Maailmapoliitika. Rahvusvahelised suhted

1. Maailmapoliitika. Rahvusvahelised suhted Poliitika ja valitsemise aluste 12. loeng Leif Kalev

2. Maailmapoliitika valdkonnad Teooria (l�henemise p�hivalikud, koolkonnad) Rahvusvahelised toimijad, institutsioonid ja r�hmitused Maailmas�steem: riik-suurregioon-maailm �leilmastumine: sisu, v�ljakutsed, k�sitlemise v�imalused ja piirid V�lispoliitika Rahvusvaheline anarhia ja selle piiramine: konflikt ja julgeolek Lisaks �igus, majandus, ajalugu, geograafia

3. Maailmapoliitika juhtkoolkonnad 20. sajandi avapool: kontseptuaalne realism (konservatism) vs idealism (liberalism) 1950.-60. aastad: realismi �lemv�im 1970.-80. aastad: uusrealism vs uusliberalism (neo-neo v�itlus ja hiljem s�ntees) 1990.-2000. aastad: neoneo (=empiiriline realism) vs konstruktsionism jt uued suunad 2010. aastad: globalism, mis sisaldab nii empiirilist realismi kui konstruktsionismi

4. Koolkondade l�hitutvustus 1 Kontseptuaalne realism: riikide omahuvid, s�jaoht, v�imalik eesm�rk j�utasakaal Idealism: riikide v�ime koost��ks, riikidevahelise lepingus�steemi arendamine maailmarahu s�steemiks Uusrealism: riikide omahuvid, eesm�rk j�utasakaal, aga lisaks riikidele ka teised toimijad, lisaks s�jale ka rahvusvahelised koost��- ja normimehhanismid

5. Koolkondade l�hitutvustus 2 Uusliberalism ehk uusinstitutsionalism: olulised rahvusvahelised re�iimid, mitte ainult lepingutes kirjasolev, praktiline koost�� edendab maailmarahu Konstruktsionism: rahvusvaheline tegelikkus kui kujutletud, sotsiaalselt konstrueeritud reaalsus, identiteetide, huvide jne pidev �mberm�testamine Postmodernism: v�imu ja ametliku tegelikkuspildi kriitika muinasjuttudena

6. Koolkondade l�hitutvustus 3 Kriitiline teooria: moonutusi tootvad s�vastruktuurid, nt marksismi puhul majanduslik ebav�rdsus ja feminismi puhul sooline ebav�rdsus. V�ga suur kirjusus Strukturalism: maailmapoliitikat seletab paremini s�steemiteoreetiline kui toimijast l�htuv vaatenurk �leilmastumise teooriad: maailm hallatavama reaalsusena ja t�kati tervikuna toimiva s�steemina. �leilmsed valitsemismudelid (global governance). V�ga suur kirjusus

7. Rahvusvahelise poliitika toimijad P�hilised toimijad on riigid Teised toimijad on: Riikidevahelised rahvusvahelised �hendused ja institutsioonid, millest m�ned (nt Euroopa Liit) on muutumas riigi�lesteks, st samuti esmatasandi subjektideks Ajalooliselt riikidega v�rdsustatud subjektid (P�ha Tool ja Vatikani riik, Malta Ordu e johanniidid e hospidali-vennad, Punase Risti Rahvusvaheline Komitee) Valitsusv�lised rahvusvahelised �hendused Rahvusvahelised e hargmaised suurettev�tted (MNC-d) Tunnustatud valitsuste v�lised kehamid: rahvuslikud jm vabastusliikumised, m�ssulised, de facto valitsused �ksikisikud alati vaieldava subjektideringina

8. Riik maailmas�steemi toimijana Suver��nsus: Sisemine: tegevusv�ime ja �ulatus V�limine: tunnustatus, liikmelisus s�steemis, enese kehtestamise vahendid Riigiidentiteet: sidusus, p�sivus, keskkonnataju � piljardilaud vs komplekssus Riigiv�imu suhtestumine avarama ja kohalikuma v�imuga, mitmetasandiline valitsemine

