1 / 47

Ülo Vooglaid Haridusteooria ja metodoloogiaseminar Tallinn, 11. mai 2006.a.

TEADUS JA TEADUSLIK UURING. UURINGU EELDUSED JA TULEMUSED. UURIMIISTULEMUSE KASUTAMINE INNOVAATILISTES OROTSESSIDES. Ülo Vooglaid Haridusteooria ja metodoloogiaseminar Tallinn, 11. mai 2006.a. Tunnetusteid on palju. Enda ja end ümbritseva maailma kohta saab inimene teavet argitunnetuse,

Download Presentation

Ülo Vooglaid Haridusteooria ja metodoloogiaseminar Tallinn, 11. mai 2006.a.

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. TEADUS JA TEADUSLIK UURING.UURINGU EELDUSED JA TULEMUSED. UURIMIISTULEMUSE KASUTAMINE INNOVAATILISTES OROTSESSIDES Ülo Vooglaid Haridusteooria ja metodoloogiaseminar Tallinn, 11. mai 2006.a.

  2. Tunnetusteid on palju Enda ja end ümbritseva maailma kohta saab inimene teavet • argitunnetuse, • kunstilise tunnetuse, • filosoofilise tunnetuse, • religioosse tunnetuse, • teadusliku tunnetuse… kaudu.

  3. Igal tunnetusteel on oma eripära, oma võimalused ja piirangud Teadusliku tunnetuse eripäraks on, et tulemus on • täpne, • selge, • terviklik, • põhjendatud… Teaduslik uuring on korratav. Teadusliku uurimise eelduseks on teoreetiline, metoodiline ja metodoloogiline alus. MUDELID

  4. Teadusliku uurimise objektiks on probleem Probleemi kujunemiseks on vaja vähemalt kolme eeldust: • Teadmist tegeliku olukorra, olude ja/või situatsiooni kohta; • Kujutlust vajaliku olukorra, olude ja/või situatsiooni kohta; • Aktiivset suhtumist tegeliku ja vajaliku võrdlemisel tuvastatud vastuolusse. (Ei ole ükskõik, ei karda tegeleda, ei otsi ettekäändeid edasi- või tagasilükkamiseks jne).

  5. Kaugeltki kõik probleemid ei kujune teadusliku uurimise objektideks Enamiku probleemidega tuleb kohaneda, leppida ja õppida nendega koos elama. NB! Probleeme ei saa lahendada. Probleemid lahenduvad sedamööda, kuidas õnnestub vähendada või kõrvaldada nende tekke, süvenemise-laienemise ja püsimise põhjuseid. Just probleemide põhjuste ning teiste seoste avastamisele ongi humanitaar- ja sotsiaalteaduslikud uuringud suunatud

  6. Selguse lisamiseks oleks vaja vaadata, mis on objektiks teistes tegevustes. • Mõõtmise objektiks on karakteristikud. • Juhtimise objektiks on protsessid. • Valitsemise objektiks on inimesed (inimkooslused). • Haldamise objektiks on materiaalsed väärtused. • Valdamise objektiks on mittemateriaalsed väärtused. • Sidustamise objektiks on süsteemid. • Õppe objektiks on tekstid (tekstides olev teave).

  7. Teadusliku uurimise aineks on kõik see, mis iseloomustab uurimise objekti ja mida mõõdetakse või hinnatakse antud uuringus. Uuringu aine saab avada vastavate teooriate ja praktika võrdlemise abil.

  8. Miski muutub objektiks vaid subjekti suhtes Seega on vaja rõhutada, meeles pidada ja arvestada, et teaduslikus uuringus on subjektiks see, kes toimib uuringus aktiivse algena, kes • orienteerub vajadustes, võimalustes ja ohtudes, • teeb otsuseid, • täidab oma otsuseid, • seostab tegevust teistega, • loob side ning edasi- ja tagasisidestab oma tegevuse, • korrigeerib (vajaduse korral) ja • vastutab nii tulemuste kui ka (võimalike) tagajärgede eest.

  9. Teadusliku uurimise subjektilt oodatakse, et tal oleks • terviklik enesetunnetus ja enam-vähem adekvaatne eneseteadvus ehk MINA-pilt; • terviklik grupitunnetus ja enam-vähem adekvaatne grupiteadvus ehk MEIE-pilt; • terviklik kultuuritunnetus ja enam-vähem adekvaatne arusaam väärtuste ja normide, müütide ja tabude, süsteemist, mille kaudu korrastub hoiakute ja suhtumise, mõtlemise ja käitumise süsteem, ning identiteet, aated ja ideaalid; • terviklik ühiskonnatunnetus ja enam-vähem adekvaatne arusaam endast kui ühiskonna liikmest ja kultuuri esindajast (KODANIKUTUNNE).

