1 / 44

ASENDUSTALUNIKE TALVEKOOLITUS ESTONIA SPA HOTELLIS 01. detsembril 2011

ASENDUSTALUNIKE TALVEKOOLITUS ESTONIA SPA HOTELLIS 01. detsembril 2011. ASENDUSTALUNIK LÄHEB TALLU – MILLELE TULEB TÄHELEPANU PÖÖRATA, MIDA ARVESTADA? Ly Jõras ETKL-i loomakasvatusnõunik. TEEMAD. Poegimine Lüpsmine Vasika hooldamine Nõuandeid ja tähelepanekuid. POEGIMINE .

noreen
Download Presentation

ASENDUSTALUNIKE TALVEKOOLITUS ESTONIA SPA HOTELLIS 01. detsembril 2011

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. ASENDUSTALUNIKE TALVEKOOLITUSESTONIA SPA HOTELLIS01. detsembril 2011 ASENDUSTALUNIK LÄHEB TALLU – MILLELE TULEB TÄHELEPANU PÖÖRATA, MIDA ARVESTADA? Ly Jõras ETKL-i loomakasvatusnõunik

  2. TEEMAD • Poegimine • Lüpsmine • Vasika hooldamine • Nõuandeid ja tähelepanekuid

  3. POEGIMINE Poegimise tunnused: • Muutub kõhu kuju – kõht langeb alla • Hakkab suurenema udar • Tekib udaraturse • Lõtvuvad vaagnasidemed • Lõtvuvad ja vajuvad sisse lihased kahel pool sabajuurt – moodustuvad lohud • Lihased laudjal on lõtvunud, käega katsudes pehmed • Poegimiseelsel päeval tekib udarasse ternespiim • Häbe pundub, eritub lima

  4. TIINE LEHM

  5. POEGIMINE • Lehm on rahutu ja liigutused muutuvad aeglaseks • Häälitseb, kaotab isu, tammub jalalt jalale, püüab vaadata selja taha, heidab maha ja tõuseb korduvalt • Poegimise alguseks loetakse esimeste väituste ilmumist • Poegimine kestab 2-6 tundi - karjatamisperioodil kulgeb kiiremini, asemel peetaval ja mullikatel võib sünnitus venida pikemaks • Nähtavale ilmub lillaka värvusega lootekott, seejärel jalad ja pea • Jalgade asendi järgi tehakse kindlaks, kas ei esine väärasendit

  6. POEGIMINE Häbemest väljatunginud lootekestasid ei tohi enneaegu purustada: • Lootevesi peseb maha sünnitusteid libestava lima, need kuivavad ja sünnitus muutub raskemaks • Vasika jalgade vahelt väljub suur osa sellest veest, mis peaks sünnituse ajal vasikat eest tõukama

  7. POEGIMINE Millal anda sünnitusabi? • Väärasendite korral (näiteks vasikas sünnib kõverdunud esijäsemetega, häbemest ulatub välja üks esijäsemetest ja pea või ainult pea jm) • Liiga suure vasika sünni korral

  8. ABISTAMINE POEGIMISEL • Pese käed, looma häbe ja selle ümbrus sooja vee ja seebiga puhtaks • Desinfitseeri sünnituse abistamise abivahendid (sünnitusabinöörid) • Väituste vaheajal lükatakse vasikas tagasi emakasse • Haaratakse esijalgadest, pööratakse vasikas õigesse asendisse ja tõmmatakse uuesti vaagnaõõnde

  9. ABISTAMINE POEGIMISEL

  10. ABISTAMINE POEGIMISEL Kui vasikas sünnib tagajalad ees: • Oodata sünnitusteede täieliku avanemiseni • Tõmmata vasikas hästi kiiresti ja jõuliselt välja • Vasika lämbumise vältimiseks eemaldada hingamisteedesse ja kopsudesse sattunud lootevesi (tõsta vasikas tagajalgadest üles) • Vajadusel teha kunstlikku hingamist ja südamemassaaži

  11. ENNEAEGNE SÜNNITUSABI Sünnitusteed pole veel täielikult avanenud • Võib põhjustada sünnitusteede rebendeid • Võib põhjustada kahel pool sünnitusteed paiknevate tagajalgade närvide vigastusi • Vigastuste tagajärjel võib halveneda tagajalgade koordinatsioon • Lehm võib hakata komistama, kõndimine ebamugav

