1 / 82

Kvaliteet ja hindamine alushariduses

Kvaliteet ja hindamine alushariduses. Marika Pettai. Mis on kvaliteet?. Rühmatöö nr 1. 1. Palu pane paberile kirja, milles Sinu jaoks väljendub kvaliteet alushariduses (lasteaias). Rühmatöö nr 1. 2. Koostage rühmas rühmakaaslaste ja enda poolt kirjapandu põhjal mudel. Rühmatöö nr I.

melita
Download Presentation

Kvaliteet ja hindamine alushariduses

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Kvaliteetjahindaminealushariduses Marika Pettai

  2. Mis on kvaliteet?

  3. Rühmatöö nr 1 1. Palu pane paberile kirja, milles Sinu jaoks väljendub kvaliteet alushariduses (lasteaias)

  4. Rühmatöö nr 1 2. Koostage rühmas rühmakaaslaste ja enda poolt kirjapandu põhjal mudel

  5. Rühmatöö nr I 3. Läbi õpingute täienda mudelit

  6. Rühmatöö nr I (õpimappi) • Palu pane paberile kirja, milles Sinu jaoks väljendub kvaliteet alushariduses (lasteaias) • Koostage rühmas rühmakaaslaste ja enda poolt kirjapandu põhjal mudel • Läbi õpingute täienda mudelit

  7. Kvaliteedist Kvaliteet on: • Kokkulepe (sellest tulenevalt ka mõõdetav) • Seotud ajaga (see, mis oli/on mingis ajaühikus, ei pruugi seda olla järgmises ajaühikus) • Kvaliteet on peaaegu alati subjektiivne

  8. Kvaliteedi mõiste Kvaliteet õppeasutuses on erinevate tegevuste ja tulemuste vastavus püstitatud eesmärkidele, mis on seotud huvigruppide ootuste, vajaduste ja nõudmistega

  9. Kvaliteedijuhtimissüsteem Kvaliteedijuhtimissüsteem (quality management system) - õppeasutuseüldjuhtimisseintegreerunudjuhtimisealamsüsteem. Kvaliteedijuhtimissüsteem on õppeasutuse kvaliteedialaste eesmärkide realiseerimiseks vajalike organisatsioonilise struktuuri, protseduuride, protsesside ja ressursside kogum

  10. Kvaliteedijuhtimissüsteemieesmärk tagada õppeasutuse poolt antava hariduse taseme stabiilne ja üldiselt aktsepteeritud usaldatavus, saavutadakonkurentsivõimesäilitamine ja parenemine, tõstalaste/õpilasteja töötajaterahuloluõppetegevuse korraldusega ning tagada juhtkonnale kindlustunne õppetegevuse kvaliteedi ja kvaliteedisüsteemi toimivuses

  11. Kvaliteedijuhtimise organisatsioonilise täiuslikkuse põhimõtted (EFQM) Eestvedamine ja eesmärgi ühtsus Töötajate arendamine ja kaasamine Vastutus ühiskonna ees Protsessidele ja faktidele tuginev juhtimine Tulemustele orienteeritus Pidev õppimine, innovatsioon & parendamine Partnerluse arendamine Kliendikesksus (lapse/õpilase-kesksus)

  12. Kvaliteet ja hindamine Õppeasutuse tulemuslikkust saab hinnata läbi kvaliteedi ja selle hindamise • Eelduseks on alati hindamine • Kvaliteet on laiem mõiste kui hindamine • Hindamine on alati suhteline

  13. Hindamine On protsess, mille käigus antakse hinnang tegevusele ja/või selle tulemustele (sh mõjule) • Hindamise eesmärk on tagasiside, mis on sisendiks uute otsuste langetamisel • Hindamine on alati seotud informatsiooni kogumise ja omamisega

  14. Hindamisest • Eesmärk on nihkunud kontrollilt arengule (enesehindamine, refleksioon, motivatsioon, enesetõhusus jne) • Minevikku suunatus on asendunud tulevikku pöördumisega • Hindamine on partnerlussuhe

  15. Hariduses rakendatavad hindamised • Sisehindamine (enesehindamine ja sisekontroll) • Riiklik järelevalve • Omanikupoolne järelevalve/kontroll • Kvaliteediauhind (hästi juhitud, hea õpetaja, hea õpikeskkond) http://www.tallinn.ee/est/g5311s41774

  16. Riiklik järelevalve Riiklikku järelevalvet lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel lasteasutuse asukohajärgne maavanem (edaspidi koos nimetatud järelevalveasutus) Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega igaks õppeaastaks enne eelmise õppeaasta lõppu

  17. Riikliku järelevalve läbiviija ülesanded Riikliku järelevalve läbiviija ülesanded on järgmised: • kontrollida õppe- ja kasvatustegevust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist • analüüsida probleeme õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel

