Laenukohustustest tuleneva intressiriski maandamise võimalused

1. Laenukohustustest tuleneva intressiriski maandamise võimalused Hansabank Markets Gunnar Mäemets Veebruar 2007

2. Intressirisk Intressirisk on risk, et turuolukorra muutudes (intressimäära tõustes või langedes) võivad investeeringutelt teenitavad intressitulud väheneda või kohustuste pealt tasutavad intressikulud suureneda. Intressirisk võib tekkida nii ujuvast kui ka fikseeritud intressimäärast. Mida pikem on intressitundliku vara või kohustuse tähtaeg, seda suurem on intressirisk. Kõige põhilisemad intressitundlikud kohustused on lühi- ja pikaajalised laenud finantsturgudelt või pankadelt.

3. Euribor EUR Libor ehk Euribor ehk EUR London Interbank Offered Rate on intressimäär, millega suurpangad üksteisele raha laenavad. 6 kuu Euribor on viimase aastaga läbi teinud märkimisväärse tõusu. Euribor sõltub: • Euroopa Keskpanga intressipoliitikast (keskpanga repomäär täna on 3,50%) • Turuosaliste ootusest Euroopa Keskpanga intressipoliitika suhtes • Keskpanga otsused on omakorda enim mõjutatud Eurotsooni inflatsiooni- (eesmärk 2%) ja rahapakkumise näitajatest.

4. 6 kuu EURIBOR`i ajalooline liikumine perioodil 1990-2007 Graafik: Reuters

5. Turuootused EUR intresside osas Intressimäärade muutuste ootused mõjutavad intressikõvera kuju. Langev intressikõver peegeldab turuosaliste ootust intressimäärade languse osas. Tõusev intressikõver kajastab turuosaliste ootusi intressimäärade tõusu osas. Mõistmaks turu ootusi EUR intresside liikumise osas võib vaadelda intressifutuure. Selgituseks - futuur on kohustus osta või müüa futuuri aluseks olevat vara varem kindlaks määratud ajal ja hinnaga tulevikus. Samas tuleb alljärgnevate jooniste tõlgendamisel meeles pidada, et turu nägemus võib aja jooksul muutuda.

6. Milleks maandada intressiriski? Joonis, mis väljendab tänase 6kuu Euribori võrdlust täna oodatava 6 kuu EURIBORiga aasta pärast. Intressimäärade tõusutsüklis on ootused tegelikkusele alla jäänud.

7. Kuidas maandada intressiriski IRS abil? Intressimäära swap (IRS) Kahe osapoole vaheline tähtajaline leping vahetada omavahel samas valuutas nomineeritud, kuid erinevalt fikseeritud intressimaksete kohustused. Kliendi puhul tähendaks see, et ta vahetaks oma “ujuva” intressimääraga intressikohustuse fikseeritud intressikohustuseks. IRS-i komponendid: • swap’i intressimäär; • turuintressimäär (Euribor) millega IRS-i intressimäära fikseeringut võrreldakse kokkulepitud kuupäeval; • tähtaeg; • intressimaksed.

8. IRS näide 1) LAEN: Klient maksab laenuperioodi lõpuni Euribor + 1,50%. 2) IRS: A) Kui Euribor püsib allpool 4,10% (näiteks 3,60%), maksab klient pangale järgmiselt: 1) Laenuintress pangale: 3,60% + 1,50%= 5,10% 2) IRS arveldus pangale: 4,10% - 3,60%= 0,50% kliendi kulu kokku: 5,60% B) Kui Euribor liigub näiteks tasemele 4,30% on arveldused järgmised: 1) Laenuintress pangale: 4,30% + 1,50% = 5,80% 2) IRS-ist kanne kliendile: 4,10% - 4,30% = -0,20% kliendi kulu kokku: 5,60% • IRS-i 6M EURIBOR fikseeritakse reeglina 2 pangapäeva enne uue perioodi algust • IRS arveldused on reeglina 2x aastas • IRS arvestused tehakse riskimarginaalideta.

9. IRS indikatsioonid EUR –le (laenu põhiosa makseid ei ole) ja USD –le

10. Soovitused IRS tehinguteks Kuna tegemist on eraldiseisva ja turul laialdaselt kaubeldava finantsinstrumendiga, soovitame silmas pidada järgmiseid aspekte: • Turgudel kaubeldav IRS on reeglina 6kuulise Libori vastu noteeritud, kuid ka 3kuu Libor on laialdaselt kaubeldav ning hinnad mõistliku kauplemisvahega (ostu/müügi spread). • IRS põhiosa on arvestuslik. Arveldatakse vaid kõikuvate ja fikseeritud intresside vahesid. • IRS kaubeldakse reeglina BULLETINA, ehk kogu perioodi vältel põhiosa makseid ei arvestata. St. intresse arvestatakse kogu perioodi vältel ühe suurusega summalt. • Võimalik on koostada IRS ka amortiseeruvale laenugraafikule, kuid struktuur on oluliselt raskemini kaubeldav, mis omakorda ei taga läbipaistvat hindamist ja on seega kaubeldav oluliselt suuremate kuludega. • IRS tehingu tegemiseks on vajalik tagatisdeposiit. Koostöös suhtehalduriga on võimalik taotleda limiit IRS tagamiseks. IRS 10 aastaks vajab tagatisena 6% tehingu mahust.

