Euroopa liit
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 18

EUROOPA LIIT PowerPoint PPT Presentation


  • 143 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

EUROOPA LIIT. EL ( inglise keeles European Union; EU) on maailma ajaloo ainulaadne majandusliku ja poliitilise koostöö vorm. 2010. aastaks on EL-is 27 liikmesriiki ja ligi 5000 miljonit kodanikku.

Download Presentation

EUROOPA LIIT

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Euroopa liit

EUROOPA LIIT

EL ( inglise keeles European Union; EU) on maailma ajaloo ainulaadne majandusliku ja poliitilise koostöö vorm.

2010. aastaks on EL-is 27 liikmesriiki ja ligi 5000 miljonit kodanikku.


Euroopa liit

“Me peame looma midagi Euroopa Ühendriikide sarnast. Ainult nii saavad miljonid rasket tööd tegevad inimesed tagasi rõõmu ja lootuse, mis teevad elu elamisväärseks. Kui alguses kõik Euroopa riigid ei saa või ole võimelised liiduga ühinema, peame ometi selle poole püüdlema, et kokku liita ja ühendada neid riike, kes seda tahavad ja suudavad. Selles pakilises ülesandes peavad Prantsusmaa ja Saksamaa võtma juhtimise enda peale.”

Winston Churchill, 19. september 1946


Euroopa liidu aluslepingud

Euroopa Liidu aluslepingud

I Maastrichti leping ehk Euroopa Liidu leping (allkirjastati 1992, jõustus 1993)

  • Senisest majandusühendusest saab ka poliitiline ühendus.

  • Sätestati koostöö 3 sammast: majanduskoostöö, ühine välis- ja koostööpoliitika, sisejulgeolekualane koostöö.

  • Ühenduse nimi muudeti Euroopa Liiduks.


Euroopa liit

  • II Amsterdami leping (allkirjastati 1997, jõustus 1999)

    Euroopa Parlamendist saab nõuandva asutuse asemel seadusandlik parlament.

    Liidu tasemel on olulised teemad asüüli-, viisa-, sisserände- ja piiripoliitika.


Euroopa liit

III Nice´i leping (allkirjastati 2001, jõustus 2003).

Reformiti liiduasutuste struktuuri, et EL saaks toimida ka peale laienemist

Suurendati Euroopa Parlamendi õigusloome- ja järelvalvepädevust.

IV Lissaboni leping (allkirjastati 2007, jõustus 2009)

Eesmärgiks muuta EL demokraatlikumaks ja liidusisesed otsustamisprotsessid selgemaks ja lihtsamaks.


El i s mbolid

EL-i sümbolid

  • Lipp kasutusel aastast 1986.

  • 12 tähte-ei ole seotud liikmesriikide arvuga. Sümboliseerib traditsiooniliselt täiuslikkust ja ühtsust.


Euroopa liit

Euroopa hümn:

Meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni 1823. aastal loodud 9. sümfooniast.

Sümfoonia lõpupalaks otsustas Beethoven luua muusika Friedrich von Schilleri 1785. aastal kirjutatud luuletusele "Ood rõõmule". Luuletus väljendab Schilleri idealistlikku nägemust sellest, kuidas inimkond vennastub, ning seda visiooni jagas ka Beethoven.

1972. aastal otsustas Euroopa Nõukogu (sama organ, mis kiitis heaks Euroopa Liidu lipu kujunduse) kuulutada Beethoveni "Ood rõõmule" Euroopa hümniks.


Euroopa liit

  • Juhtlause:Ühinenud mitmekesisus

    Juhtlause sümboliseerib seda, kuidas eurooplased on ühinenud ELiks, et töötada rahu ja heaolu nimel, ning kuidas samal ajal kontinendi paljud erinevad kultuurid, traditsioonid ja keeled rikastavad nende elu.

