Emotsioonid

1. Emotsioonid Jüri Sjomin 10ü klass.

2. Emotsiooni mõiste ja olemus • Emotsiooniks nimetatakse subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab süsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. • Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused. Nad võivad olla nii geneetilist pärituolu ning neid võivad põhjustada nii organismi sisekeskkonnas kui ka väliskeskkonnas toimuvad sündmused.

3. Emotsioon sisaldab: • Füsioloogilisi muutusi • Käitumisvalmidust, mida nimetatakse vahel ka aktsioonipotensiaaliks ja mis võib, kuid ei pruugi olla seotud tegeliku käitumisega • Teadlikku subjektiivset kogemust • Kognitiivset ehk tähenduslikuu ehk hinnangulist komponenti.

4. Kõige üldisemalt nimetatakse emotsiooniks subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele.

5. Põhiemotsioonid. Põhiemotsioonideks peetakse neid emotsioone, mis on omased enamikule inimestele olenemata kultuurist. Eristatakse 6 põhiemotsiooni: Õnnelikus Hirm Kurbus Üllatus Viha Vastikus

6. Õnnelikus • See võib tähendada nii rõõmu- ja harmooniatunnet, rahulolu iseenda ja oma eluga kui ka probleemide puudumist. Uuringud on näidanud, et õnnelikus võib olla elu jooksul üsna muutumatu ja et abieluinimesed peavad end õnnelikumaks kui mitte kunagi abielus olnud inimesed.

7. Üllatus • Ehk imestus kestab teiste emotsioonidega võrreldes lühemat aega. Ta avaldub selgesti näoväljenduses – kulmud tõusevad üles ja silmad lähevad pärani.

8. Kurbus • Kurbust toovad meile lahkumised, kellegi või millegi kaotus, tihti ka meie vead ja eksisammud. Aga ehkki negatiivne tunne, aitab kurbus meid kohanemisel. Ta võib meid ergutada tegema muutusi oma elus, et mitte korrata seniseid vigu. Samas võib kurbus olla ka teistele inimestele vihjeks, kui me vajame abi ja toetust.

9. Hirm • Hirmu iseloomustab inimese rahutu ja ärritatud olek. Mida võib põhjustada kas tegelik või kujutletav hädaoht. Hirm väljendub eredalt nii näoilmes ja kehaliigutustes kui ka füsioloogilistes reaktsioonides.

10. Viha • Tekib siis, kui usume, et meid on ebaõiglaselt koheldud või tahtlikult solvatud. Vastupidiselt üsna levinud arusaamale pole aga parim viis vihast vabanemiseks selle väljanäitamine. Nimelt on uurimised kinnitanud, et viha toidab iseennast ning selle sagedane väljavalamine muudab inimese veel vihasemaks.

11. Vastikus • Kutsuvad meis esile oma olemuselt või päritolult eemaletõukavad objektid ja sündmused. Aga ebameeldivusele vaatamata aitab ka vastikustunne meil keskkonnas paremini toime tulla.