1 / 23

Euroopa ja Eesti geoloogia

Euroopa ja Eesti geoloogia. Koostaja: Vaike Rootsmaa. Karpaadid. Vaike Rootsmaa foto. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormil. Euroopa on kõige madalam maailmajagu maailmas.

osma
Download Presentation

Euroopa ja Eesti geoloogia

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Euroopa ja Eesti geoloogia Koostaja: Vaike Rootsmaa Karpaadid Vaike Rootsmaa foto

  2. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormil • Euroopa on kõige madalam maailmajagu maailmas. • Kõrgemad ja nooremad mäed paiknevad Lõuna-Euroopas, keskmäestikud Kesk-Euroopas ning vanad ja kulunud mäestikud Põhja-Euroopas. • Ida-Euroopa platvormi ja lauskmaa piirid langevad enam-vähem kokku. ? ? ? ? ? ? ? ? Raivo Aunap, 2000. EGCD. Kas tunned Euroopa mäestikke?

  3. Meenuta laamtektoonikat ja vaata, kuidas Euroopa alad kujunesid! http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e0/TectonicReconstructionGlobal2.gif

  4. Vanade ja noorte mäestike teke geokronoloogilise skaala järgi Galdhøpiggen Skandinaavias Mont Blanc’i massiiv Alpides Vanus milj a 540 250 65 Skandinaavia mäestiku teke Lõuna-Euroopa mäestike teke Eesti alade pealiskorra kujunemine Ida-Euroopa platvormil http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/98/Galdh%C3%B8piggenFromFannar%C3%A5ki.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e5/MassifMontBlanc7438.JPG Fennoskandia kilbi teke Kesk-Euroopa mäestike teke

  5. Mis oli uusaegkonna alguses Euroopas teisiti? Kus Eesti ala asub? http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/df/Paleogene-EoceneGlobal.jpg

  6. Ida-Euroopa – maailma suurim lauskmaa • Piirid langevad enam-vähem kokku Ida-Euroopa platvormiga. • Ei esine vulkanismi ega märkimisväärseid maavärinaid. • Kõrgustikud vahelduvad madalikega. • Maapinna üldkõrgus ei ületa 500 m. • Nimeta objekte, millega Ida-Euroopa lauskmaa piirneb! http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f0/Europe_landforms_East_European_Lowlands.svg

  7. Siim Sepp, 2005 Vaata, kuidas paiknevad aluspõhja kihid maa sees: http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/geol_kaart5.gif http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/a/a7/Eesti_pealiskord.gif

  8. kambrium Kus tekkisid Eesti aluspõhja settekivimid? ordoviitsium silur devon Millisel laiusel paiknes Baltika kraaton (sh Eesti) ? Kirjelda Eesti ala teekonda vanaaegkonnas!

  9. Läbilõige platvormist Eesti alal Pudedad setted (liiv, kruus, savi, moreen) Settekivimid (liivakivi, lubjakivi, sinisavi) Tard- ja moondekivimid (graniit, gneiss) PINNAKATE (setted) ALUSPÕHI (kivimid) Kvaternaar Devon Silur PEALISKORD (setted ja settekivimid) ALUSKORD (tard- ja moondekivimid) Ordoviitsium Kambrium Eelkambrium KILP – aluskord paljandub maapinnal, settekivimite kiht puudub PALJAND – aluspõhja kivimid paljanduvad

  10. Maakoore geoloogilise ehituse tundmaõppimiseks rajatakse puurauke http://picasaweb.google.com/lh/photo/4WW1ESXDjTjFMnCpLNB6Xg?feat=embedwebsite http://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Geoloogilised-andmed/Puursudamikud-p191.html Puurauk on maakoorde puuritud silindriline kaeveõõs. Puurauke puuritakse maakoore geoloogilise ehituse uurimiseks, maavarade otsimiseks ja uurimiseks, veekõrvalduseks, täitmiseks jne. Puursüdamik on puuraugu sisu. Puurauk Puursüdamik

  11. Täida tabel!Kus võib neid kivimeid/setteid leida?

  12. Vastus

  13. Koosta maapinna läbilõiked järgmiste puuraukude andmete alusel! s – aluspõhja ladestu sügavus maapinnast m p – aluspõhja ladestu paksus m Mille põhjal võiks aru saada, kas puurauk on tehtud Karulas, Lasnamäel või Palamusel? Vastus: 1 – Lasnamäe; 2 – Palamuse; 3 - Karula Puuraukude andmed: Eesti A & O, 1993. Lk 42-43.