  10. Teaduslikuks uuringuks on vaja mitut eeldust Vaja on subjekti, kes oleks… 1) nii vaba, et teda piiraks vaid kultuuriseos ja tõeotsing kui ideaal; 2) nii informeeritud ja haritud, et ta saaks arvestada… • võimalikult palju sellest, mis on juba uuritud ja arvatakse teadvat, • teooriaid ehk mõttemudeleid kõige selle kohta, mida käsitletakse ja mille kontekstis käsitletakse uurimise objekti, • metodoloogiat, mille varal oleks võimalik tagada uuringu kaasaegsus, • metoodikat, mille varal oleks võimalik tagada algandmete ja tulemuste (faktide) usaldatavus, • praktikat, mis aitaks “jalad maas pidada”.

  11. Me ei korda lauset: “Teadus lõpeb seal, kus algab praktika.” Küll aga püüame aru saada, et • kirjeldused ja referaadid ei ole uuringud; nad eelnevad uuringule; • arvamuste kogumine (ja korrastamine) ei võimalda saada teadmist tegeliku olukorra, olude, situatsiooni, tendentside, ega nende seoste ja sõltuvuste kohta, st avaliku arvamuse küsitlused võivad olla huvitavad, aga neid ei saa pidada teaduslikeks uuringuteks, • teaduslikus uuringus saab pidada väärtuslikuks vaid ekspertide ning teiste asjatundjate arvamusi ja hinnanguid; • teadmisi, arvamusi ja uskumusi ei ole mõistlik segi ajada.

  12. Me ei korda ka lauset: “Praktika on tõe kriteerium!”. Praktika võib olla kultuuri- ja ühiskonnaväärtuste ning –normidega kooskõlas, aga võib ka olla nendega vastuolus. Praktika võib olla inimese, looduse ja kultuurihoidlik või –vaenulik. Praktika võib olla rajav, hoidev, kindlustav või ka hävingule viiv. Praktika võib olla süsteemne ja efektiivne või süsteemitu ja lagastav... Praktika võib olla ehe ja rajatud arengu eelduste loomisele, või mänguline (konventsionaalne) ning rajatud üldsuse eksitamisele ja hullutamisele.

  13. Teaduslik uuring algab siis, kui… • asetatakse küsimus kausaalsete ja funktsionaalsete seoste (otseste ja kaudsete põhjuste) avastamiseks. • uurimise subjekt on uuringuks küllalt professionaalne (valdab uurimise objekti, on suuteline avama uurimise aine, koguma küllaldase hulga usaldusväärseid andmeid, neid töötlema, analüüsima, korrastama ja esitama), • on tagatud uurijate viibimine valikusituatsioonis.

  14. Koolides ja kohalikes omavalitsustes on laialt levinud nn SWOT-analüüs. SWOT on loodud ÜRO abiprogrammi raames Aasia ja Aafrika vähearenenud rahvaste aktiviseerimiseks. SWOT ei võimalda saada andmeid, mida oleks võimalik kasutada hinnangute andmiseks ja järelduste tegemiseks, veel vähem ettepanekute ja soovituste tuletamiseks.

  15. Me eristame teaduslikus uuringus järgmisi faase: • EELFAAS, • ALGFAAS, • PÕHIFAAS, • LÕPPFAAS, • JÄRELFAAS.

  16. I EELFAASIS • sõnastatakse uurimise objekt • koostatakse uuringu programm, • sõlmitakse eellepingud isikute ja asutustega kõigi uuringuga aktuaalseks muutuvate ülesannete täitmiseks, • sõlmitakse sisulise koostöö lepe, mis tagab tellijale võimaluse ja kohustuse osaleda uuringu kõigis etappides, tekitab täitjale kohustuse informeerida tellijat kõigist võimalustest osaleda uuringus ning annab täitjale õiguse ignoreerida tellija neid nõudmisi, mis on esitatud küllalt suure hilinemisega ja/või lepingust väljaulatuvalt. • Uuringu etappide, tähtaegade, finantseerimise, aruande edastamise, võimalike sanktsioonide jm uuringus olulise täpseks sõnastamiseks sõlmitakse tellija ja täitja vahel uurimisleping kui formaal-juriidiline dokument.