9. Toimijate suundumusi Riikide arvu kahanemine 19. saj ja kasv 20. saj, hetkel u 200 riiki. Desuver�niseerumine Maailmas hetkel u 8000 keelt, millest u 700 p�hikeelt. Rahvuslus Impeeriumid, suured ja v�ikesed riigid, tugevad, n�rgad ja eba�nnestunud riigid Riikide �hendused (IGO) ja lepingud: algus, �RO ajaj�rgu kasv (ka regionaalsed) Mitteriiklikud �hendused (INGO) vs GONGO, QUANGO, DONGO, MNC, terroriv�rgustikud

10. Rahvusvahelised organisatsioonid �hinenud Rahvaste Organisatsioon: maailma riikide kesk�hendus �RO all�hendused (UNESCO, ILO, UNICEF, FAO jt). Eraldi: Punane Rist Regionaalsed liidud (NATO, EN, OSCE, Araabia Liiga, ASEAN, ARO, Aafrika Liit jt) Riikide lepingus�steemid (re�iimid) OECD, G8, G48, IMF, WB, WTO, GATT Hargmaised ettev�tted (UNCTAD: 1970 7000, 2000 50 000) Vaba�hingud: Greenpeace, ATTAC, al-Qaida

11. Re�iimid (n�ited) Makrotasemel (poliitika): 19. saj: P�ha Liit, Euroopa Kontsert Rahvasteliidu s�steem 20. saj esipoolel �RO maailmarahu mudel alates 20. saj keskpaigast Tematiseeritud tasemel (majandus jm): Bretton Woodsi s�steem (WB, IMF) WTO s�steem Euroopa N�ukogu s�steem (inim�igused)

12. Koost��mudeleid Young: hegemooniliselt loodud, l�bir��kimis-tel kujundatud ja isetekkelised re�iimid Liidud: ajalooliselt nt Napoleoni-vastane liit, maailmas�dade liidud, k�lma s�ja kaks leeri ja mitte�hinemisliikumine jne. N��d ARO, Aafrika Liit, ASEAN jne Integratsioonipiirkonnad (spillover e lisam�ju) Kultuuripiirkonnad (Huntington) Suurintegratsioonipiirkonnad (Ameerika, Euroopa, Aasia)

13. Maailmas�steem Kolm v�tmeprotsessi Riiklikkus: riikide tegevusloogikad, enesepilt, v�imalused, vahendid � suver��nsuse ulatus Regionaliseerumine: koondumine piirkondlikesse ja/v�i kultuurilistesse suurregioonidesse. Erinevad tasandid EL-ist ja NAFTA-st alustades �leilmastumine: maailm praktiliselt ja kujutluslikult hallatavama reaalsusena ja t�kati tervikuna toimiva s�steemina. Kultuuriline ja majanduslik, �leilmsed valitsemismudelid

14. Riik ja riikides�steem Modernse riigi suver��nsus s�ltub algusest peale refleksiivselt j�lgitud riikidevaheliste suhete komplektist. �Rahvusvahelised suhted� ei seo valmiskujul riike, mis suudaksid oma suver��nsust s�ilitada ka ilma nendeta � nad on alus, millel p�hineb rahvusriikide toimimine. (Giddens 1985: 263-264) Riik omandab t�henduse riikide s�steemis

15. Westfaali mudel 1 Maailm jaguneb suver��nseteks riikideks, mis ei tunnusta k�rgemat v�imu ja v�istlevad v�imu p�rast �igusloome, vaidluste lahendamine ja �iguse elluviimine on valdavalt riikide asi Riikide erimeelsused lahendatakse sageli j�uga, m��rab tegelik tugevus. J�u kasutamist piiravaid rahvusvahelisi reegleid on v�he ja nad on n�rgad �hine prioriteet on minimeerida t�kked riigi tegevusvabadusele

16. Westfaali mudel 2 Riigipiire �letavad �iguserikkumised on vaid asjaosaliste mure, rahvusvahelist �hishuvi siin ei tunnustata K�iki riike k�sitletakse �iguslikult v�rdsena, �iguslikud reeglid ei arvesta tugevuserisusi Rahvusvaheline �igus on suunatud minimaalsete kooselureeglite kehtestamisele, riikide ja rahvaste p�sivamad sidemed on eesm�rgiks �ksnes niikaua, kuni see v�imaldab saavutada s�jalised eesm�rgid