  12. EBASTERIILSELT ANTUD SÜNNITUSABI ON ÜKS ENAMLEVINUD EMAKAPÕLETIKU PÕHJUSEID

  13. POEGIMISJÄRGNE TEGEVUS • Nabaväät puruneb tavaliselt ise, kui ei, siis katkestatakse see 4-5 cm kauguselt • Desinfitseeri nabaväät joodilahusega või tupsuta desopulbriga • Lehmale joodetakse pärast poegimist sooja vett (Jootmist võib korrata 1-2 tunniste vahedega) • Päramiste eemaldumisele aitab kaasa, kui lehm saab vasikat lakkuda • Päramised peavad eemalduma kuni 12 tunni jooksul pärast poegimist • Et vältida poegimishalvatust, ei lüpsta esimestel kordadel pärast poegimist lehmalt piima rohkem, kui vajab vasikas – 2-3 liitrit

  14. VASTSÜNDINU HOOLDAMINE • Puhastada vasika hingamisteed • Võimalusel anda vasikas lehmale lakkuda (jälgida, et lehm vasikat ei vigastaks, mõnedel emainstinkt taandarenenud) • Hõõrutakse vasikas puhtaks ja kuivatatakse ning pannakse individuaalboksi/sulgu • 1-2 tundi pärast sündimist joodetakse ternespiima (esimese ööpäeva jooksul peaks jooma vähemalt 4-5 liitrit)

  15. LÜPSMINE • Lüpsiks ettevalmistumine • Udara lüpsiks ettevalmistamine • Lüpsimasina allapanek • Lüps • Lüpsi lõpetamine • Nisakannude eemaldamine • Lüpsijärgne nisade deso

  16. LÜPSMINE Lüpsiks ettevalmistumine • Lüpsiks vajalikud tarvikud (ämber sooja klooriveega, Solutest, udarakreem –salv, loomade märgistamiseks vahend, poeginud, haigete ja kahtlaste lehmade lüpsmiseks kannulüpsimasin, ämber/ämbrid vasikatele ternespiima jaoks) • Kummikindad • Asemete korrastamiseks sõnnikukraap või –hark (vastavalt allapanule) • Nisade puhastamiseks vahendid (lapid, paberrätikud või udarapuhastusvill)

  17. Udarapuhastusvill Šveitsist

  18. LÜPSMINE Korralik udara lüpsiks ettevalmistamine on vajalik selleks, et: • Piimavool algaks kohe pärast lüpsimasina allapanekut (väldib lüpsieelset tühilüpsi) • Kindlustab udara ühtlase tühjakslüpsi • Lühendab lüpsi aega • Vähendab mastiidi teket

  19. LÜPSMINE Udara lüpsiks ettevalmistamine • Kasuta lüpsieelset nisapuhastit (vahtu) või kasuta udarakreemi kummikinnaste kreemitamiseks. Väldi kummikinnastega kuivade (sageli sõnnikuste) nisade puhastamist! • Tee eellüps eellüpsinõusse! • Kasuta nisade kuivatamiseks individuaalseid lappe või paberrätikuid või udarapuhastusvilla. Nisad peavad lüpsimasina allapanekuks olema puhtad ja kuivad!

  20. LÜPSMINE • Märg nisa põhjustab nisakannu libisemist ja üles ronimist (sulgeb piimavoolu) • Märg udar ja nisad suurendavad piima bakteriaalset saastumist

  21. LÜPSMINE Eellüpsil lüpsa igast nisast vähemalt kaks piimajuga eellüpsinõusse: • Võimaldab piima välimuse järgi hinnata udara tervist • Väldib baktereid sisaldavate piimajugade sattumist piimajahutustanki • Soodustab sõõrdumist ja avab nisajuhad • Väldib piima sattumist põrandale, asemele

  22. SÕÕRDUMINE Sõõrdumine ehk piima väljutamine udarast on kaasasündinud refleks. Udara ettevalmistamisel tekkinud erutus kulgeb närvide kaudu seljaajju ja sealt peaajuga vahetult seotud näärmesse – ajuripatsisse, mille tagasagarast eritatakse vereringesse hormoon oksütotsiini. Oksütotsiin kandub vereringe kaudu udarasse, kus põhjustab piimanäärme alveoole ümbritsevate korvrakkude kokkutõmbumise. Udarasisene rõhk tõuseb, piim surutakse näärme- ja nisatsisterni, kust see lüpsimasina või käega välja lüpstakse.