  18. 2012 prioriteedid • lapse arengu toetamine (erivajadustega laste õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine) • rühmade komplekteerimine ning õpetajate ja õpetajaid abistavate töötajate töö korraldus • eesti keele kui teise keele õppe korraldamine • lapse turvaline kasvukeskkond) ja andmete õigsus EHIS - es

  19. Omanikupoolne järelevalve/kontroll • hallatavate asutuste kontrollimine riigi ja Tallinna õigusaktide täitmisel ja hinnangu andmine • olulise vea tekkimise riski hindamine finantsaruannetes • valikuline järelkontrollide läbiviimine • soovituste andmine olukorra parandamiseks, meetmete rakendamiseks või uute regulatsioonide kehtestamiseks • sektori valdkonda kuuluvate üksikküsimuste lahendamine

  20. Sisehindamine On järjepidev ja süstemaatilineõppe-ja kasvatustegevuse ning juhtimise analüüs ja tulemuslikkuse hindamine õpilaste/laste ja haridusasutuse arenguks vajalike juhtimisotsuste vastuvõtmiseks Sisehindamine hõlmab: sisekontrolli (kehtestatud normideja nõuetejärgimine) ning Enesehindamist (kõikehõlmav, süstemaatilinejaregulaarneorganisatsiooni tegevuste ja tulemuste ülevaatus).

  21. Sisehindamise eesmärk • Sisehindamise kaudu tagatakse õppeasutuse järjepidev areng, selgitades välja õppeasutuse tugevused ning parendusvaldkonnad, hindamistulemustest lähtudes koostatakse arengukava ja tegevuskava. Sisehindamine hõlmab sisekontrolli ja enesehindamise.

  22. Enesehindamine Protsess mille käigus jälgitakse süstemaatiliselt ja regulaarselt tegevusi ja tulemusi Enesehindamise objektiks võivad olla kogu õppeasutus, selle personal või mõni selle rühm Enesehindamise põhieesmärk on soodustada nii kollektiivi õppimist, arengut ja eksperimenteerimist

  23. Enesehindamise meetodid • küsitlused • vaatlused • seminarid, ümarlauad, arendusgrupid; õpetajate (sh juht, personal) ja laste/õpilaste enesehindamine/- analüüs; • kvaliteediauhinna protsessis osalemine • SWOT (2 osaline) • ajurünnak

  24. SWOT SWOT-analüüs grupeerib võtmeinformatsiooni kahte kategooriasse: • sisemised faktorid – organisatsioonisisesed tugevused ja nõrkused  • välimised faktorid – väliskeskkonna võimalused ja ohud SWOT-i läbiviimine on asjakohane ainult maatriksipõhisena (st 2 osas)

  25. SWOT-i läbiviimine 2 osas: I osa, sõnasta, määratledes: • tugevad küljed : organisatsiooni sisemised atribuudid, mis aitavad kaasa eesmärgi saavutamisele  • nõrgad küljed: organisatsiooni atribuudid, mis takistavad eesmärgi saavutamist  • võimalused:välised tingimused, mis aitavad kaasa eesmärgi saavutamisele  • ohud:välised tingimused, mis takistavadeesmärgi saavutamist (meetodina kasutada ajurünnakut, ideaalolukorras peaks SWOT-analüüsi tegema multifunktsionaalne meeskond )

  26. Sisekontroll • Sisekontroll (internalcontrol) – kontroll, mis tagab nõuete täitmise. Sisekontroll hõlmab kõiki õppeasutuse tegevuspõhimõtteid ja protseduure, mida asutuse juhtkond kavandab ja võtab kasutusele.

  27. Sisekontrolli eesmärk Luua juhtkonnale kindlustunnet, et: • asutuse eesmärgid saavutatakse säästlikul, tõhusal ja mõjusal viisil; • järgitakse kehtestatud norme (seadused, määrused jne) ja juhtimispõhimõtteid; • on tagatud õigeaegne ja usaldusväärne finants- ja juhtimisteave.

  28. Sisekontrolli põhialused • Sobivus • Pidev toimimine • Tasuvus

  29. Sisekontrolliliigid • Ennetavad meetmed • Avastavad meetmed • Parandavad meetmed • Toetavad meetmed

  30. JUhtimine • Juhtimine (management) –on inimeste eesmärgipärane suunamine organisatsiooni ja iga selle üksikisiku edu saavutamiseks. Juhtimine toimub mitmete funktsioonidena, mida tihti liigitatakse planeerimiseks, organiseerimiseks, eestvedamiseks/motiveerimiseks ja kontrollimiseks.

  31. Demingi tsükkel/ring (PDCA tsükkel)

  32. Haridusasutuse juhtimisvaldkonnad • Eestvedamine ja strateegiline juhtimine • Personali juhtimine • Koostöö juhtimine • Ressursside juhtimine • Õppe-ja kasvatustöö juhtimine

  33. Eestvedamine • Eestvedamine (leadership) – õppeasutuse juhtide tegevus ja isiklik eeskuju, mis loovad õppeasutuse ja selle keskkonna eesmärkide selguse ja ühtsuse Eestvedamine on seotud väärtustega ning tähenduse loomisega. Juhtide ülesanne on eesmärkide saavutamisse kaasa haarata kõik huvitatud osapooled.