17. Varasemad riikide suhetemudelid Tsivilisatsiooniline (andamiimpeeriumid, linnriigid): tsiviliseeritud ala vs barbarite ala, �hes �hed ja teises teised reeglid. Barbarite ala v�ib j�udum��da tsiviliseerida Kristliku maailmariigi mudel: �ks jumal, �ks valitseja (v�i kaks: sau ja m��k, paavst ja keiser). Taevane ja maine linn. Kristliku tsivilisatsiooni ala ja veel valgustamata ala, kus elavad �nnetud metslased ja saatana k�silased. Kristlikul valitsejal ja tema alamatel on kohustus viia jumala valgustus metslasteni ja h�vitada saatana k�silased. Paavsti ja keisri, samuti keisri, kuningate ja madalamate valitsejate �iguste t�pne jaotus �htses s�steemis

18. �RO maailmarahu mudel Riigid otsustavad oma siseasjade �le ise Riigid elavad teineteisega rahus naabritena Riigid hoiduvad teineteist j�uga �hvardamast v�i j�udu tarvitamast Riigid �hendavad j�u rahvusvahelise rahu ja julgeoleku s�ilitamiseks Relvaj�udu rakendatakse vaid �ldistes huvides �RO julgeolekun�ukogu loal v�i agressiooni t�rjumiseks �RO edendab k�igi rahvaste majanduslikku ja sotsiaalset arengut

19. Muutused riikidevahelises poliitikas S�jaliste ohtude �mberm�testamine: tavas�-dade �hvarduse v�henemine ning madala in-tensiivsusega konfliktide (terrorism, �majan-duss�da�, v�ljast toetatud sissis�da, propagan-das�da) ja riskide (nt keskkonna�nnetused) esilet�us. Tuuma�hvardus tasakaalustajana? Majanduslik maailmastumine. Majandus-tegurite t�htsuse t�us s�jaliste ja poliitiliste arvel. Rahvusvaheliste ettev�tete m�ju t�us. �lemaailmsete probleemide teadvustamine ja vastavad lepingud, nt keskkond. Riigi�leste �henduste areng

20. Uus maailmakord? �RO Julgeolekun�ukogu on andnud n�usoleku rahvusvaheliste j�udude sissetungiks Afganistani p�rast 11.09.2001 r�nnakuid ning m�nedesse Aafrika riikidesse massim�rvade �rahoidmiseks Teatud juhtudel v�ib sekkuda ka siseriiklike inim�iguste kaitseks Teatud juhtudel v�ib sekkuda ohu ennetamiseks: tuuma-, keemia- v�i bioloogiarelvad, terrorism USA on eiranud �RO Julgeolekun�ukogu l�pliku s�na �igust riikidele kallaletungimisel (Iraak), ent on kasutanud ulatusliku liitlasriikide r�hma abi ning teiste riikide teadlikku mittesekkumist Kosovo k�simus, Abhaasia, Osseetia jne �RO roll muutunud ebam��rasemaks

21. Maailmastumise uued vastasseisud �liriik Ameerika �hendriigid Tugevad riigid (JN 4, Saksa, Jaapan) Stabiilsed riigid (�veits, Eesti, Singapur jt) VS Paariariigid ja kokkuvarisenud riigid 4GW, neljanda p�lvkonna s�da (fourth-generation warfare), terroristir�nnakud �lemaailmsed v�rgustikud, mis p��avad inimeste liikumist teatava paindliku kontrolli all hoida?

22. Paaria- ja kokkuvarisenud riigid Paariariigid (rogue states): tugev autoritaarne v�im oma elanike �le, teiste riikide suhtes vaenulikud, t�en�oliselt rahastavad terroriste (Kuuba, P�hja-Korea, Iraan, Liib�a) Kokkuvarisenud riigid (failed states): v�givaldne anarhia, h�imude ja s�japealikute v�itlus, oht selle t�ttu, et ei suuda oma ala kontrollida ja terrori�hendused saavad kasutada tugipunktidena (Angoola, Afganistan, Burundi, Elevandiluurannik, Kolumbia, Kongo DV, Libeeria, Sierra Leone, Somaalia, Sudaan, Zimbabwe. K�sim�rgiga: Albaania, Bosnia, Gruusia, Iraak, Jeemen, Nigeeria, Pakistan, Zimbabwe) Chomsky: m�lemad ennek�ike USA vaatenurgast

