1 / 28

Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed. Alo Vallikivi, Rait Kondor September 2006, Tallinn. Aktsiaturu tsüklilisus. Aktsiate hinnad sõltuvad kahest elemendist: FUNDAMENTAALNE ELEMENT SPEKULATIIVNE ELEMENT Spekulatiivne mull versus efektiivne turg

keilah
Download Presentation

Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed Alo Vallikivi, Rait Kondor September 2006, Tallinn

  2. Aktsiaturu tsüklilisus Aktsiate hinnad sõltuvad kahest elemendist: • FUNDAMENTAALNE ELEMENT • SPEKULATIIVNE ELEMENT Spekulatiivne mull versus efektiivne turg “Aktsiaturg on kasiino”John Maynard Keynes

  3. Majanduse indikaatorid • Majanduskasv (SKT kasv) • Tööstustoodangu kasv • Inflatsioonimäär • Tööjõuturu olukord • Lühiajaline intressimäär • Tarbijausaldus. Majade müüginäitajad. Kestvuskaupade tellimused. Toornafta varud. Tootjahinnaindeks. Maksebilanss.

  4. Aktsiaturg ja majandustsükkel Aktsiate hinnad sõltuvad tulevastest rahavoogudest. Aktsiaturg on majanduse juhtiv indikaator: • mõju avaldavad samad tegurid (intressimäär) • rikkuse efekt • ootused tuleviku osas “Aktsiaturg on prognoosinud üheksat, kuid tegelikult toimus viis majanduslangust”Paul Samuelson

  5. Intressimäär kui majandustsükli indikaator Föderaalreservi rahapoliitika võib olla: • stimuleeriv • neutraalne • kitsendav • Mis on intressimäär? Föderaalreservi poolt kehtestatud lühiajaline intressimäär, millega liikmesorganisatsioonid saavad Föderaalreservilt raha laenata (federal fund target rate).

  6. USA Föderaalreservi intressimäära siht aastatel 1990-1996

  7. USA Föderaalreservi intressimäära siht aastatel 1998-2004

  8. Aktsiaturu klassifikatsioon • Intressitundlikud aktsiad Pangad, suure finantsvõimendusega ettevõtted • Kasvuaktsiad Raudteefirmad (19. saj), arvutitööstus(1980.ndad), internet (1990.ndad), nanotehnoloogia (?) • Kaitsvad aktsiad Farmaatsia, esmatarbekaubad, kommunaalteenused • Tsüklilised aktsiad Kestvuskaubad, kapitalikaubad

  9. Toormaterjalid Esmatarbekaubad Kestvuskaubad Energiasektor Finantssektor Tervishoid Tööstus Tehnoloogiasektor Telekommunikatsioon Kommunaalteenused Aktsiaturu 10 sektorit

  10. Stardipauk- intressimäära esimene tõstmine • Eelfaas: 6 kuud enne intressimäära tõstmist Intressitundlikud aktsiad ja kaitsvad aktsiad väheatraktiivsed. Keskmiselt on turg kukkunud 1,5%. • Keskmine faas: Esimese ja kolmanda intressimäära tõstmise vaheline periood Keskmine turu tõus 2,4%. • Lõppfaas: Neljanda ja kuuenda intressimäära tõstmise vaheline periood Hirm majanduskasvu pidurdumise ees. Rotatsioon kaitsvatesse aktsiatesse. Keskmine turu tõus 1%.

  11. Household Goods Oil & Gas Personal Care/Household Products Software & Computer Services Steel & Other Metals Support Services Telecom Services Tobacco Transport Health Aerospace/Defense Auto & Parts Chemicals Construction & Building Materials Diversified Industrials Electricity Engineering & Machinery Food Processing Forestry & Paper Products Gas Distribution Eelfaas: 6 kuud enne intressimäära tõstmist

  12. Media & Photography Mining Pharma & Biotech General Retail Software & Computer Services Steel & Other Metals Keskmine faas: Esimese ja kolmanda intressimäära tõstmise vaheline periood • Auto & Parts • Chemicals • Electrical Equipment • Gas Distribution • Tech-Hardware • Leisure, Entertainment & Hotels

  13. Leisure, Entertainment & Hotels Life Assurance Oil & Gas Pharma & Biotech Personal Care/Household Products Real Estate Support Services Tobacco Insurance Lõppfaas: Neljanda ja kuuenda intressimäära tõstmise vaheline periood • Beverages • Electricity • Electrical Equipment • Food & Drug Retailers • Food Processing • Gas Distribution • Health • Tech-Hardware • Transport • Aerospace/Defense

  14. Vahefiniš – intressimäära esimene langetamine • Märkimisväärne tõusu allikas 11 intressimäära langetamise perioodi algust (1960-1998) tõid 8 korral aktsiaturule tõusu, kuue kuu keskmine tootlus 12,3%. Parim sektor: kestvuskaubad. Nõrgim sektor: toormaterjalid. Tugevad tsüklilised aktsiad. Nõrgad kaitsvad sektorid.

