Riigihangete läbiviimine 2012

1. Riigihangete läbiviimine 2012 Tiina Uiga SA Archimedes struktuuritoetuste rakendusüksus

2. Kõik hankijatest toetuse saajad peavad järgima riigihangete seadust ja struktuuritoetuse rakendusüksus kontrollib, et seadusest kinni peetakse. • Pöörduge alati enne ostude sooritamist hangete planeerimise etpis oma asutuse riigihangete osakonna/hangete läbiviimise eest vastutava isiku poole.

3. Hankemenetluse liigid • Hankija on kohustatud korraldama hankemenetluse avatud hankemenetlusena või piiratud hankemenetlusena, kui riigihangete seadusest ei tulene teisiti. • Piiratud hankemenetlus on hankemenetlus, mille korral võib iga huvitatud isik esitada hankemenetluses osalemise taotluse, kuid pakkumuse saavad esitada üksnes need hankija poolt objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel valitud taotlejad, kellele hankija teeb pakkumuse esitamise ettepaneku. • Võistlev dialoog • Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus • Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus

4. Riigihanke piirmäärad alates 01.01.2012 Alla lihthanke piirmäära jäävad riigihanked • Asjad ja teenused kuni 10 000 EUR • Ehitustööd kuni 30 000 EUR Nn lihthanked (ehk alla piirmäära riigihanked) • Asjad ja teenused kuni 40 000 EUR • Ehitustööd kuni 250 000 EUR Riigihanke hankemenetlus (ehk alla rahvusvahelist piirmäära hanked) • Asjad ja teenused kuni 130 000/200 000/400 000 EUR • Ehitustööd kuni 5 000 000 EUR Rahvusvahelist piirmäära ületavad riigihanked

5. Millest lähtuda? • Riigihangete seadus (uus redaktsioon alates 01.01.2012) • Meetme määrus/programmdokument (toetuse saaja kohustused) • Asutuse hangete läbiviimise eeskiri • Riigihangete register http://riigihanked.riik.ee • Riigihangete juhis 2011 • KKK rubriik

6. Uued kohustused alates 01.01.2012 Lihthanke teade tuleb üles panna riigihangete registrisse (alates10 000 EUR asjad teenused, 30 000 EUR ehitustööd) . Teade peab üleval olema vähemalt 4 tööpäeva. Hankekord ja hankeplaan § 131Hankija kehtestab asutusesisese hankekorra, kui tema poolt ühes eelarveaastas planeeritavate asjade ja teenuste riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 80 000 eurot või ehitustööde riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 500 000 eurot. Hankekord reguleerib muu hulgas: /…/ 3) allapoole lihthanke piirmäära jäävate riigihangete korraldamise korra, mis tagab §-s 3 sätestatud riigihanke põhimõtete järgimise;4) lihtsustatud korras tellitava teenuse tellimise korra.

7. Üldpõhimõtted §3 • Olemasoleva konkurentsi efektiivne ärakasutamine • Rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine • Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõte • eesmärgiks on soodustad hankemenetluses osalevate ettevõtjate vahelise terve ja tegeliku konkurentsi arengut • tähendab seda, et kõigile pakkujatele peavad pakkumuse koostamisel olema tagatud võrdsed võimalused

8. Üldpõhimõtted §3 • Menetluse läbipaistvus ja kontrollitavus • Läbipaistvuse tagamise põhimõte kui võrdse kohtlemise põhimõtte „paarilise“ eesmärk on tagada ennekõike see, et puuduks oht, et tellijaks olev asutus eelistaks soosikuid või tegutseks omavoliliselt. • eelnev tähendab, et kõik hankemenetluse tingimused ja eeskirjad peavad olema hanketeates või tehnilises kirjelduses sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt hankemenetluse algamisel ja avalikustatud kõigile potentsiaalsetele pakkujatele.

9. Meetme „Kõrgkoolide ning teadus- ja arendusasutuste õppe- ja töökeskkond” §19 14) kui toetuse saaja on hankija „Riigihangete seaduse” mõistes, järgib projekti elluviimisega seotud hangete läbiviimisel „Riigihangete seaduses” kehtestatud nõudeid ning säilitab sellest kirjaliku kontrolljälje; 15) kui toetuse saaja on hankija „Riigihangete seaduse” mõistes, võtab pakkujate olemasolul vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist kui projektiga seotud hanke maksumus jääb vahemikku 10 000 eurot (ilma käibemaksuta) kuni „Riigihangete seaduses” sätestatud riigihanke piirmäär või kui hangitakse „Riigihangete seaduse” §-s 19 sätestatud lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid maksumusega alates 10 000 eurot (ilma käibemaksuta). Toetuse saaja esitab rakendusüksuse nõudmisel rakendusüksusele kõik hangetega seotud dokumendid; 16) kui toetuse saaja ei ole hankija „Riigihangete seaduse” mõistes, võtab pakkujate olemasolul vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist, kui projektiga seotud hanke maksumus on suurem kui 5000 eurot (ilma käibemaksuta);

10. Riigihanke osadeks jaotmine • Hanget ei või jaotada osadeks eesmärgiga vältida RHSi kohaldamist. See keeld puudutab igasugust jaotamist, mis ei ole objektiivselt põhjendatud ja mille eesmärk on hoida kõrvale RHSis sätestatud reeglitest. • Riigihanke osadeks jaotamisega on tegemist juhul, kui hankija tellib/ostab eraldi korraldatavate riigihangetega funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. • Hankijatel on sageli ekslik arusaam, et riigihanke osadeks jaotamine ei ole lubatud ja hanke osadeks jaotamine on lubatud üksnes RHS § 24 alusel ühe hankemenetluse puhul. Selline arusaam on ekslik ja osadeks jaotamine võib toimuda kahel viisil: 1) Riigihanke osadeks jaotamine RHS § 23 alusel; 2) Hankemenetluse osadeks jaotamine RHS § 24 alusel.

