- ja omakapital) struktuur: kohustused/ passivad = kohustuste osakaal e. võõrkapitali osatähtsus või omakapital/ passivad = omakapitali osakaal Eraldi tuleks analüüsida võõrkapitali struktuuri, näiteks, milline on lühiajalise ja pikaajalise võõrkapitali vahekord, milline on kreditoorse võlgnevuse osakaal. Normaalne võõrkapitali osakaal suures firmas on kuni........? Aktivate struktuuri näitajad: Nõuete osakaal = nõuded/ aktivad Varude osakaal = varud/ aktivad Põhivarade osakaal = põhivara/ aktivad

    17. Kasumiaruanne (1) Kasumiaruanne: USA – Income Statement, UK – Profit and Loss Statement või P&L, Saksamaa: Gewinn- und Verslustrechnung või GuV, Soome: tuloslaskelma Kasumiaruandes tuuakse välja aruandeperioodi puhaskasum. Tehinguid kajastatakse tekkepõhiselt, st. kui tehingud toimuvad, mitte raha laekumisel või maksmisel Hakati esitama 20. Saj. alguses. Eestvedajaks oli prof. Eugen Schmalenbach

    18. Kasumiaruanne (2) Müügitulud – tegevuskulud = äritulem Äritulem +/- finantskulud ja –tulud = majandustegevuse tulem (tulem enne makse) Majandustegevuse tulem – tulumaksukulu = puhastulem Lubatud 2 kasumaruande skeemi Kuna skeeme ei ole võimalik ühildada, kasutatakse finantsanalüüsis üldjuhul müügitulu (net sales), ärikasumit (operating profit), kasumit enne finantskulusid (EBIT), kasumit enne finantskulusid pluss põhivara kulum (EBITDA)

    19. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne (Cash Flow Statement, Kapitalflussrechnung, rahoituslaskelma) on ERS ja IAS 7-ga reguleeritud kassapõhine aruanne. Info on oluline, et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente ning luua lisaväärtust omanikele Ettevõte, kes ei ole pikemas perspektiivis suuteline käibekapitali muutust finantseerima, s.t. äritegevuse rahavood on negatiivsed, on läinud enesehävituslikku teed ja asunud omanike investeeringut ära sööma

    20. Rahavoogude aruandele eelnes raha allikate ja kasutamise aruanne USA-s oli enne rahavoogude aruannet kasutusel raha allikate ja kasutamise aruanne (Sources and Uses Statement) Kust ettevõte saab raha ja kuidas ta seda kasutab? Kasumiaruanne sisaldab mitterahalisi kirjeid Ettevõtte investeeringud põhivarasse on märkimisväärsed, kuid väljund kasumiaruandes on vaid mõningane amortisatsioonikulu tõus Ettevõte võtab pikaajalist laenud, kuid ainus väljund kasumiaruandes on mõõdukas intressikulu tõus. Et paremini mõista rahavoo muutumist, tuleb kasutada bilansikirjete muutusi Ettevõte genereerib raha 2-l teel: vähendades vara või suurendades kohustusi; Ettevõte kasutab raha 2-l teel: suurendades vara või vähendades kohustusi.

    21. Rahavood äritegevusest Kaudne meetod: Rahavood äritegevusest = korrigeeritud kasum (puhaskasumit korrigeeritakse mitterahaliste ja rahaliste kulude ja tuludega, mis on seotud investeerimis- ja finantseerimistegevusega); miinus äritegevusega seotud käibevara kirjete suurenemine / pluss vähenemine miinus äritegevusega seotud lühiajaliste kohustuste vähenemine / pluss suurenemine

    22. Omakapital Kui ettevõtte omanikud ei ole: aktsia- või osakapitali suurendanud või vähendanud omaaktsiaid ostnud ega müünud dividende välja maksnud, siis võrdub omakapitali lõppbilanss omakapitali algbilansiga pluss (miinus) aruandeperioodi kasum (kahjum). Omakapital on varade ja kohususte arvestuslik jääk. Jaguneb seotud ja vabaks omakapitaliks

    23. Omakapitali struktuur Käibekapital = käibevarad – lühiajalised kohustused Omakapitali pikaajaline osa = põhivara – pikaajalised kohustused Vara, millel on eristatavad rahavood või usaldusväärselt määratav turuväärtus, kajastatakse õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse muutus kajastatakse kasumiaruandes. Selle põhiteesi alusel kajastatakse finantsinstrumente ja kinnisvarainvesteeringuid.

    24. Käibekapital Käibekapitali areng ja selle juhtimine on esmajärgulise tähtsusega. Klassikaline probleem: ettevõte, kes on kasumis, tasuvusmarginaalid ületavad tegevusala keskmise, kuid äritegevus ei suuda müügitulude kasvuga kaasnevat käibekapitali vajadust finantseerida. Kui ettevõte on stardifaasis või kasvab väga kiiresti, on negatiivsed äritegevuse rahavood mõnikord vältimatud, kuid selline olukord ei saa pikalt kesta. Järgneb pankrot või ülevõtmine konkurendi poolt.

