Mesilased, mesi ja mesindus

1. Mesilased, mesi ja mesindus

2. Mesilased • On ühed tähtsamad putukad maailmas, kelle tolmeldamiseta väheneksid toiduvarud kolmaniku võrra. St. iga kolmas amps on tänu mesilastele olemas!

3. Riik – loomariik Hõimkond – lülijalgsed Klass – putukad Selts – kiletiivalised Alamselts – astlalised Sugukond – mesilased Perekond – pärismesilane Apis mellafera mellafera - meemesilane Teadaolevalt on maailmas 20000 eri liiki mesilasi Rass vs tõug Rass – looduslik; Tõug – inimese poolt loodud Mesilaste süstemaatika:

4. Inimene kasutas mesilasi mee saamiseks juba 20 000 aastat tagasi, kui peeti meejahti kaljuõõnsustes ja puuõõntes pesitsevatele mesilastele. Pesade leidmiseks jälgiti korjel olevaid mesilasi. Koos inimeste arvu kasvuga suurenes ka ainsa magusaine vajadus ja inimesed hakkasid ise kaasa aitama sobivate elupaikade loomisele. Õõnestatud puud märgistati peremärgiga ja koos sissetulnud perega moodustasid nad eraomandi. Metsamesindust võib nimetada mesinduse algetapiks, kus inimene hakkas mõtlema ka mesilasperede säilitamisele. Mesinduse ajalugu

5. Mesilaspere • Mesilasperes elab kolme eri tüüpi isendeid-mesilasema, lesed ja töölismesilased. • Mesilasema on mesilaspere alus, sest tema loob mesilasperest terviku. Ema hukkumisele võib järgneda kogu pere hukkumine. Mesilasema paarub vaid korra elus mitme lesega paarumislennul kõrgel õhus. Ema ülesandeks on võimalikult palju muneda. • Lesed osalevad pere elus ainult suveperioodil, et paaruda noorte emastega, juba augustikuus neid enam ei vajata. Peale paarumist nad hukkuvad, lesed ei nõela, neil puudub mürgiastel. • Töömesilane on viljatu emaslind, kelle ülesandeks on pere toitmine. Töömesilasel on olemas astel ja mürginäärmed.

6. Töömesilaste eluiga oleneb nende koorumis-ajast ja sooritatud töödest. Kevadised ja suvi-sed töömesilased elavad enamasti 35 - 45 päeva, sest nende teha on hooaja raskemad tööd: haudme eest hoolitsemine, uute pesakärgede ehitamine, nektari ja õietolmu kogumine. • Sügisel koorunud töömesilased elavad üle talve ja võtavad osa veel kevadistest töödest, seega võib nende eluiga olla 7 - 8 kuud. • Mesilasema võib elada kuni 5a. • Lesed visatakse sügisel “uksetaha”.

7. Mesilaspere koosseis

9. Arengufaasid ja tööjaotus

10. Fakte mesilastest • Mesilane on ainus putukas, kes toodab toitu, mida sööb ka inimene. • Ühe kilo mee saamiseks peab mesilane külastama 2 miljonit õit. • Mesilane kaotab lennuvõime kui kehas suhkru-sisaldus langeb alla 1%, taastub kui > 1% • 1 mesilane toob eluajaga 5g mett • Töömesilase lennukiirus täis meepõiega on 30 km/h, tühja meepõiega võib lennukiirus tõusta kuni 65 km/h. • Mee erikaal on keskmiselt 1,43 g/cm³ kohta, sõltudes veesisaldusest. Mesi on happeline ja happeseus kõigub 3,5 - 5,5 pH vahel.

11. Mesindussaadused • Mesi • Õietolm • Suir • Taruvaik • Mesilasmürk • Mesilasema toitepiim

12. Värske mesi sisaldab tavaliselt umbes 70% suhkruid (peamiselt glükoosi ja fruktoosi) ja 17-20% vett, vitamiine (B1, B2, niatsiin, B6) ja teisi fütokemikaale (ensüümid, õietolmu-terad, maitse-, värvi- ja aroomained) ligi 2%, happeid 0,6%, valke 0,3 ja mineraaltoite-ained (kaalium, kaltsium, magneesium, mangaan, naatrium, raud ja vask) 0,2 % ulatuses. Nii suurt suhkrukogust ei suuda vähene veehulk normaalsetes hoiutingimustes kaua vedelana hoida. Seetõttu hakkab vees halvasti lahustuv glükoos kristalliseeruma, hästilahustuv fruktoos aga mitte. Kristalliseerumine toimub väga aeglaselt, kui mee temperatuur on üle 25 °C. Kõige intensiivsem kristalliseerumine toimub temperatuuridel 10...15 °C. Alla 10 °C suureneb mee viskoossus, mis aeglustab kristallide moodustumist ja levikut. Kärjemesi

13. Kuidas kontrollida kvaliteeti? • Värskelt vurritatud mee naturaalsust saab kontrollida järgmiselt: tuleb võtta purgist lusikaga mett, tõsta see 30 cm kõrgusele ja lasta meel venida. Lõpuks tõmbub katkev meenire nagu kummipael üles ega jää tilkuma. Võltsmesi aga ei veni, vaid ainult tilgub. • Kui valada mett vette, vajub ehtne mesi kindla joana anuma põhja. Võltsmesi valgub vees laiali. Korrektne hinnang mee kvaliteedile saab siiski sündida ainult laboratoorse analüüsi alusel.

14. Lihtsalt selgitades on õietolm õie keskel asuvatelt tolmukatelt pärinev väga peen pulber. Õietolmu mõju on uuritud loomkatsete abil. Näiteks hakkasid kanad munema üle 20% rohkem, kui neile anti iga päev väike kogus õietolmu. Ühe rottidega tehtud katse puhul, kui toitu lisati kolme asendamatut aminohapet – valiini, leutsiini ja isoleutsiini –, pikenes nende eluiga 12%. Sama juhtuks kindlasti ka inimestega, kui nad terve elu jooksul õietolmu pidevalt tarbiksid. Tagantjärele söömisest kasu pole. Õietolm

15. Taruvaik ehk tarupigi ehk proopolis on pungadelt, okstelt, tüvedelt korjatud vaik, millele mesilane on lisanud vaha, õietolmu ja ensüüme. Taruvaik koosneb pea 250-st komponendist ja on loodus-lik antibiootikum. Taruvaigu värvus võib varieeruda tumepruunist hallikaskollaseni olenevalt taimse valgu päritolust.Üks esimesi taruvaigu kohta teostatud uurimusi oli tema toime katsetamine kahjustatud kudedel. Tulemused näitasid, et taruvaik kiirendas kudede taastumisprotsessi 200-kordselt. Taruvaik

16. Eemalda astel (kiiresti) küünega, ära pigista! Väldi nõelanud mesilase sattumist teiste mesilaste juurde. Tõsisema allergilise šoki korral võib elu päästa adrenaliinisüst. (EpiPen süstelahus?) Mida teha nõelamise korral?

17. Lamavtarud Lamavtarud

18. Korpustaru

20. Jaanipäevaks 2012a. värske mesi! Kontakt: andrestamla@hotmail.com +372 56 501 056