  17. II ALGFAASIS • komplekteeritakse uurimisrühm; • korraldatakse vajalik hulk seminare, kohtumisi uurijate (teoreetikute, metodoloogide, metoodikute) ja praktikutega; • tutvutakse mõtlemistraditsiooni, tavade ja uurimispraktikaga oma maal ja teistes maades; • lepitakse kokku uurimisrühma liikmete õigused, kohustused, vastutusala ning vastutamise objektid, subordinatsioon ja koostööreeglid; • koostatakse ajagraafik päeva, nädala, kuu, kvartali ja aasta ulatuses. Fikseeritakse tähtajad, ajareserv, ohud ning boonused eneseületamise eest ja aeg, mida ei või röövida; • täpsustatakse koostööpartnerid ja ohtlikud jõud. • fikseeritakse tegutsemise printsiibid ja hindamise alused.

  18. III PÕHIFAASIS on vaja… • koostada uuringu teoreetiline alus (leida või luua uuringus vajalike üld-, keskastme- ja konkreetteooriate süsteem); • sõnastada uuringu metodoloogiline alus (rahuldavaks käsitluseks vajalike printsiipide süsteem); • leida või luua algandmete kogumise metoodika; • leida või luua algandmete matemaatilise ja statistilise töötlemise metoodika;

  19. III PÕHIFAASIS on vaja…(järg) 5. leida või luua analüüsi ja sünteesi metoodika; 6. valmistada ette algandmete kogujad; 7. koguda usaldatavad algandmed; 8. korraldada algandmete kodeerimine, indekseerimine, töötlemine ja analüüs, 9. koostada vahearuanne. Uuringu võib korraldada ka hüpoteeside paikapidavuse kontrollimiseks. Ka sel juhul peaks uurija tuvastama ka kausaalsed ja funktsionaalsed seosed.

  20. IV LÕPPFAASIS on vaja… • esitada vahearuanne ja korraldada avalik arutlus senise tegevuse hindamiseks (veenduda ja tõestada, et andmestik on küllaldane ja usaldatav, esmane analüüs ja süntees rahuldav jne; • korraldada andmete teise astme (indeks-)analüüs; • korraldada andmete kolmanda astme (meta-) analüüs • sõnastada faktid kõnealuste protsesside ja nähtuste, inimeste, organisatsioonide ja institutsioonide, arusaamade, taotluste jms kohta ning seoste ja sõltuvuste süsteemi kohta kõigil regulatsiooni- ja juhtimistasanditel; • koostada kriteeriumite süsteem ja anda hinnangud;

  21. IV LÕPPFAASIS on vaja…(järg) 6. koostada printsiipide süsteem ja tuletada järeldused; 7. koostada prognoosid välistegurite (meie tahtest sõltumatute tegurite) muutumise/püsimise kohta; 8. sõnastada eesmärgid ja tuletada ettepanekud; 9. sõnastada vahendid, tuletada soovitused eriliiki stsenaariumite tarbeks; 10. koostada innovaatiliste protsesside mudelid ja prognoosid innovatsiooni(-de)ga tõenäoliselt kaasnevate tulemuste ja tagajärgede kohta; 11. kirjutada ja vormistada aruanne (väitekiri akadeemilise kraadi taotlemiseks).

  22. V JÄRELFAASIS on vaja… • esitada organisatsiooniliste meetmete süsteem ettepanekute ja soovituste katsetamiseks ja arvestamiseks praktikas, eri oludes, olukordades ja situatsioonides; • kirjutada artikleid antud valdkonna spetsialistide ja generalistide informeerimiseks ning märgukirju tellija tähelepanu koondamiseks olulistele detailidele ning tervikust tulenevatele järeldustele, sh edasise uurimise võimalustele ja vajadusele; • korraldada õpet ja arutelusid neile, kelle kohustuste hulka käib uurimistulemuste põhjal organisatsiooniliste otsuste tegemine, keda uuendused otseselt ja kaudselt puudutavad.

