1 / 12

Varud Loengukonspekt

Varud Loengukonspekt. Rita Sikk 2012/2013 õ/a. Varud (1). Varud kajastatakse vastavalt RTJ 4 definitsioonile liigitatuna põhiliste gruppide kaupa kas soetusmaksumuses või neto-realiseerimismaksumuses sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Varud on varad, mida: Hoitakse müügiks

noel-solis
Download Presentation

Varud Loengukonspekt

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. VarudLoengukonspekt Rita Sikk 2012/2013 õ/a

  2. Varud (1) Varud kajastatakse vastavalt RTJ 4 definitsioonile liigitatuna põhiliste gruppide kaupa kas soetusmaksumuses või neto-realiseerimismaksumuses sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Varud on varad, mida: • Hoitakse müügiks • Toodetakse müügiks • või...mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel Varude mõiste hõlmab ka selliseid objekte nagu müügiks ostetud seadmed, kinnisvara ja teenused.

  3. Varud (2) Soetusmaksumus on vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahel. Neto realiseerimisväärtus on hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks vajalikud kulutused. Esmane arvelevõtmine – soetusmaksumuses, s.o ostu- ja toomiskulutustes, mis on vajalikud vara viimiseks olemasolevasse asukohta ja seisundisse (SME IFRS 13.5, 13.11)

  4. Varud (3) Ostukulud – s.o ostuhind, kaasnev tollimaks, mittetagastuvad maksud, otseselt seotud transpordikulud. Tootmiskulud – sisaldavad otseseid tootmiskulusid ja proportsionaalset osa toomise üldkuludest (näit..................) Varude soetusmaksumusse ei lülitata: Üldhalduskulusid, näiteks adm. palk, ............. Turustuskulusid e. müügiga seotud kulusid.......... Normaalsest suuremaid tootmiskadusid. Valmistoodangu laokulud jt. Kõrvaltoode võetakse arvele neto realiseerimisväärtuses

  5. Varude arvestuse pidevsüsteem Peetakse jooksvat (pidevat) arvestust soetatud varude soetusmaksumuse kohta (sissetulekudokumentide alusel) Peetakse jooksvat arvestust väljastatud varude müügi ja müüdud varude soetusmaksumuse üle (lao väljamineku dokumendid, müügiarved) Seega saab jooksvat infot varude tegeliku seisu kohta, mis hõlbustab varude (materjalide kauba…) tellimist. Raamatupidamise kontode saldod on (eeldatavalt)vastavuses varude tegeliku laoseisuga seisuga, kontroll inventuuridega. Varude laoseisu inventeeritakse vähemalt üks kord aastas.

  6. Varude arvestuse pidevsüsteem Näiteks: 01.04. Kauba algjääk 1000 tk, à 22 .- 02.04. Müüdi kaupa 400 tk 14.04. Ostetud kaupa 1000 tk, à 23.50 15.04. Müüdi kaupa 1200 tk 19.04. Osteti kaupa 500 tk, à 25.- 20.04. Osteti kaupa 800 tk, à 24.25.- 30.04. Müüdi kaupa 1100 tk.

  7. Varude arvestuse perioodiline süsteem Varude arvestuse perioodilise süsteemi puhul peetakse arvet (jooksvat) ainult varude sissetuleku kohta, mitte väljastatud varude omamaksumuse kohta. Varude tegelik lõppjääk tehakse kindlaks inventuuridega.Seega kasutatud (müüdud) varude omamaksumus tehakse kindlaks järgmiselt: Perioodilise süsteemi eeliseks on arvestuse lihtsus, kuid ei anna nii head ülevaadet varude kasutamisest kui pidev süsteem.

  8. Varude arvestusmeetodid Eesti hea raamatupidamistava järgi võib varude arvestuses kasutada kolme meetodit: • FIFO meetodit • Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit • Individuaalmaksumuse meetodit Olemas veel LIFO meetod ja variatsioonid eelnimetatud meetoditest (libisev kaalutud keskmine, - FIFO jt) Millist meetodit kasutada? RTJ 4 järgi: meetodi valik eeldab tegelikku sarnast varude kasutamist (tegelikult tihti jälgitakse arvestusprogrammi kasutusvõimalusi)

  9. Varude arvestusmeetodid Juhul kui üksikud varude objektid on üksteisest selgelt eristatavad, lähtutakse nende soetusmaksumuse kindlaksmääramisel konkreetselt iga objekti soetamiseks tehtud kulutustest (individuaalmaksumuse meetod). (IAS 2.23). Juhul kui üksikud varude objektid ei ole üksteisest selgelt eristatavad, kasutatakse soetusmaksumuse kindlaksmääramiseks kas FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. (IAS 2.25).

  10. FIFO (first-in, first-out) • FIFO meetodi rakendamisel eeldatakse, et tooteid müüakse (või kasutatakse) nende soetamise järjekorras (st esmalt kantakse kulusse algjääk, siisesimesena saabunud partii soetusmaksumus jne). FIFO meetodi rakendamisel kajastatakse varude lõppjääki bilansis viimasena saabunud ja veel müümata (kasutamata) partiide soetusmaksumuses.

  11. Kaalutud keskmine soetusmaksumus …meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksum.-ks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kasiga uue partii saabumise järel või üks kord iga teatud perioodi lõpul. …arvutamise kord ja sagedus sätestatakse ettevõtte rp. siseeeskirjas.

  12. Varude edasine kajastamine • Iga aruandeperioodi lõpul tuleb varude nimekiri kriitiliselt üle vaadata, et identifitseerida varude objektid, mille neto realiseerimisväärtus võib olla langenud madalamale nende soetusmaksumusest. (SME IFRS 13.19, 27.2) juhtkond kaaluma vajadust varude allahindluseks: N: varuobjektide turuhind on langenud, polepikema aja vältelsuudetudmüüa,….

More Related