    25. Finantsanalüüsi võtted Hälbeanalüüs: a) horisontaalanalüüs – uurib erinevate aruannete dünaamikat perioodide lõikes b) vertikaalanalüüs – uurib aruannete sisemise struktuuri muutuste dünaamikat Suhtarvude analüüs Finantsanalüüsi etapid: Andmete kogumine (3-5a), rp aruannete struktuuri analüüs, põhinäitajate arvutamine, hindamiskriteeriumid, hinnangu andmine ja tuleviku prognoosi koostamine, (spetsiaalanalüüs)

    26. Finantsaruannete horisontaalne ja vertikaalne analüüs Horisontaalne analüüs – aruannete kirjete muutus aastast aastasse absoluutarvudes ja protsentuaalselt Vertikaalne analüüs – bilansikirjete suhe bilansimahtu või kasumiaruande kirjete suhe müügituludesse

    27. “Näpunäited” 1.Raha rühma vaadeldakse alati eraldi 2. Kui mõne rühma osakaal on ebaoluline(N: alla 1% bilansimahust), vaadeldakse seda koos teise sarnase rühmaga. 3. Vähemalt ühe rühma moodustab põhivara. 4. Lisaks eeltoodud rühmadele tuleb eristada varades selline liik, mille ostähtsus küllaltki oluline (N: 10% bilansimahust). Analüüsi käik: • Kõigepealt analüüsitakse kv ja pv rühmade struktuuri, proportsioone ja nende muutusi dünaamikas. • Vajadusel anal. põhirühma (kui see on suur) allstruktuuri.

    28. Vertikaalanalüüs Ühismõõtsustatud aruanded, kus finantsaruannete arvnäitajad esitatakse protsentides baassuurusest. Baassuuruseks võetakase tavaliselt suurim summa aruandes: Bilansis............................................. Kasumiaruandes.............................. Näiteks kasumiaruandes võetakse baasiks müügitulu ja kõik ülejäänud read esitatakse protsentides müügitulust. Kasulik, kui tahame võrrelda eri aastate või erinevate firmade aruandeid. Absoluutsummad ei anna nii selget pilti

    29. Vertikaalanalüüs Firma Väikene kasumiaruanne: Kirjed 2009 a Osatähtsus 2010 a Osatähtsus Müügitulu 10 000 000 100 % 16 000 000 100 % Müüdud t.kulu 6 000 000 ........... 9 800 000 ......... Brutokasum ............... ........... ............ ......... Turustuskulu 2 000 000 ........... 3 000 000 ......... Üldhalduskul. 900 000 .......... 1 500 000 ......... Ärikasum ............. ........... ............ ........ Finantskulud 100 000 ............ 90 000 ......... Puhaskasum ............. ............ ............ .........

    30. “Näpunäited” • Struktuurimuutused põhirühmades saavad toimuda ainult üksteise arvelt. Alla 1% muutusi(+;-) ei kommenteerita. Mõnede tegevusalade põhilised iseärasused: • Jaekaubanduses toimub kauplemine põhiliselt sulrahas, mistõttu ostjate tasumata arvete osatähtsus bilansis on.....? • Ehituses valmistoodang.................. • Töötleva tootmise tegevus nõuab .............. materiaalseid põhivarasid. • Teenindusettevõtetel on varud......... (mõnel puuduvad) P.s Positiivseks loetakse immateriaalse pv olemasolu.

    31. “Ohumärgid” vertikaalanalüüsil Kui põhivara osatähtsus ületab 80% bilansimahust, on ettevõtte võtnud suured riskid ja jätkusuutlikkus on ohus Kui materiaalne põhivara väheneb 10% võrra perioodi algusega võrreldes, on tegemist võimalik, et põhivara kanditakse ettevõttest välja Kui omakapital on negatiivne, on pankrotioht Kui intressikandvate kohustuste osatähtsus bilansis on suurem kui omakapitali osatähtsus

    32. “Ohumärgid” vertikaalanalüüsil Kui aktsiakapitali, aažio ja kohustusliku reservkapitali osatähtsus kokku on väiksem kui 10% bilansimahust, on jätkusuutlikkus ohus Kui omakapitali osatähtsus on majandusaastal vähenenud rohkem kui 10% võrra, on jätkusuutlikkus nõrk

    33. Rusikareeglid horisontaalanalüüsil Kui aruandeaasta müügitulu on 2 ja enam korda kõrgem ettevõtte bilansimahust, on varad efektiivselt kasutatud Kui müügitulude kasvutempo ületab varade kasvutempot, on ettevõtte varad efektiivsemalt kasutatud Kui varade katteallikatest on kõige kiiremini kasvanud laenukapital, võib omanikele jääv kasum ja omakapitali rentaablus väheneda

    34. Trendianalüüs: baas- või ahelindeks? Järgnevate perioodide näitajate prognoosimiseks kasutatakse tavaliselt ahelindeksit kordades või juurdekasvutemposid kordades Kui tahetakse võrrelda kogu ajavahemikul toimunud muutusi, kasutatakse sagedamini baasindekseid