23. Eripiirkondi maailmas �RO halduses alad (Kosovo, varem Afganistan jt) Antarktika eriseisund S�jav�ebaasid ja elaniketa saared (Diego Garcia) Maailmastumise j�ukus- ja eluviisierisuste, aga ka rahvam�rvade t�ttu kasvab pidevalt sisser�ndesurve nn tuuma riikidele: eriv��ndid ja laagrid Rahvuslike vabastusliikumiste kontrollitud alad: nn Somaalimaa, Ida-Kongo, Aceh, T�et�eenia (osalt) jt Maksuparadiisid ja tagaotsitavate as��lid: Bahama, Mani saar jt Olematud riigid: Patagoonia, platvormid ja pisisaared, talud, Kuu, Marsi, Veenuse jt erastamine

24. Poliitilised s�steemid t�nap�eval Andrew Heywoodi viisikjaotus: L��ne pol�arhiad (arenenud demokraatiad) Kesk- ja Ida-Euroopa uued demokraatiad Ida-Aasia re�iimid Islamire�iimid S�jav�evalitsused

25. Euroopa �hinemine S�jaj�rgne �hist��vaimustus ja �ksikud lepped (s�e-, terase-, ja tuumaenergia�hendus) Rooma lepingu aeglane rakendumine u 1960-1990: vabakaubandus, �hine tolliruum, �hised majanduspoliitikad, l�puks �hine majandusruum Uued ambitsioonid ja valdkonnad: 1987 �htse Euroopa Akt ja j�rgnenud lepingud. Euroopa �hend-riikide idee ja k�hklused liikmesriikides (�K, Taani) Laienemised: 1973 EFTA, 1981-85 Kreeka ja P�renee endised diktatuurid, 1995 endine L��ne-Ida puhverala (P�hjamaad ja Austria), 2004 Kesk- ja Ida-Euroopa Valitsustevaheline koost�� vs liitriik v�i tsentraliseeritud riik vs Kodanike Euroopa

26. Euroopa Liidu p�him�rks�nad Riikidevahelised aluslepingud: Rooma, Maastrichti, Amsterdami, Nizza Euroopa Liidu p�hiseadusleping, reformileping �his�igus (aquis communautaire): m��rused, direktiivid, otsused ja soovitused Poliitikad: liidu ja liikmesriikide p�devusjaotus �hise v�lis- ja julgeolekupoliitika probleemid Isikute, kaupade, teenuste ja t��j�u vaba liikumine. �hine majandus- ja viisaruum (Schengeni leping) Euroopa Liidu kodakondsus ja p�hi�iguste harta

27. EL-i kesksed institutsioonid Euroopa �lemkogu ja Ministrite N�ukogu Euroopa Komisjon President; v�lis- ja julgeolekupoliitika volinik Euroopa Parlament Euroopa Kohus Esimese astme kohus Euroopa vahemees (ombudsman) Euroopa Keskpank Majandus- ja sotsiaalkomitee Keskaudiitorteenistus

28. Globaalprobleemide p�hir�hmad �leilmse suurusj�rgu julgeolekuohud (relvakasutus ja sellega �hvardamine, massih�vitusrelvad) Maailma majandus- ja arenguv�ljakutsed Maakera toorainevarude kahanemise mured �leilmsed keskkonnaprobleemid Inim�igus-, pagulas- ja r�ndeprobleemid �leilmsete nakkushaiguste tekke ja leviku oht Muud �leilmse suurusj�rgu mured

29. V�lispoliitika Sisend (�hiskond+rahvusvaheline keskkond): v��rtused, normid, m�ngureeglid, ohud, v�ljakutsed, v�imalused, toetused, vastuseis, ainelised ja inimressursid jne Riigiv�imu siseprotsessid: poliitika v�ljam�tle-mine, suunav�tud, �ld- ja tegevuseesm�rkide m��ratlemine, strateegia ja taktika kujunda-mine, poliitika teostumise j�relevalve, ressursside kasutuse j�lgimine ja korraldus Otsused ja tegevused, v�imalik tagasiside