  23. Järgnevalt vaatame lähemalt uuringu peamisi eeldusi: • TEOORIAT, • METODOLOOGIAT, • METOODIKAT ja • PRAKTIKAT.

  24. Teadusliku uurimise eelduste hulgas tuleb pidada oluliseks ka • vajadust vastutada oma ja teiste inimeste tegevuse ja selle tulemuste ja tagajärgede eest, protsesside kulgemise ja kujunevate (kujunenud) seisundite (olekute) eest, ja sellest johtuvat • õigust ja kohustust olla kompetentneigal ametikohal, igal regulatsiooni- ja juhtimistasandil ja eluvaldkonnas nii üldhariduslikus, erialases, kutsealases kui ka ametialases mõttes. • Õigust ja kohustust olla nõudlik enda ja teiste suhtes; rääkida ja kirjutada vaid siis, kui saad aru ja sellest, milles on õnn olla asjatundlik.

  25. Ühiskonna-alaste uuringute õnnestumiseks peavad selles osalema ka tellijad, nn praktikud. VAJALIK ON UURIJATE JA TELLIJATE KOOSTÖÖ. Koostöö õnnestumise eelduseks on • uuringu kui protsessi ja kui nähtuse (fenomeni) tundmine; • üksteise õiguste, kohustuste ja vastutuse tundmine ning arvestamine; (mudelid!) • vastastikuse rikastamise printsiibi tunnustamine; • uuringu kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete karakteristikute tundmine ning tähtaegne ja täpne arvestamine; • usalduslik suhtlemine ühise eesmärgi saavutamiseks;

  26. Tellijaga suhtlemisel on oluline pidada meeles, et tellija suhtes muutub uurija nõunikuks (mitte õpetajaks või ülemuseks) ja arvestada, et • nõunik ei tohi anda nõu; tema ülesandeks on aidata klient (partner) tasemele, kus too suudaks teha ise häid otsuseid. (NB! vastutab see, kes otsustab. Kuna uurija ei saa võtta kliendi vastutust enda kanda, siis tal ei ole õigust teha otsuseid kliendi asemel), • nõunik ei saavuta edu; edu saavutab ainult klient, • nõunik “müüb” (kui müüb) ainult aega (ja ei müü mitte midagi muud!).

  27. Arvestada oleks otstarbekas, et • nõuniku põhitaotlus on muuta end selles küsimuses või valdkonnas tarbetuks, • nõunik ei seleta avalikult, miks on kliendil olukord keeruline ja midagi korrast ära… Seda võib rääkida klient ise või ka nõunik, kui tal on kliendiga selline kokkulepe. Kui see kõik õnnestub, siis on kliendi meelest nõunikud vajalikud nüüd ja ka edaspidi.

  28. Eestis tuleb ette, et metodoloogiaks peetakse õpetust meetoditest Meie käsitluses on metodoloogia filosoofiline õpetus nende põhimõtete (printsiipide) kohta, mille kohaselt (mida arvestades) on võimalik rajada kaasaegne käsitlus. Meid huvitab siin vaid teadusliku uurimise metodoloogia ja sedagi vaid humanitaar- ja sotsiaalteaduslikeks uuringuteks.

  29. Veel enam tuleb ette, et metodoloogiat ei käsitleta üldse. 2005. aastal MEDICINA väljaandena ilmunud raamatus “Uuri ja kirjuta” on peatükk “Metodoloogilised ja metoodilised lähtekohad” (lk 114 – 167), aga metodoloogiast seal juttu ei ole. Ülikoolides bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadi taotlemiseks kaitstud uuringutes on enamasti teooria ja metoodika enam-vähem hoolikalt käsitletud, aga metodoloogilised alused on käsitlemata.

  30. Rahuldavaks peetavas teaduslikus uuringus arvestatakse vähemalt järgmisi printsiipe • Dünaamika ja staatika (protsesside, nähtuste ja asjade) eristamise ja kooskäsitlemise printsiip. • Iseregulatsiooni ja eesmärgistatud toimete (juhtimise, valitsemise, haldamise, valdamise, sidustamise…) eristamise ka kooskäsitlemise printsiip. • Regulatsiooni- ja juhtimistasandite eristamise ja kooskäsitlemise printsiip. • Ühiskonna- ja kultuuriseose eristamise ja kooskäsitlemise printsiip. • Mineviku, oleviku ja tuleviku eristamise ja kooskäsitlemise printsiip.

  31. Teadusloome printsiibid – jätk 1 6. Otstarbekuse, efektiivsuse ja intensiivsuse eristamise ja kooskäsitlemise printsiip. 7. Materiaalse (ainelise), mittemateriaalse ja virtuaalse keskkonna eristamise ja kooskäsitlemise printsiip. 8. Olude, olukorra ja situatsiooni eristamise aja kooskäsitlemise printsiip. 9. Nähtumusliku ja olemusliku problemaatika eristamise ja kooskäsitlemise printsiip. 10. Süsteemsuse ja komplekssuse eristamise ja kooskäsitlemise printsiip.