11. Hankemenetluse osadeks jaotamine RHS § 24 alusel § 24. Riigihanke osadeks jaotamine ühe hankemenetluse raames Hankija võib jaotada riigihanke osadeks ühe hankemenetluse raames, võttes riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvesse kõigi osade eeldatava kogumaksumuse ja sätestades hanketeates, kas ta lubab pakkujal esitada pakkumuse ühele, mitmele või kõigile osadele.

12. Riigihanke osadeks jaotamine RHS § 23 alusel Hankija ei riku riigihangete reeglistikku, kui ta funktsionaalselt koostoimivaid teenuseid/asju/ehitustöid või sama eesmärgi saavutamiseks ostetavaid teenuseid/teenuseid/asju ostab eraldiseisvate hangetena, kuid lähtub menetlusreeglite valikul nende kogusummast johtuvatest menetlusreeglitest. Näide: Riigihanke kogumaksumus ületab siseriikliku piirmäära. Kui hankija soovib selle riigihanke teostada osade kaupa, võib ta seda teha, kuid iga osa suhtes tuleb läbi viia nn siseriiklik hankemenetlus Kokkuvõtvalt: riigihanget, mille tulemusena sõlmitava hankelepingu maksumus ületab siseriiklikku piirmäära või rahvusvahelist piirmäära, võib hankija alati osadeks jaotada. Kuid osadeks jaotamine peab toimuma viisil, et hankija kohaldab vastavalt RHS § 23 lõikele 2 kõikide osade suhtes riigihanke summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimisele kohaldatavat korda.

13. Tehniline kirjeldus • Kaubamärkide nimetamise keeld, „või sellega samaväärne“ Kui see ei ole põhjendatud hankelepingu esemega, ei tohi tehnilises kirjelduses viidata konkreetsele mudelile või allikale või konkreetsele protsessile või kaubamärkidele, patentidele, tüüpidele, päritolule või tootmisviisile, mis asetaks teatud ettevõtjad või tooted paremasse või halvemasse olukorda. Kõnealune viitamine on lubatud erijuhtudel, kui hankelepingu eset ei ole võimalik piisavalt täpselt ja arusaadavalt kirjeldada. Kõikidele viidetele tuleb sellisel juhul lisada sõnad „või sellega samaväärne”. • Tehniline kirjeldus ei tohi viidata konkreetsele tootele, vaid peab kirjeldama toote funktsioone, eesmärke, mida peab olema sellega võimalik täita. • Igal tehnilisel nõudel, mis on kirja pandud, peab olema konkreetne põhjus.

14. Selgitamine • §39 lg 4 –esitatud dokumentide kohta selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamise võimalus ei tähenda, et pakkuja võiks mistahes ajal asendada kvalifikatsiooni vastavust mittetõendavad andmed kvalifikatsiooni vastvust tõendavate andmetega ning hankija võiks selliseid andmeid pakkuja kvalifitseerimisel arvestada.

15. Hankelepingu muutmine Eesti riigihankeõiguse kohaselt saab hankelepingu muutmine kõne alla tulla vaid erandjuhtudel. RHS § 69 lõikes 3 sisalduvad hankelepingu muutmise lubatavuse eeltingimused on kumulatiivsed, st kõik kirjeldatud eeltingimused peavad olema täidetud, et hankelepingu muutmine oleks lubatav. 3 kumultiivset tingimust: • Objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha • Hankelepingu muutmata jätmise korrl satuks täielikult või osaliselt ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi savutmine • Muutmisega taotletvat eesmärki ei ole võimalik saavutd uue hankelepingu sõlmimisega

16. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus See on väga erandlik hankemenetluse liik, mida reeglina ei ole lubatud kasutada. Nimetatud hankemenetluse liik kahjustab oluliselt konkurentsi, kuna see ei ole suunatud laiemale pakkujate ringile, vaid üksnes hankija poolt välja valitud pakkujatele. Kui hankija ei ole veendunud, kas nimetatud hankemenetluse liigi rakendamiseks vajalikud tingimused on täidetud, tuleks hankijal enne hankemenetluse liigi valikut konsulteerida Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnaga (riigihanked@fin.ee), kes nõustab hankijat tingimuste tõlgendamisel.

17. Näiteid, millal väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse liigi valik ei ole olnud õiguspärane: • Olemuselt erinev tähendab, et pakutud on asju, teenuseid või ehitustöid, mida hankija ei soovinud tellida, millest võib järeldada, et turul ei ole tõepoolest vastavate asjade, teenuste või ehitustööde pakkujaid ja seetõttu on põhjendatud erandliku väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse liigi kasutamine. RHS § 28 lg 2 p 1 sisalduv mõiste „olemuselt erinevad“ ei ole samaväärne mõistega „HD-le mittevastavad“. • hankija soovib püsida rakendusüksusega kokkulepitud abikõlblikkuse perioodis ehk rahastamise graafikus. Samuti ei või nimetatud hankemenetluse liigi valikut põhjendada täiendavate rahaliste vahendite lisandumise või vabanemisega. • kui hankija arvates kiire hankelepingu sõlmimise vajadus on tekkinud seetõttu, et eelnev hankemenetlus on vaidlustatud või selle üle on käimas kohtumenetlus. Samuti muudel juhtudel, kui kiire vajadus hankelepingu sõlmimiseks tuleneb hankija enda eksimusest või hooletusest riigihanke või eelnevate riigihangete planeerimise etapis.