  23. LEHMA SÕÕRDUMINE

  24. LÜPSMINE Lüpsimasina allapanek: • Pane lüpsimasin alla sõõrdunud udarale • Ära susista allapanekul • Alusta allapanekut nisakannust, mis asub kõige kaugemal • Viltu asetsevate nisade puhul, aseta nisakannud alla nii, et lüpsimasina raskus ei sulgeks nisajuhasid • Jälgi, et piimavoolik ja vaakumvoolik ei oleks omavahel keerdus, vaid asetseksid paralleelselt lehmaga

  25. LÜPSMINE Lüps: • Jälgi, et piimavool oleks ühtlane ja voolaks kõikides nisakannudes • Väldi nisakannu „krooksumist“ • Kui üks udaraveerand tühjeneb varem kui teised, eemalda nisakann ja kasuta antud nisakannu sulgemiseks spetsiaalset korki. Ära murra nisakannu lüpsimasina peale!

  26. LÜPSMINE Lüpsi lõpetamine: • Veendu, et udaraveerandid oleks tühjaks lüpstud • Ebaühtlaste veerandite korral (vanemad lehmad, tagumised veerandid suuremad kui esimesed, nisakann halvasti alla pandud jm), eemalda tühjaks lüpstud veerandilt nisakann (sulgeda korgiga) ja aidata järellüpsiga veerand/veerandid tühjaks lüpsta

  27. LÜPSMINE Nisakannude eemaldamine: NISAKANNUSID EI TOHI EEMALDADA VAAKUMI ALL! • Sulge kollektorikraan • Aseta sõrm ühe nisakannu ja nisa vahele ning võimalda õhu sissepääs nisakannu • Ava veel momendiks kollektorikraan, et vaakum tõmbaks ka viimased piimatilgad lüpsimasinasse. Väldi piimatilkade sattumist lehma asemele!

  28. LÜPSMINE Deso kiirendab nisakanali sulgumist. Lüpsijärgsel nisadesol on positiivne toime ainult siis, kui: • Deso tehakse koheselt peale lüpsimasina alt võtmist • Deso tehakse peale igat lüpsikorda • Deso teevad kõik lüpsjad ( ka asenduslüpsjad)

  29. LÜPSIFAASIDE KESTVUS A - udara ettevalmistus (30-60 s), B - eellüps (15-30 s), C - nisakannude allapanek (10-20 s), D - lüpsi põhifaas (2-7 min), E - järellüps 20-40 s), E - nisakannude eemaldamine (10-20 s), F - nisade hooldus (30-60 s) (Poikalainen 2006)

  30. MASTIIDIRAVI Kui lehmale on määratud ravisüstlad! • Haiged lehmad lüpsa kõige viimasena. Ühelt lehmalt teisele üleminekul loputa lüpsimasinat vahepeal korralikult kloorivee ämbris (ämbris lahust nii palju, et lüpsimasin lahuses kuni kollektorini) • Haige lehma udara lüpsiks ettevalmistamisel jälgi kõiki selleks ettenähtud reegleid • Kui piimavool takistatud, eemalda masin ja lüpsa haige veerand käsitsi väga korralikult tühjaks eellüpsinõusse või muusse anumasse. „Haige piim“ viska ainult kanalisatsiooni. • Puhasta piirituselapiga haige nisakanali ots ja lase süstlast ravim nisasse. • Sulge sõrmedega nisakanali ots ja lükka ravim mööda nisa ülesse veerandisse ning masseeri ravimit veerandis laiali. Ja siis vabasta nisa ots. • Peale ravimi manustamist määri haiget veerandit udarasalviga (udaradeso haigele soovitavalt pihustiga)

  31. VASIKATE PIDAMINE

  32. Vasika maod Pärismagu ehk Libedik Söögitoru Vats Söögitoruvagu Peensool

  33. PÕHILISED SÖÖTMISVEAD, MILLEST ON TINGITUD VASIKATE KÕHULAHTISUS: • Ebapiisav sünnijärgselt joodetud ternespiima kogus • Piima või pulbrijoogi vale jootmistemperatuur • Korraga liialt suur joogi kogus • Vale pulbrijoogi lahjendamissuhe ja/või pole korralikult segatud • Puudulik imemisrefleks ämbrist jootmisel (ei teki piisavat vagu) • Vasikas joob väga aplalt, piim satub makku suurte klompidena (tekivad suured kalgendikämbud, mis hakkavad roiskuma)

  34. HAIGE VASIKA TUNNUSED: Loidus, kõrvad „norgus“ Isutu Ei jõua tõusta Karvkate turris Silmad „aukus“ Lõõtsutab, köhib või köhatab Nõre eritumine ninast (võib olla ka mädane) Pisaratevool (võib olla ka mäda) Palavik Kõhulahtisus

