1 / 18

Maailma ühiskonnageograafia Metallurgia

Maailma ühiskonnageograafia Metallurgia. Allikad: Maailmaühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailmaühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.em.ee , Õppeatlas 3, Koolibri 2002, www.ukrbascompany.at.ua ,www.wikipedia.org ,Interneti piltmaterjal

percy
Download Presentation

Maailma ühiskonnageograafia Metallurgia

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Maailma ühiskonnageograafiaMetallurgia Allikad: Maailmaühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailmaühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.em.ee , Õppeatlas 3, Koolibri 2002, www.ukrbascompany.at.ua ,www.wikipedia.org ,Interneti piltmaterjal Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Gümnaasium

  2. Mis on metallurgia? • Tööstusharu, mis tegeleb metallide ja metallisulamite tootmise ning metalltoodete valmistamisega • Varustab teisi majandusharusid metalliga • Inimkonna vanimaid tegevusalasid ( vanemad töödeldud raua leiud pärinevad Egiptusest 3200 a eKr )

  3. Metallurgia paiknemine • Toormetalli sulamiseks on vaja palju soojust, metallurgia on energiamahukas tööstusharu • Metallurgia paiknemist mõjutavad tooraine, energeetika, vesi, tööjõud, tarbija ja keskkonnanõuded. • Kasvab metallide korduvkasutamine ( peamiselt Põhja riikides) • Terasesulatus paikneb odava elektriga piirkondades või sadamalinnades, kuhu tuuakse toormetall leiukohtadest ja vanametall ka oma riigi territooriumilt

  4. Metallurgia tehnoloogilised etapid

  5. Metallurgia harud

  6. Must metallurgia • Toodab rauasulameid ( malm, teras, ferrosulamid), millele on lisatud muud metallid • Peamine tooraine on rauamaak, selle kõrval on ka tähtis tooraine mangaan, mida lisatakse terasele selle kulumiskindluse tõstmiseks • Sai alguse Euroopast , XV saj sulatati töönduslikult rauda ja malmi • Esimesed metallsulatusahjud rajati metsarikastesse kohtadesse (metsa hävimine) • Maagi rikastamine ja esmane töötlemine toimub tavaliselt maardlates, enamik toodangust eksporditakse • Rauamaaki jagatakse rikkaks, kus raua sisaldus üle 55%, keskmiseks ( 40-55%) ja vaeseks ( 20-40 %) • Kiiresti kasvab sekundaarse tooraine ( vanametalli) kasutamine

  7. Must metallurgia • Peamised rauamaagi tootjad ja ekspordijad on Austraalia, Brasiilia, Hiina, India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Venemaa • Peamised terasetootjad on Põhja riigid( 60%) • Musta metallurgia tooraine varud maailmas

  8. TERASESULATUS

  9. Värviline metallurgia • Peamised toorained on vaskmaak ja alumiiniumi tooraine boksiit • Vanad värvilised metallid on vask, plii, tsink ja tina • Vasemaaki on palju Tšiilis, USAs, Aafrika keskosas ( Sambia ja Kongo DV territooriumil) • Alumiinium on toodangu mahult teisel kohal, looduses on metallidest esikohal (8,8 % maakooremassist) • Suurimad boksiidivarud on Guineal, Austraalial, Brasiilial, Jamaical, suurimad impordijad on USA, Lääne-Euroopa ja Jaapan

  10. Värviline metallurgia • Alumiiniumi sulatamine on väga energiamahukas – 1 tonn- 14 000 kWh • Vanametallist toodetakse 1/3 maailma alumiiniumist • Vase ja alumiiniumi kõrval töödeldakse värvilises metallurgias veel üle 70 metalli, suurema mahuga on plii ja tsink, nende metallide tarbimisega seotud autotööstus (mis riigid on peamised plii ja tsingi tarbijad?) • Värviliste metallide maagid sisaldavad tavaliselt mitu metalli ( nn polümetallid), ühes maardlas kaevandatakse sageli mitut metalli

  11. Metallurgia keskkonnaprobleemid • Tekib palju aherainet, väga energiamahukad töötstusharud • Suured piirkonnad muudetakse inimese ja loomade eluks ja inimese majandustegevuseks kõlbmatuks • Maa-alused kaevandused võivad põhjustada langatuslehtreid ning ehitiste ja rajatiste sisselangemist • Maavarade suuremahuline kaevandamine mõjutab põhjavee kihte, halvendab joogivee kvaliteeti • Metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda, sest kõrgahjud paiskavad õhku kahjulikke aineid • Metallurgiaettevõtte saastamisraadius võib ulatuda kuni 500 km kaugusele

  12. Metallide sulatamine

  13. Rauamaagi kaevandamine karjäärides

  14. Metallurgia keskkonnaprobleemidelahendamine • Tehnoloogia täiustamine • Puhastussüsteemide täiustamine • Suurte ettevõtete asendumine väikeste tehastega ( väheneb koormus keskkonnale) • Metalli korduvkasutus hoiab kokku elektrienergiat ja säästab keskkonda • Tõhusam prügi sorteerimine, vanametalli kasutuse võimaluste laienemine

  15. vasta küsimustele! • Millised on metallurgia tehnoloogilised etapid? • Millised tegurid ja kuidas mõjutavad musta metallurgia ja alumiiniumi tootmise paiknemist? • Miks tänapäeval kaevandatakse ja rikastatakse rauamaaki peamiselt arengumaades? Nimeta 3 põhjust! • Jaapanis puuduvad oma arvestatavad metallimaagid, ometi on Jaapan üks suuremaid terasetootjaid maailmas. Selgitage, mis on selle põhjuseks. • Mille poolest erineb Põhja ja Lõuna riikide must metallurgia? • Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb? • Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad metallide tootmisega? (nimeta vähemalt 3)

More Related