1 / 16

Kodanikuühiskond ja eetika

Kodanikuühiskond ja eetika. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskus Kodanikuühenduste Aasta Tegijate Auhindamine, Tallinnas, 21.veebruaril 2006. Eesti on alati kuulunud Euroopasse.

marika
Download Presentation

Kodanikuühiskond ja eetika

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kodanikuühiskond ja eetika Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskus Kodanikuühenduste Aasta Tegijate Auhindamine, Tallinnas, 21.veebruaril 2006

  2. Eesti on alati kuulunud Euroopasse “Kommunistliku diktatuuri ajal, mis tõi Eestile inimohvrite kõrval kaasa tugeva venestamislaine, suutsime oma identiteeti kõige edukamalt kaitsta ühisväärtuste kaudu, mis meid läbi sajandite on sidunud Lääne-Euroopa kultuuriruumiga.” (Lennart Meri, “Väikeriikide roll Euroopa kultuuriruumis”, 2001)

  3. Loengu küsimused • Mis on Euroopa kui väärtusühendus? • Kas Eesti jagab euroopalikke või hoopis ameerikalikke väärtusi? • Kommunitaarsed versus liberaalsed väärtused

  4. Ameerika: Negatiivne vabadus (vabadus millestki) Enesemääramine Euroopa: Positiivne vabadus (vabadus millekski) Seotus, juured Jeremy Rifkin “The European Dream”, 2004

  5. Liberaalse käsitluse keskmes on individuaalsed õigused. Põhiväärtusteks on vabadus ja autonoomia. Tähtsustab üksikisiku vabadust. Kommunitaarse käsitluse järgi on ühishüve tähtsam kui individuaalsed õigused. Põhiväärtusteks on solidaarsus ja vasututus. Tähtsustab seotust,kodanikuks olemist. Liberaalne versus kommunitaarne moraal

  6. Liberaalse moraali juured • Vara-uusaegsed poliitilised võitlused, mille väljundiks oli Ameerika Iseseisvusdeklaratsioon ja Prantsuse revolutsiooni loosungid. • John Stuart Milli filosoofia: indiviidi õigus realiseerida oma ettekujutust heast elust, piiramatu vabadus, kuni ei kahjusta teisi

  7. Kommunitaarse moraali juured • Aristotelese, “Politeia”, me ei sa õigustada poliitilisi korraldusi ilma viiteta ühistele eesmärkidele, otstarvetele ega mõista isiksust ilma viiteta tema rollile kodanikena ja osalistena ühistegevuses. • Mõiste “ühendus” (community) kui normatiivne ideaal. Vajadus tunnetada oma elusid läbi seotuse mingi suurema ühendusega (perekond, rahvus, klubi), läbi mille kujuneb igaühe identiteet.

  8. Kommunitarism kritiseerib liberalismi • Liberalism eeldab inimeste ratsionaalsust, soodustab atomismi ja individualismi. • Liberalism ütleb, et indiviid on tähtsam kui ühiskond, kus ta elab. Kommunitarism väidab, et inimesed on sotsiaalsed olendid, nad pole vabad ja iseseisvad, ega ka võrdsed. Oluline on ühiskond, traditsioonid, kasvatus.

  9. Erinevadidentiteedid kommunitaristide järgi • Identiteedi kujunemisel mängivad rolli mitmesugused konstruktiivsed ühendused (David Bell, 1993). • Konstruktiivsed ühendused võivad olla • mäluühendused (keele-põhine, religioosne ühendus) • psühholoogilised ühendused (perekond, kiriku kogudus, klubi, organisatsioon)

  10. Ameeriklaste ja eurooplaste kuulumine ühendustesse • Ameeriklased väärtustavad enim psühholoogilisi ühendusi (perekond, kiriku kogudus, heategevad organisatsioonid, klubid) • Eurooplased väärtustavad enim mäluühendusi (kiriklik traditsioon, keelepõhine ühendus)

  11. Missugused on eestlaste konstruktiivsed ühendused? • Pigemmäluühendused (keelepõhine mäluühendus, ühise ajaloolise kogemuse jagamine) • Vähemal määral psühholoogilised ühendused (perekond, harvem kiriku kogudus, organisatsioonid)

  12. USA-le sarnaselt: vabadus, autonoomia majanduskasv tarbimine religioon ja spirituaalne usk multikultuursus armastus oma maa vastu Euroopale sarnaselt: solidaarsus, vastutus elu kvaliteet jätkusuutlik areng sekulaarsus kultuuriline identiteet armastus demokraatliku ühiskonna vastu Mida Eesti väärtustab?

  13. Eestlaste väärtused on tasakaalust väljas • Ameeriklastega sarnaselt hindame individuaalseid väärtusi (vabadust, ent puudub nende kodanikumeelsus ja religioossus). • Eurooplastega sarnaselt hindame traditsioone, kultuurilist identiteeti. Ent ei ole integreerinud oma kultuuri, poliitilisse süsteemi, sotsiaalabisse kommunitaarseid väärtusi (hoolivust, solidaarsust, vastutustunnet).

  14. Kes me oleme? • Hindame individualistlikke väärtusi, õigustades neid põgenemisega nõukogude aja kollektivismi eest, mis tegelikkuses oli totalitarism (hävitas ühistegevuse). • Meie tänane identiteet on konstrueeritud läbi mäluühenduste (ühised kannatused, rahvustunne) mitte läbi psühholoogiliste ühenduste, mis ometi olid eestlastele ajalooliselt omased.

  15. Mida me peaksime tegema? • Individualistlike väärtuste asemel hindama kollektiivseid väärtusi (solidaarsust, vastutustunnet). • Mälu-identiteetide kõrval konstrueerima psühholoogilised identiteedid, püüdma arendada kodanikumeelsust. • Ehitama üles toimiva kodanikuühiskonna.

  16. Lõpetuseks • Kuna liberalism ei suuda põhjendada erilisi kohustusi, mis on ühenduse liikmetel ühenduse (perekond, rahvus) suhtes, siis ei saa rahvusriik põhineda liberalistlikul moraalil. • Me oleme ise paremad inimesed, kui tunnetame oma kohustusi teiste ühenduse liikmete suhtes. • Osalus ühiskonna elus annab meile tunde, et elame head elu.

More Related