1 / 18

Emotsioonid ja kehakeel

Emotsioonid ja kehakeel. 8 klass. Meie ümber toimub väga palju sündmusi. Erinevad olukorrad panevad meid erinevalt tundma. Osa sündmusi rõõmustab meid, osa aga valmistavad pettumust, kurbust. See tähendab, et meil on tunded ehk emotsioonid.

eldon
Download Presentation

Emotsioonid ja kehakeel

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Emotsioonid ja kehakeel 8 klass

  2. Meie ümber toimub väga palju sündmusi. • Erinevad olukorrad panevad meid erinevalt tundma. • Osa sündmusi rõõmustab meid, osa aga valmistavad pettumust, kurbust. • See tähendab, et meil on tunded ehk emotsioonid. • Emotsioonid tekivad, kui mingi olukord/sündmus on meile tähtis. Õpetaja Liia Suup

  3. Emotsioonid võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Õpetaja Liia Suup

  4. Positiivsed emotsioonid • ............................. • ............................. • ............................. • ............................. • ............................. • ............................. Negatiivsed emotsioonid • ............................. • ............................. • ............................. • ............................. • ............................. • ............................. Täida tabel: Õpetaja Liia Suup

  5. Positiivsed emotsioonid • rõõm • naer • üllatus • rahulolu • õnnetunne Negatiivsed emotsioonid • viha • hirm • vastikus • kurbus • häbi • süütunne Täida tabel: Õpetaja Liia Suup

  6. Emotsioonid väljenduvad sageli inimese näos ning seda nimetatakse miimikaks. • Inimese tunnetest saab aru ka hääletooni või käitumise järgi (kehakeelest) • Milline ilme fotodel väljendab rõõmu, kurbust, viha, hirmu, vastikust, üllatust? Õpetaja Liia Suup

  7. Emotsioonid aitavad heal ja halval vahet teha. • Emotsioonid aitavad aru saada, mida me tahame ja mida me ei taha; mis meile meeldib ja mis ei meeldi. • Emotsioonid teevad elu vaheldusrikkamaks ja aitavad suhelda. Miks emotsioone on vaja? Õpetaja Liia Suup

  8. Kõik tunded on vajalikud- ka negatiivsed • Nendel inimestel, kes kogevad rohkem positiivseid emotsioone, on rohkem sõprussuhteid ja parem tervis. Õpetaja Liia Suup

  9. Kehakeel on ülemaailma ühesugune. • Sõltumata sellest, kas inimene elab Aafrikas, Ameerikas või siinsamas Eestis, võime aimata tema näoilmest, liigutustest ja hääletoonist, mida ta tunneb. • Kehakeelt on palju raskem kontrollida kui sõnu. • Näiteks inimene püüab midagi valetada, varjata või teeselda, reedab ta ennast kehakeelega. Kehakeel Õpetaja Liia Suup

  10. Kehakeele mõistmine aitab meil teistega paremini suhelda. • Ainult sõnadega suheldes ei pruugi teineteisest alati õieti aru saada. • Kui inimene ei oska kehakeelt lugeda, võib olla tal sama raske toime tulla nagu võõral maal, kus räägitakse talle tundmatut keelt. Õpetaja Liia Suup

  11. Kas pildil lähevad jutt ja kehakeel kokku? Õpetaja Liia Suup

  12. Vahel inimene ütleb: ”Ma ei ole vihane,” kuid tal on kulm kortsus ja huuled tugevasti kokku surutud. Kas sa usud sellisel juhul tema sõnu? • Kas oled kogenud, et sind on valesti mõistetud, kui sa vestluskaaslasega teineteist ei näe – nt MSN-is, Skype`is? Õpetaja Liia Suup

  13. Naeratus. Särav ja lai naeratus näitab, et sinu inimene on lõbus, et tema seltskonnas on meeldiv viibida. Positiivsus on nakkav ja tõmbab inimesi ligi. Kortsus kulm või neutraalne näoilme ei kustu eriti seltsima. Lihtsad positiivse kehakeele võtted  Õpetaja Liia Suup

  14. Püstine peahoiak. Kui inimesel on pea norus, ei pea kaaslased teda avatuks. Õigel pea- ja kehahoiakul on imeline mõju nii inimesele endale kui ka kaaslastele. • Silmside. Sõbrad vaatavad teineteisele suheldes ikka silma. Inimest, kes ei karda silmsidet luua, peetakse enesekindlaks ja kaasinimestest huvitatuks. Lihtsad positiivse kehakeele võtted  Õpetaja Liia Suup

  15. Distants. Oluline on ka see, kui kaugelt inimesed üksteisega suhtlevad. Hea vahemaa sõbralikuks suhtlemiseks on 45 cm. Kui minnakse kaaslasele lähemale, rikub see tema privaatsust, kaugemalt suhtlemine näitab jahedust. Lihtsad positiivse kehakeele võtted  Õpetaja Liia Suup

  16. Käsivarred. Käed võiksid rippuda vabalt küljel. See jätab enesekindlama ja sõbralikuma mulje. Kui inimesel on kombeks võõrasse keskkonda sisenemisel käed rinnale ristata, siis näitab see tema ebalust ning on kaitsereaktsioon. Ka käte taskusse surumine pole viisakas. Lihtsad positiivse kehakeele võtted  Õpetaja Liia Suup

  17. Tagasiside. Positiivne tagasiside kõnelemise ajal avaldub näiteks noogutamises ja kaaslase näoilme peegeldamises. See näitab, et kaaslast kuulatakse huviga. Lihtsad positiivse kehakeele võtted  Õpetaja Liia Suup

  18. Keha suund. Kogu suhtlemise vältel peaks olema kehaga kaaslase poole pöördutud. Vestluse keskel teisest inimesest eemale pööramine pole sobiv, sest annab märku tüdimusest, huvipuudusest ning ebaviisakusest. Lihtsad positiivse kehakeele võtted  Õpetaja Liia Suup

More Related