  14. Näide Karula puuraugu joonestamisest Pudedad setted (liiv, kruus, savi, moreen) Settekivimid (liivakivid, lubjakivid) Tard- ja moondekivimid (graniit, gneiss) 48 PINNAKATE (setted) ALUSPÕHI (kivimid) Kvaternaar 19m 19 310 316 496 541 573 meretase Devon 291m PEALISKORD (setted ja settekivimid) ALUSKORD (tard- ja moondekivimid) Silur 6m Ordoviitsium 180m Kambrium 45m Eelkambrium Tabeli 3. rida eelmiselt leheküljelt

  15. EelkambriumEdiacara (Vend)600...542 milj a tagasi Eesti alasid kattis siis vesi – seepärast leidub meie aluspõhjas selle perioodi settekivimeid. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/22/Positions_of_ancient_continents%2C_550_million_years_ago.jpg LISALUGEMIST http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/proterosoikum.html Eelkambriumis 1,6...2,6 mld a tagasi tekkisid Eesti aluskorruse tard- ja moondekivimid. Eelkambriumi kivimid paljanduvad Skandinaavias. Ediacara ajastu setted lasuvad kambriumi ladestu all.

  16. Є Kambrium542...488 milj a tagasi http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1f/Cambrian_sea.JPG http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d6/EarlyCambrianGlobal.jpg LISALUGEMIST http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kambrium.html Algas Skandinaavia mäestiku teke. Algas selgrootute plahvatuslik areng. Kambriumis tekkinud sinisavid ja liivakivid paljanduvad Põhja-Eesti paekalda jalamil. Sellest kihist ammutatakse põhjavett, Värskas ja Häädemeestes ka mineraalvett.

  17. O Ordoviitsium488...443 milj a tagasi põlevkivi http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/12/OilShaleFossilsEstonia.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/9b/MiddleOrdovicianGlobal.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/0a/Nmnh_fg09.jpg LISALUGEMIST http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/ordoviitsium.html Põhja-Eestis paljanduvatest ordoviitsiumi kivimitest leiavad maavaradena kasutust lubjakivid, dolomiidid ja kukersiit (põlevkivi). Leidub ka fosforiiti ja graptoliitargilliiti (diktüoneemakilta).

  18. S Silur443...416 milj a tagasi http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/13/Silurian_flora.JPG http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/34/Late_silurian_sea_bed_arp.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fd/SilurianGlobal.jpg LISALUGEMIST http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/silur.html Siluri merre ilmuvad selgroogsed loomad. Soe meri on soodne keskkond korallidele. Siluri lubjakivid ja dolomiidid on kivististerikkad, need paljanduvad Kesk- ja Lääne-Eestis.

  19. D Devon416...359 milj a tagasi http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/bb/Devonianfishes_ntm_1905_smit_1929.gif http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/2f/Devonianscene.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/65/LateDevonianGlobal.jpg LISALUGEMIST http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/devon.html Devoni ajastu liivakivid paljanduvad Lõuna-Eestis Mustvee – Pärnu joonest lõuna pool. Tähtsamad maavarad on Piusa klaasiliiv ja Joosu savi. Devonit kutsutakse ka kalade ajastuks.

  20. Settelünk - aluspõhi allub kulutusele Vaike Rootsmaa foto Keila joast Devoni ajastu lõpul saabub aeg, mil Eesti ala pole enam veekogu põhjaks ning tegutsema asuvad välistegurid, mis maapinda aegamööda kulutavad.

  21. Pakri ps Rannamõisa pank (Ordoviitsium) (Kambrium) Mustjala pank Tartu Kalmistu paljand (Silur) (Devon) Vaike Rootsmaa fotod

  22. Jägala juga Sinisavi Milliseid geoloogilisi vaatamis-väärsusi oled ise külastanud? Mis ajastust need pärinevad? Sinisavi - Sergei Šarkov http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/5/5f/Sinisavi_saka.jpg 3x Vaike Rootsmaa fotod Kostivere Kivilaud Helme koopad

  23. Eesti geoloogilised objektid on avastamist väärt! VAATA LISAKS: Eesti geoloogilised vaatamisväärsused http://www.egeos.ee/?pg=geotoobid&lang=estGeoturism ehk geoloogiaalased trükised (lühike kokkuvõte) http://www.geoeducation.info/geoturism/trykised.php Vaike Rootsmaa foto Üügu pank Muhumaal

More Related