1 / 22

Sülje valgud

Sülje valgud. Mariann Tartes Rasmus Laan Stomatoloogia 2. kursus Tartu 2013. Süljes leiduvate valkude päritolu. Sekretoorsed valgud sekreteerivatest näärmetest s eroosnääre (peamiselt parotiidnääre)- ioonid, proteiinid m ukoosnääre (sublinguaalne,- mandibulaarne)- glükoproteiinid

manning
Download Presentation

Sülje valgud

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Sülje valgud Mariann Tartes Rasmus Laan Stomatoloogia 2. kursus Tartu 2013

  2. Süljes leiduvate valkude päritolu • Sekretoorsed valgud sekreteerivatest näärmetest • seroosnääre (peamiselt parotiidnääre)- ioonid, proteiinid • mukoosnääre (sublinguaalne,- mandibulaarne)- glükoproteiinid • näärmejuha rakkude proteiinid • Immuunsüsteemi rakkudest • B- rakud (S-IgA) • neutrofiilid • Gingivaalvedeliku seerumproteiinid • Vabanevad suuõõne epiteelirakkudelt

  3. Süljes leiduvad valgud (kDa) * kDa- kiloDalton Joonis 1. Dennis E. Lopatin

  4. Histatiin • Histidiini-rikkad proteiinid • Antimikrobiaalsed ja -fungaalsed • inhibeerivad Candida albicans`i kasvu • Osalemine haava paranemise protsessis • Peamised histatiinid on : • histatiin 1 • histatiin 3 • histatiin 5

  5. Stateriin • Toodetakse süljenäärmete poolt • Väga stabiilne, madala molekulmassiga (5,380) • Normväärtus süljes 12.8 (S.D. +/- 5.46) mikroM • Kodeeritud ühe geeni poolt, mis paikneb samas piirkonnas, kust kodeeritakse Dentinogenesis imperfecta ja juveniilne periodontiit • Funktsioonid • inhibeerib juhuslikke kaltsiumfosfaadi sadestusi suu- ja süljevedelikus • stateriinid koos PRP-ga võivad ennetada kahjulikke sadestusi hamba pinnal • efektiivne lubrikant • osaleb hamba kaitses ja rekaltsifikatsioonis

  6. Lüsosüüm • Allikad: • suured ja väikesed süljenäärmed • fagotsüteerivad rakud • igemevao vedelik • Bioloogiline funktsioon • põhineb muramidaasi aktiivsusel (hüdrolüüsib β (1-4) sidet N-atsetüülmuraamhappe ja N-atsetüülglükoosamiini vahel peptidoglükaankihis)→ Antimikrobiaalne toime • Gram negatiivsed bakterid tavaliselt resistentsemadvälise lipopolüsahhariidkihi tõttu

  7. lüsosüümi antimikrobiaalsed funktsioonid • Bakterite agregatsioon • Inhibeerib bakterite kinnitumist hamba pinnale • Inhibeerib glükoosi kasutamist, hapete teket • Muramidaas põhjustab peptidoglükaani lüüsumist • Streptokokkide lahtiharutamine, hävitamine • Bakteriaalse autolüsiini aktivatsioon • katioon-sõltuv aktiveerimine

  8. α- amülaas (ptüaliin) • Kaltsium metalloensüüm • pole võimelised ilma kaltisumita funktsioneerima • Aktiveerib Cl, Stabiliseerib Ca, pH optimum 6.8- 7.3 • Seedimisprotsessi algataja • Hüdrolüüsib tärklise α(1-4) sidemeid: • maltotrioosid, isomaltoos, maltoos, piirdekstriinid • võib lõhustada kuni 40-50 % tärklisest • peamine lõppprodukt on maltoos (20 % glükoos)

  9. Sülje Peroksüdaasid • Sialoperoksüdaas (SP) • toodetakse parotiidnäärme poolt • võib leiduda ka submandibulaarnäärme sekreedis • lihtsalt adsorbeerub erinevatele suuõõne pindadele • leidub emailil, sülje setetes, bakteritel, hambakatus • Müeloperoksüdaas(MP) • pärit igemevao leukotsüütidest • 15-20% kogu peroksüdaasidest süljes • Laktoperoksüdaasil väga oluline antimikrobiaalne toime • kasutatakse gingiviidi ja parodontiidi ravis • Komponent hambapastades ja suuloputusvedelikes

  10. Antimikrobiaalsüsteemi peroksüdaassed komponendid • Peroksüdaassed ensüümid • sialoperoksüdaas • müeloperoksüdaas • Vesinikperoksiid • Paljud suus olevad bakterid toodavad peroksiidi • S. mutans, S. mitis, S. sanguis • Tiotsüanaadi ioon, mis konverteeritakse hüpotiotsüaniidi iooniks peroksiidi toimel • NB! süljes olev kontsentratsioon sõltub dieedist ja suitsetamisest