30. Riikidevaheline suhtlus Riigid tunnustavad teineteist de iure ja de facto. Abistavad oma kodanikke v�lismaal Riigipeade jt juhtide vastastikused k�lastused, erimissioonid, l�bir��kimised Riigipeast v�lisministeeriumi juhtrolli ja t�nase laiema institutsionaalse v�lissuhtluseni Vahetatakse esindajaid. Tavaliselt suursaadikuid (erakorraline ja t�ievoliline suursaadik). V�ib olla saadik mitmes riigis korraga Teised tavalised esindajad: konsulid, asjurid Suhtlus j�rgib diplomaatilist protokolli Rikkumise korral j�rkj�rgulised sanktsioonid

31. Rahvusvahelise poliitika m�rks�nu J�utasakaal ja liidud Hegemoonia (unipolaarsus), bipolaarsus, multipolaarsus K�lm s�da, pingel�dvendus (d�tente), uus maailmakord Rahvaste enesem��ramis�igus Uuskolonialism, arengukoost�� jt teooriad Wallersteini maailmas�steemi mudel: tuum-perifeeria-poolperifeeria

32. Anarhia ja konfliktid Anarhia kui normaalolukord, v�ljakutseks konfliktid, vasturohuks haldamine, j�utasakaal Konflikt kui poliitiline protsess, milles osapooltel on haakumatu suhtumine ja vastanduv k�itumine: konfliktiolukord: esitatakse n�udmised ja eeldused, mida pole v�imalik m�istliku aja jooksul vastastikku t�ita konfliktne k�itumine: s�jategevus jne konfliktidiskursused, identeteedid ja kujutlused

33. Riikidevahelised vaidlused T�liga riikide vahel on tegemist siis, kui: riikide vahel on lahkarvamus faktis, �iguslikus v�i poliitilises k�simuses on tegemist huvide vastuoluga �he riigi �igustatud n�ue l�katakse teise riigi poolt tagasi v�i kaheldakse �igustatuses �iguslike ja poliitiliste t�lide eristamine s�ltub suuresti riigi suvast, p�hialuseks on normide v�i normivaidluse olemasolu �iguslikes t�lides

34. Konflikti v�line d�naamika Mitteavalik diplomaatiline vastandumine Avalik diplomaatiline vastandumine Bilateraalne IGO tasemel Diplomaatilised sanktsioonid Majanduslikud sanktsioonid S�jaline mobiliseerumine S�jaline konflikt Vaherahu Rahuleping

35. Konfliktiennetusredel

36. Riigi enesekaitsevahendid Vaidluste lahendamise meetodite kasutamine (vt. j�rgmine slaid) Hoiatused, noodid jm. diplomaatilised vahendid Retorsioon e. vastuabin�u Repressaal e. surveabin�u S�da: Enesekaitse e. h�dakaitse R�nnak e. intervensioon � pole t�nases rahvusvahelises �iguses lubatud, va. �RO heakskiidul

37. Vaidluste lahendamise meetodid Poliitilised meetodid (pole �iguslikult siduvad) L�bir��kimised Head teened Vahendus Uurimine Lepitus (lepitusmenetlus) �iguslikud meetodid (p�him�tteliselt siduvad) Menetlus Rahvusvahelises Kohtus vm. kohtus Menetlus Rahvusvahelises Alalises vm. Vahekohtus

38. J�u kasutamise k�sitluse areng Keskaeg: �iglase s�ja doktriin � s�da ilma �iglase p�hjuseta (eesm�rgita) on �igusvastane 17. sajandi l�pust oli s�da �iglane, kui riik uskus, et s�jal on �iglane p�hjus (eesm�rk) �iguspositivism (19. saj. jj.) � suver��nne riik ise otsustab, millal ja kelle vastu ta j�udu kasutab Rahvasteliidu p�hikiri (1919) s�testas piirangud vaid s�ja alustamisele Briand-Kellogg�i pakt (1928) � �ldine s�jast loobumise leping �RO p�hikiri (1945) � keelati j�u kasutamine ja j�uga �hvardamine

39. �RO j�u kasutamisest (1970) Agressioonis�jad on rahuvastased kuriteod Riigid ei tohi kasutada j�udu ega �hvardada j�u kasutamisega piiride rikkumise eesm�rgil Riigid on kohustatud hoiduma j�u kasutamist h�lmavatest repressaalidest Riigid ei tohi kasutada j�udu rahvaste enesem��ramis�iguse ja iseseisvuse �rav�tmise eesm�rgil Riigid peavad hoiduma teiste riikide alal tsiviilrahutuste ja terroriaktide korraldamisest, neis osalemisest, abistamisest v�i �hutamisest. Ka ei tohi julgustada teise riigi alale tungida kavatsevate relva�ksuste moodustamist