    35. Ülesanne Kirjeldage, kuidas alltoodud tehingud kajastuksid bilansis, kasumiaruandes ja rahavoogude aruandes: a) uue hoone ost 2,6 milj.euro eest; b) uue hoone ost 3,2 milj. euro. eest, mida finantseeritakse 60% ulatuses laenuga ja 40% ulatuses rahas; Ostjatelt laekus 20 tuh. eur. Omaaktsiate tagasiost summas 10 tuh eur

    36. Ülesanne Koostage AS Helge Tulevik bilansi ja kasumiaruande horisontaalne (absoluutarvudes ja %-des) ja vertikaalne analüüs Kommenteerige ja esitage oma järeldused ettevõtte arengu kohta

    37. Ülesanne Kirjeldada 4 erinevat firmat nende erinevate rahavoogude (RV) mudeli alusel: Firma RVäritegev RVinvest. RVfinantseer. I I + - + II + + - III + - - IV - + +

    38. Suhtarvude kasutamine Suhtarv on alati kellegi poolt konstrueeritud Neid on palju Neid on lihtsamaid ja väga keerukaid Neid võib alati juurde konstrueerida Parimat ei leia te mitte kunagi Iga valem on mudel, aga mitte kunagi pole olemas parimat mudelit

    39. Suhtarvude kasutamine Puudused või raskused nende kasutamisel: Vahel raske määrata firma kuuluvus ....majandusharru Avaldatud harukeskmised on ligilähedased Haru keskmine ei pruugi olla soovitud eesmärk või norm Kui firma tegevus on hooajaline (vt lisaks Alver: Finantsjuhtimine)

    40. Suhtarvuanalüüs Igat näitajat saab mõõta ja arvutada mitmeti. Suhtarve saab esitada %-des, kordades ja päevades. Näiteks, debitoorse võlgnevuse käibesageduse langemine 9-lt korralt 8-le, tähendab seda, et deb võlgn käibevälde on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 40,6 päevalt 45,6 päevani. Kumb variant on kuulajale arusaadavam. Sõnasta välde omapoolse tõlgendusena!

    41. Suhtarvuanalüüs Erinevad finantsanalüüsi käsiraamatud kirjeldavad sadu erinevaid finantssuhtarve. Suhtarve liigitatakse sõltuvalt sellest, millist firma majandusliku seisu aspekti sellega püütakse hinnata. Oluline:defineerida suhtarve ja nende komponente. Kui suhtarv seob bilansi ja kasumiaruande, kasutatakse bilansi arvnäitajana keskmist... Järeldus:oluline kontrollida aluseks olevat valemit

    42. Matemaatilised eripärad suhtarvude kasutamisel Kui suhtarv <1 (murru nimetaja > lugeja), siis jagatava ja jagaja suurenemisel ühesuguse summa võrra suhtarvu arvväärtus suureneb (näit. 2/3, mõlemad suurenevad 1 võrra) Kui suhtarv >1 (nimetaja<lugeja), siis jagatava ja jagaja suurenemisel ühesuguse summa võrra suhtarvu arvväärtus väheneb (näit. 4/3, mõlemad vähenevad 1 võrra) Kui suhtarv = 1, siis jagatava ja jagaja muutumisel ühesuguse summa võrra suhtarvu arvväärtus ei muutu Kahe negatiivse arvu jagatis on positiivne

    43. Näitajad, mida sagedamini kasutatakse trendianalüüsil Müügitulu; ekspordimaht või ekspordi osatähtsus müügitulust Tootmise maht naturaalühikutes põhitoodete (teenuste) lõikes Töötajate keskmine nimestikuline arv Põhivaraga varustatus 1 töötaja kohta 1 töötaja tööviljakus: müügitulu 1 töötaja kohta aasta Puhaskasum 1 töötaja kohta aastas Palgakulu kokku või 1 töötaja tööjõukulu aastas Äritegevuse rahavood Omakapitali osatähtsus Uurimis- ja arengukulud

    44. Võrdlused Võrdlus kohalike ettevõtetega. Börsiettevõtted on avalikustatud. Teiste ettevõtete kohta on võimalik saada infot äriregistrist. “benchmarking” – ettevõtte majandusseisu ja potentsiaali võrdlus teste samal tegevusalal tegutsevate ettevõtetega, eriti oleks soovitav võrrelda edukate ettevõtetega Suuremaid ettevõtteid oleks mõttekas võrrelda välismaa börsiettevõtetega, andmed on börside veebilehtedel Eesti ettevõtteid tasub võrrelda ka tegevusharu keskmistega, andmed on Statistikaameti koduleheküljel

    45. Võrdlused, iseseisev töö Ülesanne: Leia järgmiste .........suhtarvude väärtused X aastal (neti-st): Statistikaameti andmebaas?Majandus?Ettevõtete majandusnäitajad?Ettevõtete suhtarvud?ETTEVÕTETE TEGEVUSALA SUHTARVUD TÖÖGA HÕIVATUD ISIKUTE ARVU JÄRGI: a) raudteevedudel b) õhutranspordis

More Related