  11. Tsüstatiin • Süljes kolm suurt tsüstatiini: • tsüstatiin S, SN, SA SN, SA: • Kontrollivad proteolüütilisi reaktsioone • inhibeerib katepsiine B, H ja L, mis vastutavad periodontaalkudede destruktsiooni ees S: • Osaleb hamba mineraalse koostise tasakaalu säilitamisel • takistab kaltsiumfosfaadi sadenemist

  12. Mutsiin • Juhusliku struktuuriga asümmeetrilised molekulid • Struktuur koosneb: • terminaalselt paikneb amino- ja karboksüülrühm • suur keskosa (pooled aminohapetest seriin ja threoniin) • Hüdrofiilne kate, mistõttu nad on vetthoidvad, resistentsed proteolüüsile • Kaks peamist mutsiini süljes: MG1 ja MG2 • Unikaalsed omadused: • kõrge elastsus • adhesiivsus • madal lahustuvus

  13. Mutsiin(2) • Funktsioonid • Kudede katmine • Kaitsevad katva kilena pehmeid ja kõvasid kudesid • Tähtis roll primaarse pelliikuli tekkes • Aitab kontsentreerida antimikroobseid molekule limaskesta liidestes • Lubrikatsioon • Reastuvad voolu suunas (asümmeetrilised omadused) • Suurendab lubrikatsiooni ( kile tugevneb) • Kile/ membraani tugevus otsutab, kui palju on kokkupuutuvad pinnad teineteisest lahus • Antimikrobiaalne kaitse patogeenide vastu

  14. Lactoferriin • Globulaarne transferriinide perekonna glükoproteiin • Allikad: • sekundaarsetes graanulites (PMN) • sekreteeritakse näärmetes • saadakse toidust (piimaga) • Loomuliku immuunsuse tagamine • seostab ja transpordib raua ioone • sidumata vormis võib olla bakteritsiidne NB! Mõned mikroobide (nt. E.coli) mehhanismid võivad rauda paremini seostada • Lactoferriini degranulatsioon bakterite poolt

  15. Lipaas • Sekreteeritakse von Ebner`i näärme poolt keeles • Osaleb esimeses osas rasva seedimises • Hüdrolüüsib keskmise ja pika ahelaga triglütseriide • Oluline imikutel piimarasva seedimisel • Erinevatelt teistest lipaasidest- hüdrofoobne!

  16. Proliini rikkad proteiinid (PRP) • Väga suur osa parotiid- ja submandibulaarsüljest • Jaotatakse kolmeks: • aluselised • happelised • Seob süljes olevat kaltsiumit ja aitab hoida selle taset • Inhibeerib hamba pinnal olevate hüdroksüapatiidi kristallide kasvu • glükosüülitud

  17. Karboanhüdraas Karboanhüdraas II • Leidub seroosetes näärmerakkudes: • parotiidnäärmes • submandibulaarnäärmes • Arvatakse olevat roll bikarbonaatide tootmises süljes • Aitab hoida sülje pH taset Karboanhüdraas VI • Ainus sekretoorne isoensüüm, mida leitud süljes • Madala taseme korral suurem oht kaariese tekkeks • Kaitseb hambaid kaarise vastu

  18. Immunoglobuliinid • sIgA • Esmane spetsiifiline immunkaitsemehhanism süljes • Takistab mikroobide kinnitumist hammastele ja limaskestale • Takistab tungimist limaskesta • Aitab hoida suu mikrofloora homeostaasi

  19. Prolaktiin • Üleekspressioon labiaalsetes süljenäärmetes on korrelatsioonis Sjörgen`i sündroomi kulu agressiivsusega • Tõstab katepsiinide ekspressiooni

  20. Agglutiniin • Suurendab agregatsiooni • Suurendab sidumisvõimet erinevate bakterite vahel • S. mutans→S. Sanguis ja Actinomyces viscosus • Kokkuvõttes soodustab katu moodustamist

  21. Kasutatud allikad • http://www.jbc.org/content/267/9/5968.full.pdf • http://link.springer.com/article/10.1007%2FBF00223503 • http://wwwserver.medfak.ni.ac.rs/ASN/2008/1-jun%202008/THE%20ROLE%20OF%20CARBOANHYDRASE....pdf • http://mmbr.asm.org/content/62/1/71.full • http://cro.sagepub.com/content/4/3/363.full.pdf • http://link.springer.com/article/10.1007%2FBF00223503#page-1 • http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10701693 • http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12687613 • http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/6801238 • http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22763972 • http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/396136

More Related