  32. Teadusloome printsiibid – jätk 2 11. Üldise, erilise ja üksiku eristamise ja kooskäsitlemise printsiip. 12. Põhiprotsessi, abiprotsesside, täiendprotsesside, kõrvalprotsesside jt eristamise ja kooskäsitlemise printsiip. 13. Funktsioneerimise, muutumise ja arengu eristamise ja kooskäsitlemise printsiip. 14. Sihi, eesmärgi ja vahendi eristamise ja kooskäsitlemise printsiip. 15. Õiguste, kohustuste ja vastutuse eristamise ja kooskäsitlemise printsiip.

  33. Teadusloome printsiibid – jätk 3 16. Rütmi ja pinge eristamise ja kooskäsitlemise printsiip. 17. Subjektiivse ja objektiivse eristamise ja kooskäsitlemise printsiip. 18. Fundamentaalse ja rakendusliku problemaatika eristamise ja kooskäsitlemise printsiip. Arusaam, et rakendusuuringud on lihtsamad ja nende tegemiseks ei ole vaja korrektset teoreetilist, metodoloogilist ja metoodilist alust, on meie meelest ekslik ja eksitav.

  34. Omaette võiksid olla käsitlemise objektiks • Teooria ja teadusliku uuringu teoreetiline alus. Üld- keskastme- ja konkreetteooriate rakendus a) uurimise aine avamisel (uurimise objekti taandamisel mõõdetavaks ehk operatsionaalsele tasandile), b) andmete ning hinnangute ülendamisel faktideks ja c) faktide analüüsis ja interpretatsioonis. • Andmete, faktide, hinnangute ja järelduste usaldatavus kui teadusliku uurimise üks võtmeküsimus. • Süsteem, selle struktuur; elemendid, alasüsteemid ja osad. • Tähenduste kujunemine; metasüsteemid ja supersüsteemid.

  35. Teaduslike uuringute kolmandaks oluliseks eelduseks on metoodika Meetod – tee, äraproovitud, teada olev tee sihile jõudmiseks. Metoodika – meetodite kogum, mida rakendatakse mingis uuringus. Igal erineval uuringul on oma metoodika algandmete kogumiseks, töötlemiseks, analüüsiks jm. Mõõtmiseks on vaja • instrumenti, millega mõõta, • protseduuri (reegleid instrumendi kasutamiseks), • etalone mõõtmiseks (võrdlemiseks) ja tulemuse fikseerimiseks ning • praktilist toimingut – mõõtmist.

  36. Mõõta saab vaid kvantitatiivseid suurusi kõigile tuntud meetodite abil Humanitaar- ja sotsiaaluuringutes on uurijal vaja koguda andmeid peamiselt kvalitatiivsete tunnuste kohta ja ka meetodid algandmete kogumiseks tuleb uurijal enamasti endal luua. Kirjalike ja suuliste küsitluste, vaatluste, eksperimentide jm meetoditega saab koguda vaid “kilde” selle kohta, mida oleks uuringus vaja teada. Need “killud” on vaja analüüsi esimeses astmes ülendada indeksiteks. II astme analüüs toimub uurimise objekti üldomadusi iseloomustavate indeksite alusel.

  37. Humanitaar- ja sotsiaaluuringutes on algandmete kogumise meetodid sedavõrd ebatäpsed, et iga detaili, mille kohta oleks vaja teadmist või arvamust, tuleks mõõta või hinnata vähemalt kahe põhimõtteliselt erineva meetodiga. Meetod on kallis vara. Meetodite valdamist võib pidada meisterlikkuse mõõduks.

  38. Paraku on Eestis laialt kasutuses ka selliseid meetodeid, mille abil kogutud andmeid on võimalik tõlgendada ainult lisameetodite abil Formaliseeritud ankeetküsitluse ja/või intervjuuga kogutud andmete puhul ei saa keegi teada, kas andmed käivad selle kohta, mida küsiti, või selle kohta, kes vastab (vastaja silmaringi, dispositsioonide süsteemi, meeleolu, suhete, lootuste vms kohta.

