Programmi “Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2007-2009” hindamine

1. Programmi “Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2007-2009” hindamine Keiu Rõa 12.04.2011

2. Ülevaade hindamisest • Eesmärk hinnata programmi “Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2007-2009” tegevuste tulemuslikkust. • Hindamise teostajad: Ernst & Young Baltic AS ja Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus. • Hinnatud tegevused: • Maakondlikud teavitamis- ja nõustamiskeskused (Pärnus ja Jõhvis) • Puudealase Teabe ja Abivahendite Keskus (PTAK) • Puudega lapse lapsehoidjate koolitus • Programmi üldeesmärgiks oli suurendada erivajadustega inimeste ja nende pereliikmete tööhõivet. • Programmi indikaator - töölesaamist toetavate teenuste abil tööle rakendunud inimeste osakaal kõigist vastavaid teenuseid saanutest on 10%

3. Metoodika • Andmeallikad: • Klienditoimikute analüüs (nõustamiskeskused, PTAK) • Telefoniintervjuud teenuse saajatega (kokku 415 tk, sh 260 nõustamiskeskuse, 95 PTAK klienti ja 60 koolitatud lapsehoidjat) • Intervjuud teenuse osutajatega (13 intervjuud) • Intervjuud koostööpartneritega (20 intervjuud) • Hindamisküsimused: • Nõustamisteenus: teenuse tulemuslikkus, vajalikkus, teenusega rahulolu, kättesaadavus, teenuse korraldus • Lapsehoidja koolitus: koolituse läbinute tööle rakendumine, rahulolu koolitusega, koostööpartnerite hinnang • Hindamine toimus august 2010 - jaanuar 2011.

4. Maakondlikud teavitamis- ja nõustamiskeskused Pärnumaal ja Ida-Virumaal

5. Ülevaade nõustamiskeskustest • Nõustamiskeskused Pärnus ja Jõhvis avati 2008. a lõpus. • Sihtrühm: füüsiliste, vaimsete või sotsiaalsete erivajadustega inimesed ja nende pered (peamiselt maakonna piires). • Eesmärk: Üldine toimetulekualane nõustamine, mille kaudu saab suurendada erivajadustega inimeste tööhõivet ja igapäevast toimetulekut. • Osutatud teenused: • Sotsiaalnõustamine • Psühholoogiline nõustamine • Perenõustamine • Nõustati kokku 1135 inimest, sh Jõhvis 512 ning Pärnus 623. • Võlanõustamine • Psühhiaatriline nõustamine (Pärnus) • Juriidiline nõustamine (Pärnus)

6. Kliendid ja nõustamine • Tüüpilised kliendid: • Sagedamini naised, madalama haridustasemega, mittetöötavad • Jõhvis: palju eesti keelt mittevaldavaid inimesi, sagedamini puudega (ise või pereliige), rohkem mitteaktiivseid • Pärnus: rohkem töötuid • Sagedamini pakutavad nõustamise liigid: • Jõhvis: sotsiaal-, võla-, psühholoogiline nõustamine • Pärnus: sotsiaal-, juriidiline, võlanõustamine • Peamised probleemid, millega pöörduti keskustesse: • Jõhvis: finants-, pere- ja terviseprobleemid • Pärnus: (mitte)töötamisega seotud probleemid, finants-, pere-, juriidilised-, psühholoogilised probleemid • Nõustamine tavaliselt keskuses kohapeal, vähem väljaspool keskust ja telefoni või e-posti teel.

7. Peamised tulemused (1) • Teenus parandas toimetulekut, kuid rakendumise määr jäi loodetust madalamaks • Jõhvis rakendus 4,1% ja Pärnus 8,3% nõustatutest. Üldeesmärk: 10% • Rakendumine polnud eesmärgiks, tegevuste kaudu raske eesmärki mõjutada • Toimetuleku paranemine: 76% Pärnu ja 65% Jõhvi keskuse klientidest said nõustamise tulemusena probleemi lahendatud või oskuse/julguse edasi tegutseda • Vajadus osutatud nõustamisteenuste järele on kõrge • Seda arvas 95% teenuse saajatest, kõik teenusepakkujad ja koostööpartnerid. Kõikide teenuseliikide osas • Teenuse saajate rahulolu teenusega hea • Nõustamisteenuse saajate hinnang teenusele tervikuna hea. Jõhvi 4,3 p ja Pärnu 4,1 p (5-palli skaalal) • Nõustamise ja nõustajatega jäi rahule 75% Jõhvi ja 88% Pärnu keskuse klientidest