  35. NÕUDED VASIKATE ÕIGELE PIDAMISELE: Vaba juurdepääs puhtale veele, koresöödale ja kontsentraatidele Hea ruumi ventilatsioon Kuiv ja puhas allapanu Tuuletõmbuse vältimine Asemete puhastamine ja desinfitseerimine peale igat vasikat Jälgi, et vasikad ei ulatuks üksteiseni Jooda vasikat kindlate intervallidega

  36. HAIGE LEHM

  37. KUIDAS JÄLGIDA LEHMA? • LEHMA ILME – KUIDAS REAGEERIB ÜMBRITSEVALE, SILMAD PUHTAD, SELGED. KARVKATE SILE. REAGEERIB KÕRVADEGA ÜMBRITSEVA SUHTES. • KEHAHOIAK – KÜÜRUS HOIAK VIITAB SISEMISTELE PROBLEEMIDELE. JALGADEL TAMMUMINE SISEMISTELE PROBLEEMIDELE VÕI HAIGETELE JALGADELE. • TOITUMINE – EI TOHI OLLA LAKTATSIOONI ALGUSES VÄGA KÕHN JA LAKTATSIOONI LÕPUS PAKS. • KEHATEMPERATUUR – IGA HAIGUSE KAHTLUSE KORRAL MÕÕDA TEMPERATUURI. NORMAALNE 38 – 39 C (OPTIMAALNE 38,3-38,8 C). PEALE POEGIMIST KÕRVAD JA TAGAKEHA JAHEDAD, VIITAB POEGIMISHALVATUSELE

  38. KUIDAS JÄLGIDA LEHMA? • HINGAMINE – TERVEL LEHMAL HINGAMISSAGEDUS 10 – 30 KORDA MINUTIS. • NINA – TERVE LEHMA NINA ON NIISKE JA JAHE • MÄLETSEMINE – LEHM MÄLETSEB 40-50% PÄEVAST. ÜHTE SUUTÄIT MÄLETSEB 50-70 KORDA. • VATSA TÄITUVUS – VASAKU TÜHIMIKU JÄLGIMINE, EI TOHI OLLA SÜGAV LOHK. • UDAR JA NISAD – LÜPSIJÄRGNE NISADE VAATLEMINE. SINAKAD VÕI KAHVATU VÄRVUSEGA, MULJUMISJÄLGEDEGA NISAD VIITAVAD VALELE PULSISAGEDUSELE VÕI LIIGA TUGEVALE VAAKUMILE. • TURI – PAKSENENUD TURJAPIIRKOND VIITAB MADALALE TURJAPUULE.

  39. KUIDAS JÄLGIDA LEHMA? • SÕRAD – SÕRGADE PIKKUS, LONKED JA VALE SEIS VIITAVAD TRAUMADELE, VALELE ASEME PIKKUSELE, MITTESOBIVALE LAUDA PÕRANDALE VÕI VALELE SÖÖTMISELE (LAMINIIT). • JALAD – PAKSENENUD VÕI MARRASKIL KANNA- JA/VÕI PÕLVELIIGESED VIITAVAD LÜHIKESELE, KITSALE VÕI KÕRGE ASTMEGA ASEMELE VÕI VÄHESELE ALLAPANULE. • ROE – VÄGA HEA INDIKAATOR SÖÖTMISE HINDAMISEKS. TERVE LEHMA ROE ON NAGU „KARTULIPUDER“, MILLE KESKEL ON LOHK.

  40. UDARA GANGREEN

  41. NÕUANDEID JA TÄHELEPANEKUID • Loomade ajamine (paigutamisel, lüpsiplatsile) • Järgmisesse farmi pesust tulnud tööriietega! • Raviloomade märgistamine • Mastiidi avastamine • Piimas helbed, tükid, plärakad, piim „kuum“ • Udara gangreen • Lüpsimasinaid 3 + 1 • Tunne haiget lehma

  42. NÕUANDEID JA TÄHELEPANEKUID • Lehm „lappi“ maas • Avasta indlevaid loomi • Kontroll-lüpsi tegemine • Esimestes veerandites põletik! Miks? • Nisad peale lüpsi sinakad • Deso/vahutopsid tervetele ja haigetele eraldi (soovitavalt haigetele pihusti)

  43. NÖÖRIST PÄITSED

  44. TÄNAN KUULAMAST!

More Related