40. Enesekaitse Enesekaitse e. h�dakaitse � juba alanud v�i vahe-tult eelseisva teise riigi relvaj�udude pealetungi tagasit�rjumine j�uga (�RO p�hikiri art 51). Peab olema: vajalik proportsionaalne e. m��dup�rane Kitsam t�lgendus: ainult relvastatud r�nnaku puhul Laiem t�lgendus: ka muudel juhtudel Eristatakse: individuaalset, �he riigi poolt teostatud enesekaitset kollektiivset, mitme riigi �hiselt teostatud enesekaitset

41. Ennetus ja v�lisabi Ennetava enesekaitse (anticipatory self-defence) �igus, nt kui �ks riik varustab teise riigi alal olevaid valitsusvastaseid r�hmitusi V�lisabi vs kodus�da. Valitsus v�ib paluda teise riigi relvaj�udude kohalolekut oma alal, kui (1) palve esitab ala suver��n ja (b) on olemas �igusp�rane eesm�rk. Kui aga tegu on juba kodus�jaga, st. �ldiseks muutunud v�itlusega, on sekkumise lubatavus vaieldav. Sel juhul v�ib abi olla poliitiline v�i majanduslik, aga mitte s�jaline

42. S�jah�davajadus S�jaline h�davajadus (military necessity) � s�diva poole �igus eirata teatud s�japidamisreegleid, kui see on �igustatud teatud seadusliku s�jalise eesm�rgi teostamiseks. Nt. kuigi on kohustus austada omandi�igust nii okupeeritud alal kui mujal, v�ib siiski s�jalistel v�imudel tekkida vajadus v�tta �ra omandit selleks, et teostada plaanitud operatsioone. Kuid s�jaline vajadus ei �igusta ausa s�dimise reeglite rikkumist �ksk�ik kui ��rmuslik see vajadus ka poleks (Stowell)

43. Humanitaarinterventsioon Humanitaarse interventsiooni (humanitarian intervention) olemuseks on rahuvalvajate poolt j�u kasutamine, eesm�rgiga kaitsta elanikkonda oma-volilise ja pideva kuritarvitava kohtlemise eest, mis �letab eeldatava m�istliku ja �iglase k�itumise piirid Humanitaarseks interventsiooniks peab olema luba p�devalt rahvusvaheliselt organisatsioonilt (�RO) Relvaj�u kasutamine on lubatud vaid juhul, kui tegu on �liraskete inim�iguste rikkumistega, nt genotsiidiga Sekkumise j�rele on olemas ��rmine vajadus ja sekkumise tulemusena p��stetakse suurel hulgal inimelusid

44. Miks sekkutakse? Mure lumepalliefekti p�rast Kartus kaotada m�ju V�ldib inimkaotusi v�i suurt hulka p�genikke Majanduskeskkonna halvenemine on v�hesem V�imaldab kasutada ressursse, mida on piisavalt V�imaldab osaleda mitmes protsessis korraga ja sarnaste vahenditega Leevendavad tegurid: ei riku suhteid pikaajaliselt, ei sattu vastuollu rahvusvahelise �igusega, ei k�sim�rgista sihtriigi legitiimust ega suver��nsust Mida varem sekkuda, seda tulemuslikum ja silmatorkamatum

45. Ennetamise poliitika Ennetamine on eelk�ige v�ikeriikide ja majanduslike suurv�imude huvides Sekkutakse paljuski vaid piirialade stabiliseerimiseks N�uab suurt valikut t�iendavaid vahendeid Varasemad sanktsioonikesksed l�henemised ei t��tanud Kombineeritud piitsa ja pr��niku meetod EL: liitumispartnerlus ja naabruspoliitika Riik loobub osast oma suver��nsusest Saab vastu ressursse valitsemise teostamiseks ja kindlad reeglid demokratiseerimise ja etnopoliitika osas (ISPA, PHARE, INTERREG jne) Toimub pidev inspekteerimine ja hindamine Saab/ei saa strukturaalse lubaduse olla tulevikus kaasatud liikmena