11. Miks kasutada IRS-i? Hansapangast juba laenu võtnud kliendil saab laenulimiidi arvelt kerge vaevaga eraldada osa FX limiidiks juhul, kui on kasutamata limiidiosa ja seda ei plaanita kasutada. IRS on fikseeritud intressimääraga laenust paindlikum. Seda järgmistel põhjustel: • IRS on eelkõige KINDLUSTUS võimaliku intressikulude kasvu vastu. Täppi mineva prognoosi ja ajastuse korral võib ta osutuda ka tulutoovaks instrumendiks. • IRS ei pea tegema kogu laenu ulatuses. Võib teha näiteks poole laenumahu ulatuses. See on sobiv valik juhuks, kui ei ole piisavat kindlust intressimäärade tõusu osas. • IRS on kaubeldav. Nagu kogu majandus, liiguvad ka intressimäärad tsüklite kaupa. Seega, olles ostnud kaitse intressimäärade tõusu vastu, on võimalik IRS uuesti turule tagasi müüa siis, kui intressimäärad oma arvatava tipu on saavutanud. • IRS ostmisel ja müümisel ei võeta laenulepingu muutmise tasusid kuna tegemist on eraldiseisva instrumendiga. • IRS intressivahed makstakse iga intressiperioodi lõpus.

12. Kuidas maandada intressiriski CAP abil ? Intressi CAP ehk optsioon (õigus) intressimäärale • Cap – õigus fikseerida intressimäära (Euribori) taseme ülempiir. • Cap’iga fikseeritud intressimäära võrreldakse kokkulepitud ujuva intressimäära indeksiga (näiteks 6 kuu Euribor). • Cap võib koosneda ühest intressimaksest või intressimaksete seeriast. • Cap’i müüja korvab ostjale ühekordse preemia eest intressikulud, mis kaasnevad turuintressimäärade tõusmisega üle kokkulepitud piiri. • Cap on arvestuslik tehing – kompenseeritakse intressimakse; põhisumma ei liigu.

13. CAP indikatsioonid CAP indikatsioonid 6 kuu Euribori vastu. 3 aastaks4,25% Cap = 51 bp (ehk 0,51% summast) 3 aastaks4,50% Cap = 34 bp (ehk 0,34% summast) 1 miljoni EUR laenu kindlustamine 3 aastaks maksimumintressiga 4,50% maksab näites 3 400 EUR. NB! Näidetes EI võeta arvesse riskimarginaale!

14. Intressifikseerimise poolt ja vastu Poolt • Intressikulu muutub täpselt planeeritavaks • Intressimäära fikseerimine pikaks ajaks on suhteliselt odav. 1 ja 15 a fikseerimise hinnavahe on vaid ca 0,22% • Kui intressimäärad siiski ei tõuse, on viimase 10 aasta keskmine intressitase ~3% ning “lisakulu” peaks piirduma 1-2% -ga. Vastu • Majanduskasvu tingimustes katavad suurenenud eelarvetulud kasvava intressikulu • Tõenäosus intressimäärade edasiseks kasvuks on vähenenud (prognoos Euroopa Keskpanga repomäärale hetkel 4,25%) • Viimase 10 aasta jooksul, kus majandus on nii buuminud kui stagneerunud (1 tsükkel), oli 6kuu Euribor üle 4% taseme vaid vähem kui 2 aasta vältel.

15. Lõpetuseks Loomulikult pakutakse turul oluliselt suuremat instrumentide valikut. Siiski on neist valdav enamus ehitatud just nende kahe instrumendi baasil. Soovitame enne soodsatena näivate, kuid keerulisemate instrumentidega tegelemist alustada lihtsamatest. Keerulisemad instrumendid on mõnikord odavamad seetõttu, et sisaldavad endas nn “lõkse“. Seega peab kombineeritud instrumendi ostjal olema väga hea nägemus maailma intressiturgudest ja seal peituvatest riskidest ning selgelt teadvustatud soovid.

16. Tänan tähelepanu eest! Kui oled otsustanud intressiriski maandada...... siis suhtu sellesse kulusse kui kindlustustootesse. Ostes oma eluasemele kindlustuse, ei looda meist keegi, et see maha põleks!