1 / 14

Materiaalne põhivara Loengukonspekt

Materiaalne põhivara Loengukonspekt. Rita Sikk 2012/2013. Materiaalne põhivara, mõisted (1). Materiaalne põhivara on vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.

brooke
Download Presentation

Materiaalne põhivara Loengukonspekt

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Materiaalne põhivaraLoengukonspekt Rita Sikk 2012/2013

  2. Materiaalne põhivara, mõisted (1) • Materiaalne põhivara on vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. • Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. • Lõppväärtus on summa, mida ettevõte saaks vara võõrandamisel täna, juhul kui vara oleks sama vana ja samas seisukorras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes.

  3. Materiaalne põhivara, mõisted (2) • Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus • Amortisatsioon (e. depretsiatsioon) on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. • Kasulik eluiga on:– periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse; või– tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. • Akumuleeritud kulum on põhivara juba kuluna kajastatud (amortiseeritud) amortiseeritav osa (samatähenduslik mõistega «akumuleeritud amortisatsioon»).

  4. Materiaalne põhivara, mõisted (3) • Bilansiline (jääk)maksumus on netosumma, milles vara on bilansis kajastatud (võttes arvesse akumuleeritud kulumit ja võimalikke allahindlusi). • Kasutusväärtus on vara kasutamisest ja kasutusjärgsest müügist eeldatavalt genereeritavate rahavoogude nüüdisväärtus. • Kaetav väärtus on võrdne kõrgemaga vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) või kasutusväärtusest. Mat.põhivara on muuhulgas maa ja hooned (või osa hoonest) ja nendega seotud õigused (näiteks hoonestusõigus), mida ettevõte kasutab enda majandustegevuses ( tootmisel, teenuste osutamisel või administratiivhoonena).

  5. Materiaalne põhivara (4) • Materiaalse põhivara mõiste alla kuuluvad ka ettevõtted, kelle põhiülesanne on teatud varade säilitamine või eksponeerimine (näiteks arhiivid, muuseumid, raamatukogud), poolt alalhoidmisele määratud varad. • Lähtudes olulisuse printsiibist ei kajastata bilansis (ei kapitaliseerita) põhivarana väheväärtuslikke varasid, isegi juhul, kui nende kasutusiga ületab ühte aastat. (vt RTJ 5) Ülesanne: 02.01.2011 osteti töömasin; ostukulud 30 000, transport ja paigalduskulud 5000; masina tööiga on 8 aastat, AS Meie kasutab seda 5 aastat, lootes 5 a.pärast müügist saada 10 000. Leida: soet.maks, amortiseeritav osa,............

  6. Materiaalse põhivara soetamine (1) Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb (IAS 16.15–16): - ostuhinnast (k.a tollimaks jm) - soetamisega otseselt seotud kulutustest (vt RTJ 5); ja - vara tulevase demonteerimisega ja asukoha taastamisega seotud hinnanguliste kulutuste nüüdisväärtusest. Juhul kui materiaalse põhivara objekti eest tasutakse pikemaajalise järelmaksuga, loetakse objekti soetusmaksu-museks makstava tasu nüüdisväärtust. Vahet tasu nominaalväärtuse ja nüüdisväärtuse vahel kajastatakse intressikuluna järelmaksu perioodi jooksul.

  7. Materiaalse põhivara soetamine (2) • Juhul kui vara soetatakse mitterahalise vahetustehingu (bartertehingu) teel mingi teise vara eest, loetakse saadud vara soetusmaksumuseks tema õiglast väärtust (v.a vt RTJ 5) • Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena (olulised varad), määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. • Edasi: kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetus-maksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused

  8. Amortisatsiooni arvestus • Materiaalse põhivara amortiseeritav osa kantakse kuluks objekti kasuliku eluea jooksul v.a piiramata kasutuseaga objektid (näiteks maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumi-eksponaadid ja raamatud), mida ei amortiseerita. • Amortiseerimine peab väljendama vara kasutamist, mitte tema väärtuse muutumist. • Amortisatsiooniarvestuse viis ja meetodid on kirjas raamatu-pidamise sise-eeskirjas. Vähemoluliste üksikobjektide puhul võib rakendada kogu varade grupile ühesuguseid amort.määrasid. • Vara hakatakse amortiseerima alates tema kasutusvalmis saamise hetkest.