  34. Strateegiline planeerimine • Strateegiline planeerimine (strategicplanning) – juhtimise etapp, milles toimub strateegiliste (pikaajaliste) eesmärkide püstitamine ja tegevusplaanide koostamine(arengukava).

  35. Arengukava Lasteasutuse järjepideva arengu tagamiseks koostab lasteasutus koostöös hoolekogu ja pedagoogilise nõukoguga lasteasutuse arengukava. Arengukavas määratakse:1) lasteasutuse arenduse põhisuunad ja -valdkonnad2) tegevuskava kolmeks aastaks3) arengukava uuendamise kord

  36. Visioon Visioon on väljakutsuv kirjeldus organisatsiooni rollist ja positsioonist tulevikus, mis (oluliselt) erineb tänasest päevast ja tugineb: • organisatsiooni juhtide nägemusele keskkonna (sise-ja väliskeskkond) arengust • organisatsiooniga seotud huvigruppide ootustele • juhtide isiklikele ambitsioonidele

  37. Näide visioonist Kurejärve Põhikool on hästitoimiv, kaasaegse õpikeskkonnaga arenev kool ARUTLE Kas visioon on väljakutset pakkuv? Kes see aitab tulevikus organisatsioonil eristuda ? Kas see vastab huvigruppide ootustele? Milles väljendub juhi ambitsioon?

  38. Missioon Organisatsiooni missioonis esitatakse lühidalt põhjused, miks organisatsioonüldseeksisteerib

  39. Näidemissioonist Luua õpilastele tingimused konkurentsivõimelise põhihariduse omandamiseks ja toetada õpilaste arengut elus toimetulekuks ARUTLE, kas saame missioonist vastuse: Kes me oleme? Miks me eksisteerime? Mille nimel tegutseme? Mida me teeme? Kellelemeietegevus on suunatud?

  40. Põhiväärtused • Missiooni ja visiooni kõrval mängivad väga olulist rolli organisatsiooni elus väärtused. • Väärtused on organisatsioonikultuurivägaoluline komponent, mis mõjutab strateegia elluviimist • Väärtused on need põhimõtted, mille arvelt otsuste tegemisel kompromisse ei tehta

  41. Väärtuste maja (REKK)

  42. Näide põhiväärtustest TURVALISUS - õpilane ja õpetaja tulevad kooli rõõmuga, me hoolime üksteisest ja suhtume lugupidavalt kaaslastesse KOOSTÖÖ - me tegutseme koos ühise eesmärgi nimel, igaühel on julgus oma arvamus välja öelda ning oleme tolerantsed üksteise suhtes TRADITSIOONID - suhete hoidmine erinevatel tasanditel, saavutatu lugupidamine ja põlvkodade järjepidevus KVALITEET- väga hea õpikeskkond, erivajadustega õpilaste arengu toetamine, süsteemsus ja pidevõpe

  43. Analüüs õpimappi, ülesanne nr 2 • vali ühe lasteasutuse missioon ja visioon ning analüüsi, kas saad vastused slaididel olnud küsimustele • Kui ei, proovi sõnatada uuesti • Analüüsi kas põhiväärtused on lahti kirjutatud, mida need sulle ütlevad • Kas põhiväärtused kajastuvad missioonis ja visioonis

  44. Eesmärkidest • Oluline on eesmärgi kvaliteet • Eesmärk on sõnastatud saavutava seisundina (nt: -nud/-tud vorm)

  45. Specific Measured Agreed Realistic Timed Spetsiifiline ehk konkreetne Mõõdetav ehk objektiivselt hinnatav Tunnustatud ehk kokku lepitud Realistlik ehk antud tingimustes teostatav Ajastatud ehk määratletud tähtajaga SMART

  46. Kodutöö nr 3 • Ühe lasteasutuse arengukava3 eesmärgi (erinevad juhtimisvaldkonnad)analüüsimine SMART reeglistlähtuvalt

  47. Personalijuhtimine • Personalivajaduse hindamine • Personali värbamine • Personali kaasamine ja toetamine • Personali arendamine • Personali hindamine ja motiveerimine

  48. Tulemusnäitajad • Nõutava kvalifikatsiooniga õpetajate arv (ametikohtade põhjal) • Pedagoogide keskmine täiendkoolituse maht (tundides) • Õpetajate vanuseline jaotus • Õpetajate vanuseline jaotus • Õppeaasta jooksul lahkunud õpetajate osakaal õpetajate koguarvust • Naispedagoogide protsent kooliastme pedagoogide üldarvust (ametikohtade põhjal) • Õpilaste ja õpetajate suhtarv

  49. Personali värbamine • Õpetajate, õppealajuhataja ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vaba ametikoha täitmiseks korraldab lasteasutuse direktori konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul (KELS)

More Related