1 / 34

Praha

Praha. Marina Mandzjuk EKL-1. Tšehhi. Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Cesko; enamasti kasutatakse siiski nimekuju Česká republika ) on riik Kesk-Euroopas. Piirneb Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkiaga. Väljapääsu meredele pole.

maude
Download Presentation

Praha

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Praha Marina Mandzjuk EKL-1

  2. Tšehhi Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Cesko; enamasti kasutatakse siiski nimekuju Česká republika) on riik Kesk-Euroopas. Piirneb Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkiaga. Väljapääsu meredele pole. Praegune riik tekkis Tšehhoslovakkiaga lagunemisel Tšehhi Vabariigiks ja Slovaki Vabariigiks. Hõlmab ajaloolised piirkonnad Cechv ja Morava ning osa Sileesiast (Tšehhi Sileesia).

  3. Tšehhi kaart, lipp, vapp

  4. Tšehhi andmed

  5. Tšehhi nimi Tšehhi keeles on nimi Čechy tähistanud nii ajaloolist piirkonda, mida eesti keeles nimetatakse ajaloolises kontekstis ka Böömimaaks (ning mida on nimetatud Tšehhiaks), kui ka laiemat ala, mis enam-vähem vastab praeguse Tšehhi Vabariigi territooriumile. On tuntud puudust riigi ühemõttelisest lühinimest. Ametlikult on selleks Česko, kuid enamik Tšehhi inimesi väldib seda ja kasutab nimekuju Česká republika.

  6. Kliima Prahas on aasta keskmine temperatuur +8,6 °C. Kõige kuumemad kuud on juuli (+19,4 °C) ja august (+19,3 °C), kõige külmemad jaanuar (-1,1 °C) ja veebruar (-0,3 °C). Üle +32° sooja on täheldatud maist septembrini. Kõige rohkem juulis (+37,8 °C) ja juunis (+37,2 °C). Igas kuus on täheldatud üle 17-kraadilist sooja. Alla -24 °C temperatuuri on mõõdetud detsembrist märtisini. Külmarekord -27,6 °C mõõdeti märtsis.

  7. Aastas sajab keskmiselt 527 mm. Kõige märjemad kuud on mai (77 mm) ja juuni (73 mm). Kõige kuivemad veebruar (23 mm) ja jaanuar (24 mm). Kõige rohkem sajupäevi on juulis (18), kõige vähem aprillis (11). Aastas on keskmiselt 161 sajupäeva. Keskmine õhuniiskus on kõige suurem novembris (88%), kõige väiksem mais (68%). Aasta keskmine on 78%. • Ehkki suvi on märksa märjem kui talv, on suvel hoopis rohkem päikesepaistet: kõige rohkem juunis (keskmiselt 254 tundi), kõige vähem detsembris (48 tundi). Aastas paistab päike keskmiselt 1796 tundi.

  8. Religioon Umbes 35% tšehhe tunnistab roomakatoliku usku, 9% on hussiidid ja 8% on teisi protestantlike rühmi, näiteks luterlasi. 40% elanikest ei kuulu kirikusse. Praeguse Tšehhi Vabariigi aladel elas varem ka palju juute. Nad saabusid siia 10. sajandil Saksamaalt ja Ungarist. Tšehhid ei tahtnud neid oma küladesse ja nii pidid juudid ise oma asulad rajama. Neid tekkis peamiselt Praha vanalinna Vltava jõe äärde (Josevof). Juudid pidid sajandite vältel taluma palju tagakiusamisi.

  9. 1939. aastal kui Saksa väed tungisid Tšehhoslovakkiasse, viidi tuhanded juudid koonduslaagritesse. Pärast sõda naasis vaid kolmandik. Kommunistliku režiimi ajal ei lubatud juutidel oma kombeid täita, nii lahkusid paljud Tšehhoslovakkiast. Praegu on Tšehhis umbes 6000 juuti.

  10. Tšehhi köök Tšehhipärane söömaaeg algab supiga (polevka), mis võib olla tehtud kartulitest, kanast või kapsast. Paljud traditsioonilised supid on nii paksud – seal leidub palju juurvilja ja nuudleid ning mõnikord isegi keedetud muna – et neist piisab kogu eineks. Põhiroad valmistatakse tavaliselt lihast. Tšehhi retseptides on kõige tavalisemad sea- ja kanaliha. Üks populaarsemaid toite on küpsetatud sealiha klimpidega. Põhiroogade lisandiks on tavaliselt kartulid, nuudlid või kneedlid (knedlicky). Kõrvale pakutakse sageli riivitud kapsast või tomateid äädikakastmes.

  11. Ehkki Tšehhi ei asu mere ääres, armastatakse siin kala süüa. Jõed kubisevad erinevatest kaladest. Püütakse karpkala, forelli, turska ja makrelli. Tšehhidele meeldivad rikkalikud magustoidud, kus kasutatakse palju võid ja koort. Traditsiooniliste magusroogade hulka kuuluvad pannkoogid, mis täidetud moosi ja vahukoorega; magusad klimbid ja õunastruudel.

  12. Jookidest on kõige populaarsem õlu, mida pruulitakse paljudes linnades. Üks inimene tarbib aastas keskmiselt 150 liitrit õlu. Suurem osa tšehhi õllest tuleb Plzeňist (Prazdroj) ja České Budejovicest (Budvar). Igal aastal peetakse septembris õllepidu. Samuti meeldib tšehhidele veini juua, eriti Moraavias, kus seda palju toodetakse. Mõnes piirkonnas on kõik mäeküljed täis viinamarjaistandusi.