8. Peamised tulemused (2) • Teenus on klientidele üldiselt hästi kättesaadav ja informatsiooni teenuse kohta levitati piisavalt • Teenuse kättesaadavust suurendas selle pakkumine väljaspool keskust • Füüsiline ligipääsetavus teenusele üldiselt hea • Teenuse saajad: info leidmisel polnud probleeme (94% Jõhvi ja 87% Pärnu klientidest) • Ei esinenud märkimisväärseid probleeme teenuse korraldusega • Teenuse mahupiirangud on vajalikud, neid järgitakse mõistlikkuse piires • Nõustamise ajalise mahuga jäi rahule 86% Jõhvi ja 91% Pärnu klientidest • Aruandluse pidamine paberkujul ja suhteliselt suur valede kontaktide hulk • Raskendab andmete kogumist, haldamist ja töötlemist • Telefoniintervjuude läbiviimisel selgus, et paljud klienditoimikutes märgitud telefoninumbrid on vigased (9% Jõhvi ja 12% Pärnu keskuse klientide puhul)

9. Kokkuvõttev hinnang: nõustamiskeskused • Üldhinnang Pärnumaa ja Ida-Virumaa nõustamis-keskustes osutatud nõustamisteenustele on hea. • Peamised järeldused edaspidiseks: • Nõustamisteenuse eesmärgi ja soovitud tulemuste täpsem määratlemine (sh tulemusindikaatorite määratlemine) ja regulaarne tulemuste monitoorimine • Leida võimalusi aruandluse kvaliteedi tõstmiseks, et lihtsustada andmete kogumist, haldamist ja töötlemist

10. Puudealase Teabe ja Abivahendite Keskus (PTAK)

11. Ülevaade PTAK tegevusest • PTAK alustas tööd 2008. a Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse juures Tallinnas. • Sihtrühm: puudega inimesed ja nende pered (üle Eesti). • Tegevus: nõustamisteenus, mille kaudu saab suurendada eri-vajadustega inimeste toimetulekuastet, vähendada hooldajate hoolduskoormust ja edendada läbi nõustamisteenuse tööhõivet. • Teenused: • Nõustamine abivahendi valikul • Nõustamine keskkonnakohandamise alal • Universaalse disaini alased koolitused • Tervishoiu spetsialistide informeerimine puudespetsiifilistest abi-vahenditest ja keskkonna kohandamise võimalustest • Kokku sai aastatel 2008-2009 nõustamist 499 inimest.

12. Kliendid ja nõustamine • Tüüpilised kliendid: • Nõustamine: sageli Harjumaalt, kuni põhiharidusega, mittetöötavad, puudega • Koolitus: enamasti naised, kõrgharidusega, töötavad • Osutatud teenused: • 64% klientidest said keskkonna kohandamise alast nõustamist • 51% klientidest said abivahendite alast nõustamist • Peamised probleemid, millega pöörduti keskustesse: • Abivahendi nõustamine - valdavalt liikumisega seonduvad probleemid (ratastool, seismine) • Keskkonna kohandamine – valdavalt liikumisega seonduvad probleemid (kaldtee, lift, vannitoale ligipääs, korrustevaheline liikumine), ka õpikeskkonna hindamine • Teenus keskuses kohapeal ja väljaspool keskust üle Eesti

