1 / 18

Ristiusk ja uued traditsioonid

Ristiusk ja uued traditsioonid. 12. sajandil (piiskopiks munk Fulco) “Gesta Danorum” (1172)- ...eestlased julgustasid üksteist võitluseks lauluga... Läti Henriku “Liivimaa kroonika” (1184-1227) Uue kultuuri keskmeks kirik (kloostrid, kabelid) Kõlas samasugune muusika, mis Euroopaski keskajal.

morton
Download Presentation

Ristiusk ja uued traditsioonid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Ristiusk ja uued traditsioonid

  2. 12. sajandil (piiskopiks munk Fulco) • “Gesta Danorum” (1172)- ...eestlased julgustasid üksteist võitluseks lauluga... • Läti Henriku “Liivimaa kroonika” (1184-1227) • Uue kultuuri keskmeks kirik (kloostrid, kabelid) • Kõlas samasugune muusika, mis Euroopaski keskajal.

  3. Mungad, vaimulikud püüavad saavutada kontakti kohalikega ning pole nende tavade suhtes alati tõrjuvad. • Lihtsam ja tekstikesksem osa gregooriuse laulust on regilaulule vormiliselt üsna lähedal. • Ilmalik muusika: ordulossides; kirmesed; rändmuusikud; linnamuusikud (Tallinnas 1521).

  4. 16. sajand • Mitu valitsejat, konkurents. • 1585 – jesuiidikolleegium – eesti esimene kõrgem kool. • Esimene eestikeelne katekismus, kus ka lauluraamatu osa. • Tallinnas pastor Georg Müller. Kritiseerib eestlaste laulmist ning püüab edendada kirikulaulu. • (Probleem selles, et saksakeelsed laulud küll tõlgitakse kuidagiviisi, aga neid pole võimalik laulda – silpide ja nootide arv ei ühti)

  5. 17. sajand • 1629 kogu Eesti mandriosa Rootsi kätte, ka Tartus luterlus. (1632 Academia Gustaviana) • Rahva seas püsivad vanad uskumused • Heinrich Stahl “Käsi-ja koduraamat” (1637) – eesti esimene protestantlik lauluraamat. Tekstid pole veel lauldavad. • Abraham Winckler “Uus eesti lauluraamat” (1656). Sisaldas 241 laulu, tekstid tõlgitud riimitud värssidesse ja püütud muusikaga kohandada.

  6. Suur tähelepanu rahvaharidusele. • Köstrid pidi rahva lugema õpetama. • Forseliuse seminar (1684-88) • Kirikulaul olulisel kohal. Mõnes paigus abi orelist, enamasti lauldi eeslaulja järgi. • Tugevnesid linnade kontaktid Põhja-Euroopaga – “hansamuusikud”; õpiti Saksamaal. • Johan Valentin Meder ooper “Kindlameelne Argenia” (1680) – esimene ooperietendus Tallinnas! (üks vanimaid säilinud partituuridest saksakeelse ooperi ajaloos)

  7. 18. sajand ja 19. saj. algus • Põhjasõda (1700-1721) – laastav. • Hernhuutlased ehk vennastekoguduslased. Lootust sisendav usukäsitlus ja lihtrahvalik käitumine; kõik võrdsed, ühendatud püüdes paremuse poole. Laulmine olulisel kohal! Laulud rahvapärasemad, tundelisemad; hakati pillidel saatma. Samas vana rahvaloomingu vastu halastamatud; vana rahvalaul ja pillimäng hakkasid taanduma.

  8. Kultuurielu hakkab taastuma; eestlaste kokkupuuted ilmaliku muusikaga. • Baltisaksa kultuuri teke. • Carl Friedrich Karell (1791-1857) esimene teada olev eesti päritolu kutseline muusik! • Estofiilide tegevus. Pööravad tähelepanu rahvalaulule! Imetlevad eesti keelt! (August Wilhelm Hupel, Johann Christoph Petri, Christian Schlegel ) Johann Gottfried von Herder avaldas eesti rahvalaule 1779 – rahvuslik eneseteadvustamine!

  9. Mitmehäälse koorilaulu tulek • Üksikud teated juba 16. saj. Tallinna ja Tartu kogudustest; 17. saj. esitasid kiriku- ja gümnaasiumikoorid polüfoonilist muusikat. • Rahva hulka jõudis vennastekoguduste kaudu; lauldi mitmehäälselt juba 18. saj. lõpus. • Koorilaulu hoogustumine 19. saj. 30. aastatel Põhja-Euroopas. • Kihelkonnakoolid – muusikaõpetus ja koorilauluharrastus.

  10. Kanepi – pastor Johann Philipp Roth (1810) • Laiuse – Ludwig Nieländer; Jüri Sommer – vennastekoguduse koor • Simuna; Hellenurme • Torma – Adam Jakobson • Põltsamaa – Emil Hörschelmann, Carl Maurach • Saaremaa - Martin Körber

  11. Baltisaksa lauluseltsid – liedrtafel • Esimesed baltisaksa laulupeod Tallinnas (1857,1866), Riias (1862) innustasid ka eestlasi laulupäevi korraldama (Põlva, Anseküla,Jõhvi, Uulu). • Pillikoorid (pasunakoorid): Torma (Adam Jakobson); Väägvere (David Otto Wirkhaus) • Oluline õppeasutus – Jānis Cimze koolmeistrite seminar Valgas (1839 Valmiera)

  12. Rahvuslik ärkamine ja laulupeod • Rahvuskultuur avaldus eelkõige saksa kultuurist üle võetud vormides • Kirikliku taustaga muusikaline tegevus hakkas segunema rahvuslike aadetega • Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) “Perno Postimees” (1857); laulukogumikud • Meeslauluselts “Vanemuine” Tartus (1865) • Tallinnas “Revalia”; “Estonia”

  13. Esimene üldlaulupidu1869 Tartus • Idee korraldada laulupidu “50aastase priiuse” püha puhul • 1867 kiri võimudele; luba saadi alles 1869 veebruaris; laulik ilmus mai algul • 15 ilmalikku, 12 vaimulikku laulu peamiselt saksa heliloojatelt (eestikeelsete tekstidega); 2 soome laulu sh. Frederick Pacius “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”

  14. Aleksander Saebelmann-Kunileid “Sind surmani” ja “Mu isamaa on minu arm” (mõlemad tekstid Lydia Koidula) 822 lauljat ja 56 pillimeest Kuulajaid kuni 15 000 Dirigeerisid Jannsen, Kunileid, David Otto Wirkhaus Esimesel päeval: rongkäik, avamise jumalateenistus ja vaimulike laulude kontsert; teisel ilmalikud laulud ja kolmandal võistulaulmine

More Related