1 / 11

Kultuuri Koja kultuuripoliitika uurimise töörühma eesmärgid ja ülesanded

Kultuuri Koja kultuuripoliitika uurimise töörühma eesmärgid ja ülesanded. kaardistada Eesti ülikoolides ja uurimiskeskustes tehtavat kultuuripoliitika uurimust ning integreerida ja peegeldada uurimistulemusi nii kultuuriväljal tegutsejatele kui kultuuripoliitika suunajatele

sheryl
Download Presentation

Kultuuri Koja kultuuripoliitika uurimise töörühma eesmärgid ja ülesanded

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kultuuri Koja kultuuripoliitika uurimise töörühma eesmärgid ja ülesanded • kaardistada Eesti ülikoolides ja uurimiskeskustes tehtavat kultuuripoliitika uurimust ning integreerida ja peegeldada uurimistulemusi nii kultuuriväljal tegutsejatele kui kultuuripoliitika suunajatele • edendada avalikku diskussiooni kultuurielu probleemide üle • olla kultuuripoliitika kujundamise mõttekoda,osutada uurimisvajadustele, teha ettepanekuid uurimuslike tühimike katmiseks

  2. Mida hõlmab kultuuripoliitika uurimine? Interdistsiplinaarne ühiskonnauurimus Mõned valdkonnad • Kultuuritööstus ja loomemajandus • Rahvusvaheline ja võrdlev kultuuripoliitika analüüs • Kultuuripoliitika kui identiteedipoliitika • Loomeinimeste staatus, roll ja töötingimused • Kultuuriline mitmekesisus: kunstid, sub- ja vähemus-kultuurid, religioonid • Kultuuripoliitika ajalugu • Kultuuripärandi poliitika • Kunstid ja uued tehnoloogiad • Hindamine, indikaatorid, valitsemine • Kultuurielus osalemine ja tarbimine

  3. Miks on vaja kultuuripoliitikat uurida? • Kultuuripoliitika (sh selle puudumine) mõjutab otseselt kõiki kultuuriväljal toimijaid: loojaid, osalejaid, vahendajaid, tarbijaid • Kultuuripoliitika mõjutab kogu ühiskonna sidusust, heaolu, loomingulisust, innovaatilisust, haridust, kogukonna arengut • Kultuuripoliitika mõju ulatub nii iga üksikisikuni kui ka teistesse valdkondadesse (kuriteoennetus, tervis, integratsioon, haridus)

  4. Mida annab teadmine kultuuripoliitikast? • edendab ühiskonna üldist võimekust arutleda ja kaasa rääkida kultuurivälja küsimustes, aitab luua ainuomaseid seoseid mineviku-, oleviku- ja tuleviku vahel, et integreerida just meile sobivaid kontsepte ja mudeleid • on vältimatu kultuurielu suunajaile, sest aitab ära tunda probleeme, sobitada eri ajastute ideoloogilistest ja poliitilisest prioriteetidest lähtuvaid haldusskeeme ja kultuurikäsitlusi ja neile vastavat rahastamist ning seadusi • mitte keegi ei tule mõtestamise tööd meie eest ära tegema

  5. Kultuuripoliitika uurimine mujal Euroopas • Kultuuripoliitika analüüsiga on Euroopas tegeldud 25–30 aastat, esmalt UNESCO egiidi all • Euroopa riikide valitsused hakkasid uurima naabrite häid praktikaid ja otsima koos kultuuripoliitika uurijatega lahendusi kodusele poliitikale (nt esimesed võrdleva kultuuripoliitika konverentsid Euroopas Venezias (1970) ja Helsingis (1972))

  6. Võrdlev kultuuripoliitika uurimus Euroopas • Saksa Bundestagi 1972. aastal tellitud uuring loomeinimeste sotsiaalsest staatusest. Tulemuseks seadus, millega reguleeriti loomeinimeste sotsiaalabi, toetused- ja sotsiaalsed garantiid: Künstler-Sozialversicherungsgesetz

  7. Teadmistepõhine kultuuripoliitika • Kultuuripoliitika võrdleva uurimuse instrument Cultural Policies Compendium http://www.culturalpolicies.net/web/index.php • Andmed ja teadmised tuleb suhestada meie olude ja kontekstiga – uurijate ja analüüsijate ning kultuuripoliitika suunajate ehk ametnike ja poliitikute roll • Näiteid institutsioonidest, mis viivad kokku uurimuse poliitikaga (Cupore – Helsingi Kaablitehas, Boekmanstichting - Hollandis, Zentrum für Kulturforschung - Saksamaal)

  8. Kultuuripoliitika uurimine Eestis • Eestis on tegeldud 20 aastat. Terviklikku inter-distsiplinaarset uurimissuunda oma uurijate ja koolkondadega pole jõudnud kujuneda. • 1990ndate algul esimene kultuuripoliitika kaardistamine: Eesti kultuuripoliitika raport Euroopa Nõukogule (Rein Raudja Mikko Lagerspetz 1995) • Kultuuripoliitika ajalugu • Kultuuritarbimisuuringud • Loomemajanduse uuringud • Kaunite kunstide poliitika uuringud (teatri-, kunsti-, kirjanduse-, muusikapoliitika) jne.

  9. Kultuuripoliitika uurimine Eestis • 1990ndate lõpus sai Eestis alguse kultuurikorralduse õppe juurutamine UNESCO egiidi all • Kultuurikorralduse magistriõppes on ajavahemikus 2004–2009 kaitstud: • Tartu ülikoolis – 15 magistritööd • Tallinna ülikoolis – 25 magistritööd • EMA – 39 magistritööd • Tartu ülikoolis ja Eesti kunstiakadeemias on kaitstud kunsti- ja kultuuripoliitika uurimistöid • Koondülevaade on koostamisel

  10. Tulevikuvisioon • Aastal 2020 on Eesti Kultuuri Koda tugev partner riigile ja poliitikutele ning esindab arvestatava surverühmana laia kultuuriüldsuse huve • Kultuuripoliitika uuringute töörühm on nõuandev kogu, mis koondab ekspertiisi ja pädevust ning toestab kultuuripoliitilisi otsuseid sisulise analüüsiga, teeb ettepanekuid uuringute kavandamiseks riigi- ja regionaalsel tasandil ning vahendab ülikoolides tehtud uuringuid • Eesti kultuuripoliitika on osa ühiskonnapoliitikast, lähtub pikaajalisest erakondadeülesest visioonist, avarast kultuurikäsitlusest ja on teadmistepõhine

  11. Täname!Eesti Kultuuri Koja kultuuripoliitika uuringute töörühm Egge Kulbok-Lattik Ott Karulin, Ülle Raud, Birgit Lüüs,Jorma Sarv, Külliki Tafel-Viia, Indrek Ibrus, Marion Ründal, Marko Lõhmus, Kristina Kuznetsova-Bogdanovitš, Kaarel Oja, Mart Meri, Anneli Saro, Art Leete, Erik Salumäe

More Related