13. Peamised tulemused (1) • Teenus parandas toimetulekut, kuid rakendumise määr jäi loodetust madalamaks • Rakendus 4,3% keskuse klientidest. Programmi eesmärk: 10% • Toimetuleku paranemine - teenusel oli positiivne tulemus abi saamise seisukohast, siiski jäid soovitused sageli rakendamata • PTAK-i poolt soovitatud abivahend hangiti 67% juhtudel, keskkonna kohandusi viidi ellu 45% juhtudel • Vajadus osutatud nõustamisteenuste järele on kõrge • Kõik teenuse osapooled pidasid PTAK teenuseid vajalikuks: 93% teenuse saajatest, kõik teenusepakkujad ja enamik koostööpartnerid • Teenuse saajate rahulolu teenusega hea • Nõustamise ja nõustajatega jäid rahule 86% klientidest

14. Peamised tulemused (2) • Teenuse asukoht on raskesti ligipääsetav • Teenuse pakkumine kliendi kodus suurendab ligipääsu • Ligi veerand klientidest said nõustamist keskuses • Mitmed kliendid ja koostööpartnerid tõid välja, et asukoht on ebamugav • Koostööpartnerid: keskus paikneb kohas, mis on kesklinnast kaugel ja sinna on raske pääseda, eriti liikumispuudega inimestel • Klientidel ja koostööpartneritel info olemas, kuid üldhinnang, et info levitamisega võiks rohkem tegeleda • 91% klientidest - info leidmine ei olnud raske (kes ise otsisid), teenuspakkujad ja koostööpartnerid tõid välja, teadlikkus teenustest oleks võinud kõrgem olla • Selgusid probleemid seoses aruandluse kvaliteediga • 30% klientidest, kellega saadi telefoniintervjuude käigus kontakti, väitis, et pole nõustamist saanud

15. Kokkuvõttev hinnang: PTAK • Üldhinnang PTAK-s osutatud nõustamisteenustele on hea. • Peamised järeldused edaspidiseks: • Nõustamisteenuse eesmärgi ja soovitud tulemuste täpsem määratlemine (sh tulemusindikaatorite määratlemine) ja regulaarne tulemuste monitoorimine. • Nõustamise kõrval (veel) rohkem tähelepanu pöörata soovitatud abi-vahendi soetamise võimalikkusele ja keskkonna kohandamise alaste projekti teostatavusele, tehes (rohkem) koostööd KOV-de, maavalitsustega, rehabilitatsiooniasutustega. • Info levitamise tõhustamine ja aruandluses esinevate probleemide põhjuste väljaselgitamine ja neile lahenduste leidmine.

16. Puudega laste lapsehoidja koolitus

17. Ülevaade koolitusest • Raske ja sügava puudega laste lapsehoidjate koolitus, mille kaudu saab muuta puudega lapse hoiu teenus senisest kättesaadavamaks ning toetada pereliikmete naasmist tööturule. • 2008. a august-detsember koolitati 75 lapsehoidjat, sh eesti keeles 55 ja vene keeles 20 (kokku 3 koolitust, sh 2 eesti keeles, 1 vene keeles). • Koolituse saajad kõik naised, sagedamini Harjumaalt (53%), pigem kõrgema haridustasemega (kõrgharidusega 32%, keskeriharidusega 42%).

18. Peamised tulemused • Koolitus oli omandatud erialal rakendumise seisukohast edukas • 65% on koolituse järgselt puudega lapse hoidjana töötanud, ligi pooled töötavad jätkuvalt • Rakendumine kõrgem eestikeelsete koolitatute osas (76%) • Koolitatute hinnang koolituse kasulikkusele oli hea • Venekeelsel koolitusel osalejate rahulolu oluliselt kõrgem - viiepallisüsteemis hinde 4 või 5 andsid eestikeelse koolituse läbinutest 69% ja venekeelse koolituse läbinutest 100% • KOV-d oli koolitusest teadlikud ning leidsid valdavas osas, et koolitus soodustab puudega lapse pereliikmete tööturule naasmist • Peamine mitterakendumise põhjus: töökohtade vähesus

19. Kokkuvõttev hinnang: lapsehoidjate koolitus • Üldhinnang raske ja sügava puudega laste lapsehoidjate koolitusele on hea. • Peamised järeldused edaspidiseks: • Enne koolituse kordamist kaardistada täpsem vajadus

20. Tänan kuulamast! KÜSIMUSED?