  9. Amortisatsioonimeetodid(1)Lineaarne amort. meetod • Lineaarse meetodi rakendamisel on depretsiatsioonikulu konstantne. Perioodi amort.kulu leidmiseks tuleb põhivara amortiseeritav osa jagada põhivara kasutusajaga aastates. Aastaamort.(depretsiatsiooni) summa= (Soetusmaksum.-lõpetamismaksum)/ Kasulik eluiga (aastad) Rp : D Amort.kulu K Akumuleeritud kulum........

  10. Amortisatsioonimeetodid(2)Tegevusmahupõhine meetod • Iga toote või teenuseühiku suhtes määratakse kindel amort.summa mida nimet. Amortisatsioonimääraks (depreciation rate). See saadakse põhivara amorti-seeritava summa ja kasuliku eluea (tm.üh) jagatisena. 1.Amort.määr=(Soetusmaksumus−lõpp-väärtus)/Eeldatav kasul.eluiga (tm.ühik) 2.Amort.kulu=Perioodi tegevusmaht • amort.määraga. See meetod eeldab tegevuste prognoosimist põhivarade lõikes. Seda meetodit rakend. selliste põhivarade puhul, mida kasutatakse ebaühtlaselt ja mille kasutamist võimalikmõõta.

  11. Amortisatsioonimeetodid(3)Kahekordselt alaneva jäägi meetod • On kiirmaharvamismeetod (kiir...meetodid lähtuvad eeldusest, et põhivara toob suuremat kasu töötamise algaastatel). Kiirmahaarvamismeetodite kasutamisel kantakse esimes(t)el aastal kuluks kõige suurem summa ja viimasel aastal kõige väiksem summa. 1.Kahekordne lin. am.määr=(1/Vara kasut.aeg aastates)•2 2. Amort summa =Am. määr • põhivara jääkmaksumus

  12. Amortisatsioonimeetodid(4) Kasutusaastate järjenumbrite summa meetod Ka selle meetodi puhul on tegu kiirdepretsiatsiooniga Amort.kulu= [(Põhiv.kasul.eluiga+1)- A.jrk.nr/Kasutusaastate jrk . numbrite summa]• Amortiseeritav summa Meetodite võrdlus: Amort.kulu on aastate lõikes eri meetodite puhul erinev, kuid kokkuvõttes kantakse kuluks ühesugune summa. Kasutatava amortisatsiooniarvestuse meetodi puhul on tähtis, et saadavate tulude – kulude õiglane kajastamine.

  13. Materiaalse põhivara hindamised • Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektid hinnatakse alla nende kaetavale väärtusele juhul, kui varaobjekti kaetav väär-tus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumuses (IAS 36). • Igal bilansipäeval peab ettevõtte juhtkond kriitiliselt hindama, kas on märke, mis võiksid viidata varade väärtuse langusele, kui ja, siis viiakse läbi vara väärtuse test. • Vara allahindluseks eksisteerib vajadus ainult juhul, kui nii vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) kui vara kasutusväärtus on väiksemad bilansilisest maksumusest. • Kui vaja, tuleb järgmisel bil.päeval varasem allahindlus tühistada ja vara bilansilist jääkmaksumust suurendada, maksim. bilansiline jääkmaksumuseni , mis oleks kujunenud Allahindluse tühistamine näidatakse kahjumi vähendamisena.

  14. Materiaalse põhivara remont • Remondil tehtud kulutused võiks jagada kaheks: - Jooksvad kulutused, mis kajastatakse perioodikuludes Näiteks: Aktsepteeritud kontorihoone hooldusremondi arve 2000 , k/m 400, kokku 2400 D Remondikulud (üldhalduskulud sk 2) 2 000 D K/M võlg 4 000 kr; K Võlg tarnijatele 24 000 - Parendustega seotud kulutused, mis lisatakse põhivara soetusmaksumusele, kui nad osalevad tulevikus majandusliku kasu tekitamisel. Näit: Aktsepteeritud kontorihoone ümber-ehituse arve: 400 000 , km 80 000 , kokku 480 000 D Hooned (ehitised) 400 000, D k/m võlg 80 000; K Võlg ...

More Related