1 / 12

Eesti e-riik, kas võrgustik või hierarhia?

Eesti e-riik, kas võrgustik või hierarhia?. Anu Toots. Milleks luua e-riiki?. Et vähendada bürokraatiat Et lähendada rahvast riigile Et näidata maailmale Eesti edulisust. Hierarhiline valitsemine. püramiidjas ülesehitus juurdepääs igale tasandile kontrollitud ja reglementeeritud

nysa
Download Presentation

Eesti e-riik, kas võrgustik või hierarhia?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eesti e-riik, kas võrgustik või hierarhia? Anu Toots

  2. Milleks luua e-riiki? • Et vähendada bürokraatiat • Et lähendada rahvast riigile • Et näidata maailmale Eesti edulisust

  3. Hierarhiline valitsemine • püramiidjas ülesehitus • juurdepääs igale tasandile kontrollitud ja reglementeeritud • info selekteeritud tasandite järgi • tähtis on ratsionaalsus, standardiseeritus ja efektiivsus (mitte niivõrd kõigi ja igaühega arvestamine)

  4. e-riik kui võitlus bürokraatiaga ? • e-riik pole sama mis www • e-riigi saite hallatakse riigibürokraatia poolt • kodanikku ei lasta kõikjale “kolama” • tulemuseks virtuaalne esindusdemokraatia

  5. Kuidas tunneb kodanik end hierarhilises e-riigis? • ta näeb hierarhiat paremini (e-riigi avalehelt) • ta saab suhelda konkreetse ametnikuga ja nõuda talt teavet • suhtlemine on impersonaalne, kuid korrektne (mõlemapoolselt) • tal puudub suutlikkus muuta või mõjutada • pigem TARBIJA kui TOIMIJA

  6. Võrgustikuvalitsemine • Osalejate koostöö, mitte ülemuse ettekirjutused alluvatele • Kõigi asjassepuutuvate huvide kaasamine • Juurdepääs infole avatud ja universaalne, samas pole informeeritus kohustuseks • Osalejad vastastikuses sõltuvuses • Tulemuseks osalusdemokraatia

  7. Võrgustike ohud • Osalejad ei mõista koostöö eesmärki • Ühise eesmärgi puudumine võib tuua kaasa • Jututoa efekti • Püüde oma huvisid läbi suruda (teistega arvestamata) • Anonüümsus tekitab verbaalset sadismi ja vastutustundetust

  8. Kuidas elab kodanik võrgustikuühiskonnas? • Valib endale sobiva sobiva kogukonna (kui valib) • Avaldab arvamust ja loeb teiste arvamusi • Vajab liidrit –visionääri, mitte bürokraati • Pigem PUBLIK kui OTSUSTAJA

  9. E-demokraatia = rahva võim + kogu maa arvutiseerimine ? • Lapselikud kujutelmad demokraatlikust otsustamisest (sõnavabadus, lihthäälteenamus) • Illusioonid Interneti sotsiaalse kasutamise osas: • Info hankimine 43% • Blankettide printimine 25% • Arvamuse avaldamine 8% • www.riik.ee on kasutanud 15%

  10. E-demokraatia müüdid • KAASATUD ON KÕIK • Osalus pole laienenud http://tom.riik.ee/ • KAASATUSE TEHNILISED TÕKKED VÄHENEVAD • Tarbimisbuumide puhul süsteemid “umbes” • Tehnilised tõkked asenduvad intellektuaalsetega http://riik.ee/kodanikuportaal/ • DOMINEERIB VÕRDNE PARTNERLUS • Ressursid jätkuvalt ebavõrdselt jagunenud • Kafka sündroomid alles (“menetlemisel riigiaparaadis”, 466 tk.)

  11. E-halduse müüdid • KODANIKE TEENINDAMINE PARANEB • digitaalne diskrimineerimine • “ODAV ja LIHTNE RIIK” • riik kergemini haavatav • andmebaaside ristkasutus ei toimi • ametnikkond teiseneb, aga ei vähene • funktsioonisiire ei pruugi anda kokkuhoidu • “paberimajandus” asendub failimajandusega

  12. Kas sellist e-riiki me tahtsimegi? • Riik on muutnud avatumaks ja kiiremaks • Riigi kui valitsemise ja võimuinstitutsiooni loomus pole muutunud • Kodanikkonna osalus sõltub oma mõjuvõimu tajumisest, seda ei paku ei e-bürokraatia ega e-võrgustik • Avalikkus eelistab konventsionaalset osalust kodanikuinitsiatiivile

More Related