  • Euroopa päev: 9. mai

    (9. mail 1950 esitas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman idee, mida peetakse Euroopa Liidu loomise alguseks. Seepärast tähistatakse 9. maid kui ELi rajamise seisukohast kõige olulisemat päeva)


Euroopa liidu 4 vabadust

Euroopa Liidu 4 vabadust:

1) Kaupade vaba liikumine

2) Teenuste vaba liikumine

3) Kapitali vaba liikumine

4) Inimeste vaba liikumine


Euroopa liidu eelarve ja rahanduspoliitika

Euroopa Liidu eelarve- ja rahanduspoliitika

  • Liikmesriikide majandus- ja rahasüsteemide ühtlustamiseks ning stabiliseerimiseks loodi 1979. a Euroopa Rahasüsteem.

  • Euroopa rahaliit sai teoks Maastrichti lepinguga 1999. aastal, mil võeti kasutusele ühisraha euro, esialgu küll elektroonilisel kujul. Euro rahatähena tuli kasutusele2002. aastal.


Euroopa liit

  • Eurotsooniga liituda soovivad riigid peavad vastama Maastrichti lepinguga liikmesriigi eelarve- ja rahanduspoliitikale kehtestatud kriteeriumitele:

  • Tasakaalus riigieelarve, madal riigivõlg, stabiilne vahetuskurss (euro suhtes), madal inflatsioon, stabiilsed intressimäärad.


Euroopa liit

  • EL-il on ühine eelarve, millesse panustavad kõik liikmesriigid.

  • Maksupoliitika on liikmesriikide endi otsustada. Samas ei tohi teiste liikmesmaade tooteid samasuguste omamaiste toodetega kõrgemalt maksustada.


T ida kontuurkaart euroopa liidu liikmesriikide kohta

Täida kontuurkaart Euroopa Liidu liikmesriikide kohta


Kes saavad hineda

Kes saavad ühineda?

  • Euroopa Liidu lepingus märgitakse, et iga Euroopa riik võib taotleda liiduga ühinemist, kui asjaomane riik jagab ELi demokraatlikke väärtusi ning võtab endale kohutsuse neid edendada.

  • Kuid eelkõige saab riik ühineda vaid juhul, kui ta täidab liikmelisuse kriteeriumid:

  • poliitilised – demokraatiat tagavad stabiilsed institutsioonid, õigusriigi põhimõte, inimõigused;

  • majanduslikud – toimiv turumajandus ja suutlikkus tulla toime Euroopa Liidu konkurentsi ja turujõududega;

  • õiguslikud – ta peab võtma vastu kehtestatud ELi õigusaktid ja tavad, eelkõige peamised poliitilise, majandusliku ja rahaliidu eesmärgid.


Kuidas see toimib

Kuidas see toimib?

  • Kõnealune protsess koosneb kolmest etapist (iga etapi puhul on vajalik kõigi ELi liikmesriikide heakskiit).

    1) Riigile pakutakse ELi liikmeks saamise võimalus. See tähendab, et asjaomasele riigile tuleks anda ametliku kandidaatriigi staatus, kui see on ühinemiseks valmis.

    2) Seejärel saab asjaomane riik ametlikuks liikmekandidaatiks, kuid see ei tähenda seda, et ametlikud läbirääkimised on juba avatud.

    3) Seejärel asub kandidaatriik ametlikele ühinemisläbirääkimistele. See on protsess, mille puhul on tavaliselt vajalikud reformid olemasolevate ELi õigusaktide kohandamiseks.

  • Kui läbirääkimised ja vajalikud reformid on mõlemat poolt rahuldavalt lõpule viidud, saab asjaomane riik ELiga ühineda, kuid jällegi vaid juhul, kui kõik ELi liikmesriigid on sellega nõus.


Kes v ivad j rgmisena hineda

Kes võivad järgmisena ühineda?

  • Hetkel on EL pakkunud liikmeks saamise võimalustüheksale riigile: Albaania, Türgi, Island ning kõik endise Jugoslaavia riigid (välja arvatud Sloveenia, kes on juba ELi liige).

  • Viiele neist on antud ametliku kandidaatriigi staatus:

  • Türgi

  • Horvaatia

  • Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik

  • Island

  • Montenegro

  • Ametlikud läbirääkimised on avatud kolme riigiga: Horvaatia, Island ja Türgi.


  • Login