  39. Uurija on kohustatud tagama algandmete ja tulemuste usaldatavuse Seetõttu võib algajale uurijale soovitada rajada andmetöötluse strateegia ja metoodika on enne algandmete kogumist. Ka indeksid on otstarbekas koostada enne algandmete kogumist.

  40. Uurimus – uuringu tulemus on mitmetähenduslik Uurimus on • tekst, mis on vormistatud sedalaadi tekstide vormistamiseks kehtestatud reeglite järgi, • vaimne ja intellektuaalne väärtus, • subjekti tahteavaldus, eneseväljendus, • põhjendatud otsuste tegemise eeldus, • panus kultuuri hoidmiseks ja rikastamiseks • jm.

  41. Uurimuse väärtuse hindamiseks on vaja • veenduda, kas kõik see, mis põhimõtteliselt näitab akadeemilise teksti kohta kehtivate nõuete arvestamist on hästi õnnestunud; • selgitada, kas uuringuga on õnnestunud avastada uuringu objektiks olnud probleemide kausaalsed ja funktsionaalsed seosed; • tuvastada uurimuse rakendusalad ja funktsioonid eri valdkondades (teaduslikus uurimises, õppes, innovaatilistes protsessides jm); • vaadata, mil määral on õnnestunud publitseerida uurigu tulemusi emakeeles ja vahendada teistele rahvastele.

  42. Uurimuse hindamiseks oleme kasutanud järgmisi kriteeriume METODOLOOGILINE ALUS INTERPRETATSIOONI TASE KÄSITLUSE ULATUS TULEMUSTE USALDAT. KULTUURISEOS ETTEPANEKUD TULEVIKUSEOS (PROG- NOOSID JA STSENAARIUMID) UURIMUS SÜSTEEMSUS KOMPLEKSSUS MINEVIKUSEOS SOOVITUSED ÜHISKONNASEOS ANDMETE USALDAT. METOODIKA KAASAEGSUS KÄSITLUSE SÜGAVUS TEOREETILINE ALUS (ÜLD-, KESKASTME- JA KONKREETTEOORIATE KASUTUS)

  43. Innovaatilises protsessis on vaja uuringut vähemalt • probleemi tekke, püsimise-süvenemise-laienemise põhjuste avastamiseks; • prognooside koostamiseks; • Otstarbeka käitumisliini kujundamiseks roosa, rohelise ja musta stsenaariumi korral; • eksperimendi tulemuste avastamiseks; • innovaatilise tegevuse tagasisidestamiseks.

  44. Innovatsioon on protsess, mille otstarbeka, efektiivse ja intensiivse kulgemise tarbeks on vaja kavandada vähemalt järgmised tsüklid 1. Eeltsükkel, 6. Ettevalmistusts. 2. Uurimistsükkel, 7. Muutmistsükkel 3. Projekteerimists. 8. Settetsükkel 4. Katsetustsükkel 9. Kontrollitsükkel 5. Motivatsioonits. 10. Korrektsioonitsükkel (Vajaduse korral)

  45. TÜ rektor prof. Jaak Aaviksoo kirjutab(vt Milline on maailma parim ülikool, Postimees, 11. 05. 06) …rahvusülikooli kohustuseks on seista hea eelkõige selle eest, et kestaks eestikeelne akadeemiline elu ja Eesti probleemidele leitaks lahendused. See omakorda on võimalik ainult maailmatasemel teadusliku kompetentsuse olemasolul. Sellest dilemmast koorubki Tartu ülikooli missioon – olla rahvusülikooliks eesti rahvale maailmatasemel teadusloome ja sellele tugineva hariduse ja teenuste edendamise kaudu. Niisugune missioon on jõukohane vaid tihedas koostöös ja üksteisemõistmises.

  46. Lisan, et tihe koostöö ja üksteisemõistmine saab kujuneda, vaid siis, kui on selgeks mõeldud, sõnastatud ja avalikustatud arusaam • teadusest, kui fenomenist, • teaduse, kultuuri, hariduse, majanduse jt institutsioonide vastastikustest seostest, • teadusliku tunnetuse spetsiifikast ja osast tunnetussüsteemis, • teaduslikust uurimisest, • teadusliku uurimise eeldustest, • teadusliku uuringu ja uurimuse hindamise kriteeriumitest, • teadusliku uurimise tulemuste kasutamisest.

  47. Tänan tähelepanu eest!Häid uuringuid ja ideid uurimistulemuste tahanägemiseks! Ylo.vooglaid@mail.ee ; 56660122; 4833410

More Related