  13. Praha üldandmed Tšehhi pealinn Pindala 496,07 km(2) Rahvaarv 1 194 400 (2007) Rahaühik kroon (CZK)

  14. Vaatamisväärsused Hradcanys Stare Mestos Nove Mestos Vysehradis

  15. Praha ajalugu Praeguse Praha ala oli asustatud juba vanemal kiviajal. Tõenäoliselt hiljemalt meie ajaarvamise lävel tekkisid sealsete Vltava koolmete juures turuasulad, mis hakkasid aeglaselt kasvama kokku linnaks.

  16. Alates6. sajandistolidPraha oruasukadpeamiseltlääneslaavlased. Tõenäoliselt9. sajandi jooksulsaiPrahapiirkonnasvõimutšehhidehõim, mille "kuningad" selajalhõivasidhõimujuhtidekoosoleku (šnem) väljajarajasidsinnaPraha linnuse. SellestajastalatessaiPrahastBröönimaa vürstide ja kuningate residents (mõnedneistolid ka Saksa-Rooma-riigi keisrid). http://www.zamky-hrady.cz/

  17. Arhitektuur Karli sild: Kivisild üle Vltava jõe ehitati Karl IV korraldusel 9. juulil 1357. Esialgu oli silla nimeks lihtsalt Praha sild, kuid 1870. aastal nimetati see rajaja Karli auks ümber. Täna on 30 skulptuuriga Karli silla puhul  tegemist ainsa omataolise keskajast pärineva kunstiteosega. http://www.reisiekspert.ee/

  18. Tantsiv maja Arhitektuurijumala Frank O. Gehry projekteeritud kontorihoone kuulub kindlasti Praha ajaloomälestiste kõrval linna silmapaistvamate majade hulka. Kohustuslik vaatamiväärsus.

  19. http://www.littleprague.com/

  20. Praha linna nimi Linnanimitulebsõnast "praga", mistähendabkoolet. PrahakandisületasvanakaubateeVitavajõe. Linnanime on seostatud ka tšehhisõnaga "prah" (künnis). LegendijärgiolevatPfemisliididedünastiaesiemaprohvetLibuše, käskinudrajadalinnakohta, kuhu "meestahubomamajakünnise". Vitava jõgi http://images.google.ee/images

  21. Praha vaatamisväärsed Hradcanys Stare Mestos NoveMestos Vysehradis

  22. Hradcanys Hradčany on Praha linnaosa, mis ümbritseb Tšehhi kuningate residentsiks olnud Praha linnust. Hradčany asub Vitava vasakul kaldal. Hradčanys asuvad Loreto väljak, mitu kirikut, muusemi ja galeriid. Hradcanysi kaart

  23. Hradcany pindala on 1,51 km². 1. märtsi 2001 seisugaoli seal 212 maja, kuselaskokku 2313 inimest. Hradcanys on olnud kolm suurt tulekahju: aastatel 1420, 1541 ja 1742. Taastamistöödel on muudetud majade ehitusstiili ja tänapäeval on Hradčanys valdavad barokkstiilis ehitised. HradcanysCernini palees asub tänapäeval Tšehhi välisministeerium.

  24. http://picturesfromprague.com/

  25. Praha lossi hakati rajama 9. sajandil. See on 570 meetrit pikk ja 130 meetrit lai. Väidetavalt on see maailma suurim loss.

  26. Stare Mestos Praha vanalinn-esmakordselt mainitud 1091. aastal. Staré Mestos (vanalinnas) on palju vaatamisväärset - raekoda 15. sajandist pärineva astronoomilise kellaga, juudi linnaosa Josefof 14. sajandist pärineva kalmistuga, püssirohutorn, kirikud jpm. Õhtul võimalik külastada nn. laulvate purskkaevude etendust.

  27. Astronoomiline kell http://static1.nagi.ee/

  28. Karli ülikool Karli Ülikool Prahas (tšehhi keeles Univerzita Karlova v Praze) on Tšehhi vanim ja suurim ülikool. Ülikool asutati aastal 1347. Ülikooli nimi on seotud Saksa-Rooma keisri Karl IV-ga, kes võis olla selle asutamise algataja.

  29. Nove Mestos NovéMěsto on Praha linnaosa. Korralikult planeeritud Uuslinnarajas kuningas Karl IV 1348. aastal. See oli kaks korda suurem kui Vanalinn ja seal asusid põhiliselt kaubalaod ja käsitöölised. 1800. aastate lõpupoole selle kaugem kindlustus lammutati ja Uuslinn arenes nii nagu ta praegu välja paistab. Tänapäeval ei ole see eriti turiste ligi tõmbav, kuna linn on liiga kaasaegne. NovéMěstos toimuvad igal aastalmurdmaasuusatamise maailmakarikavõistluse etapid.

  30. Vysehradis 10. sajandil rajatud linnus ja katedraal (Alfons Mucha freskodega 20. sajandi algusest).

  31. Tallinn-Praha teekond http://www.viamichelin.com/web/

  32. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1ehhi http://et.wikipedia.org/wiki/Praha http://www.zamky-hrady.cz/3/img/praha_poz.jpg http://www.littleprague.com/bytes/NetherlandsBldgPraha.jpg http://www.reisiekspert.ee/UploadedFiles/sihtkohad/tsehhi-vabariik-praha-karli-sild.jpg http://picturesfromprague.com/wp-content/uploads/2007/08/prague-castle-hradcany-aerial-photograph.jpg http://sport.etv.ee/failid/11226.jpg

  33. http://www.gallery-hotel-sis.com/images/vysehrad.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c1/Vysehrad_as_seen_over_the_Vltava_from_Cisarska_louka_732.jpg http://www.viamichelin.com/web/

More Related