1 / 13

Kutsealase koolituse kvaliteet

Kutsealase koolituse kvaliteet. Sirje Rekkor MA Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool. Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool (EHTE). Asutatud 1996. aastal; Õppijad: 300 statsionaarset õppijat, u 500 täiendõppijat aastas;

lita
Download Presentation

Kutsealase koolituse kvaliteet

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kutsealase koolituse kvaliteet Sirje Rekkor MA Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Sirje Rekkor 2004

  2. Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool (EHTE) • Asutatud 1996. aastal; • Õppijad: 300 statsionaarset õppijat, u 500 täiendõppijat aastas; • Vilistlased: KOKKU 345 turismi ja majutus-toitlustusvaldkonna oskustöötajat sh. rakenduskõrghariduse õppekava läbinuid 85. • Õppekavad: Reisikorraldus RKH; Hotellimajandus RKH; Toitlustusteenuste korraldus; Giid RKH; Turismiettevõtlus KKKB; Hotelliteenindaja KKKB. • Õpetajad: Õppekavad on kaetud 75% ulatuses magistri- ja doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga õpetajatega. Õpetajateks kogenud praktikud parimatest valdkonna ettevõtetest; valdkonna ettevõtjad ja tööandjad. Sirje Rekkor 2004

  3. ÕPPIJA KUTSEALANEKOOLITUS TÖÖANDJA KOOL Kes otsustab, milline on hea kutsealane koolitus? R I I K / Ü H I S K O N D Sirje Rekkor 2004

  4. Teoreetilisi seisukohti 1 • Michael Young püstitab küsimuse personaalsete ja sotsiaalsete valmisolekute integratsioonist kutsealases koolituses ning selle väljendumisest kutsehariduslike õppekavade eesmärkides ja ülesannetes. Young, 1998.The Curriculum of the future.From the “New Sociology of Education” to a Critical Theory of Learning. – London: Falmer Press. – 204 lk. Sirje Rekkor 2004

  5. Teoreetilisi seisukohti 2 Margaret A.Ellibee sõnastab kutseharidusliku õppekava missiooni: • varustada õppija laiapõhjalise haridusega; • valmistada õppija ette karjääriks ja tööks; • teadvustada, et kutsele orienteeritud haridus leiab aset mitmesugustes institutsioonides; • valmistada õppijaid ette üleminekuteks nende institutsioonide vahel; • toetada koostööd kutsehariduse ja akadeemilise hariduse vahel. Ellibee, 1997 A Grounded Theory of Essential Attributes of Quality Education – for Work Curriculum. Journal of Vocational Education Research. Vol.22,No.1, pp 21-38. Sirje Rekkor 2004

  6. Teoreetilisi seisukohti 3 • Armoogum Parsuramen:Kutsealane koolitus peab kindlustama noortele sujuva ülemineku tööellu, selle ülesandeks on aga ka tagada võimalused edasi õppida. Eelduseks on holistiline lähenemine kutsealase koolituse ülesannetele. Õppekava peab olema paindlik ja võimaldama liikumist läbi elukestva õppe, pakkuma võimalusi jätkuvaks edasiminekuks hariduses ning personaalse karjääri arendamiseks. Parsuramen, A (UNESCU).2000. New Roles for Vocational Education and Training.- Lasonen, J. (editor).- Workforce Preparation in a Global Context. –Jyväskylä: Institute for Educational Research University of Jyväskylä.- lk.295-321. Sirje Rekkor 2004

  7. Teoreetilisi seisukohti 4 Erinevate Euroopa riikide võrdlusuuringute tulemusena võib välja tuua kutsehariduse kvaliteedi hindamisel rõhud: • personaalse kompetentsuse areng; • võimalused edasi liikuda haridussüsteemis (elukestva õppimise kontekstis); • võimalused edasi liikuda töömaailmas - tööhõive- ja karjäärivõimalused, võimalus suunduda ühelt ametilt teisele. Lasonen, J., Manning, S. 2000. Improving the Standing of Vocational as Against General Education in Europe: a Conceptual Framework. - Stenström, M.-L., Lasonen, J. (koost.). Strategies for Reforming Initial Vocational Education and Training in Europe. – Jyväskylä: Institute for Educational Research, University of Jyväskylä. – lk 316-325. Sirje Rekkor 2004

  8. Kutsealase koolituse kvaliteedi kriteeriumid: • personaalne areng; • võimalused edasi liikuda haridussüsteemis; • võimalused edasi liikuda töömaailmas. Sirje Rekkor 2004

  9. Kutsealast koolitust mõjutavad makrokeskkonna tegurid Sirje Rekkor 2004

  10. Sotsiaal-kultuurilised ja demograafilised tingimused Rahvastik Hariduslik struktuur Tööhõiveline struktuur Väärtushinnangud Ettekujutused Elustiil Motiivid jne Majanduslikud tingimused Muutused töö iseloomus Muutused töömaailmas Lokaalne, regionaalne ja globaalne tööturg Tööturu stabiilsus Maailma majanduse mõju Majanduse globaliseerumine Makrokeskkonna determinandid Kutsealane koolitus Poliitilised ja õiguslikud tingimused Ühiskonna suhtumine kutseharidusse Valitsuse hariduspoliitika Haridussüsteem, õppekavade süsteem Kutseharidust reguleerivad õigusaktid Tehnoloogilised tingimused Akadeemilised ja rekendusuuringud ning innovatsioon Uued tehnoloogiad Telekommunikatsiooni areng Interneti areng e-õppe areng Sirje Rekkor 2004

  11. Majanduslikud tingimusedSotsiaalkultuurilised ja demograafilised tingimused Poliitilised ja õiguslikud tingimusedTehnoloogilised tingimused Õppijad Õppekavad Õpetajad Õppematerjalid Õppekeskkond Partnerlus Organisatsioon Finants- ressursid Inforessursid Kooli maine ÕPPEPROTSESS Õppimine Õpetamine Õppekorraldus Ettevõtte- praktika Õppinud töötaja Kutsealase koolituse kui protsessi mudel Sirje Rekkor 2004

  12. EHTE põhiväärtused • õppijakesksus • kaasaegsed õppekavad ja kvalifitseeritud õppejõud • heal tasemel praktikaõpe • eetiline toimimine • usaldus • koostöö • paindlikkus Sirje Rekkor 2004

  13. Tänan! Sirje Rekkor 2004

More Related