  15. Suurimad võitjad pärast intressimäära esimest langetamist

  16. Suurimad “kaotajad” pärast intressimäära esimest langetamist

  17. Kus oleme hetkel? Millele tähelepanu pöörata? • Realistlikud tootluse ootused • Riskitaluvuse kontroll • Riskide hajutamine • Riikide lõikes • Sektorite lõikes

  18. Mida vaadata?

  19. Mis huvitab aktsiaturul osalejat? • Aktsiaturul osalejat huvitab ettevõtete kasumid. • Ettevõtete kasumid (maksueelsed) on SKT üheks komponendiks selle arvutamisel sissetulekute meetodil.

  20. Kas SKT kasv on riiki investeerimiseks piisav info? • Turul ei piisa ainult majanduskasvu jälgimisest. Lisaks on vaja vaadata riigi: maksebilanssi (olulisim selle seas jooksevkonto bilanss), välisvõlga, riigieelarve bilanssi, riigi valuutareserve. • Jätkusuutlikku majandust suudavad hoida need riigid, kellel on stabiilne fiskaal- ja majanduspoliitika. • Need asjaolud on olulised riigi üldise riskitaseme vähendamiseks. Kui maailma majandusega juhtuvad strukturaalsed või äkilised muutused, siis selliste muutuste osas on paremini kaitstud tugeva valuutareserviga riigid. Samas USA-l näiteks pole tugevat valuutareservi, kuid tema krediidivõime on sedavõrd hea, et paljud riigid ostavad endale riigireservi USA dollareid ehk sisuliselt laenavad USA-le raha.

  21. Arenenud ja arenevad turud Investeerimismaailma jaoks on oluline jagada riigid kaheks: 1) arenenud majandusega riigid; 2) arenevad turud (riigid, mille majandus on üleminekufaasis jõudmaks arenenud tööstusriikide sekka). • Areneva majandusstruktuuriga riigid on riskantsemad ning seetõttu on välistele mõjutustele rohkem avatud. Nemad peavad hoolitsema oma valuutareservide eest, et tagada rahaliste ressursside olemasolu ka maailmamajanduse languse korral. • Arenenud majandusega riikidel on oma majandusstruktuuri küpsuse tõttu majanduslangusest kergem üle saada.

  22. Maailmamajanduse prognoos 2007. a • Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tõstis 2007. a majanduskasvu prognoosi 4,9%-ni (4,7%-lt) • Samas rõhutati, et majanduskasvu risk on läinud suuremaks, seda seoses kõrge inflatsiooniga ning kõrgete naftahindadega. • Alates 2003. aastast on maailma majandus viimase 30 aasta kõige tugevamas kasvutsüklis.

  23. 2004 2005 2006* 2007* Maailm 5,3% 4,9% 5,1% 4,9% Arenenud majandused 3,2% 2,6% 3,1% 2,7% Arenevad majandused 7,7% 7,4% 7,3% 7,2% Maailma majanduse areng 2004. – 2007. a * IMF-i prognoos

  24. 2007. a arenenud majandustega riikides 1/2 Suurima majanduskasvuga riigid (sulgudes 2006. a prognoositav kasv): Iirimaa 5,6% (5,8%) Kreeka 3,5% (3,7%) Kanada 3,0% (3,1%) Hispaania 3,0% (3,4%)

  25. 2007. a arenenud majandusega riikides 2/2 Majanduskasv langeb oluliselt: • USA 3,4% -> 2,9% • Saksamaa 2,0% -> 1,3% • Jaapan 2,7% -> 2,1% • Šveits 3,0% -> 1,9% • Rootsi 4,0% -> 2,2% Majandus tõuseb või langeb vähe: • Austraalia 3,1% -> 3,5% • Holland 2,9% -> 2,9% • Suurbritannia 2,7% -> 2,7% • Prantsusmaa 2,4% -> 2,3% • Kanada 3,1% -> 3,0%

  26. 2007. a arenevatel turgudel 1/2 Suurima majanduskasvuga riigid (sulgudes 2006. a prognoositav kasv): • Hiina 10,0% (10,0%) • India 7,3% (8,3%) • Pakistan 7,0% (6,2%) • Bangladesh 6,2% (6,2%) • Indoneesia 6,0% (5,2%) • Argentiina 6,0% (8,0%) • Malaisia 5,8% (5,5%)

  27. 2007. a arenevatel turgudel 2/2 Majanduskasv langeb oluliselt: • Singapur 6,9% -> 4,5% • India 8,3% -> 7,3% Majandus tõuseb või langeb vähe: • Indoneesia 5,2% ->6,0% • Tšiili 5,2% -> 5,5% • Tai 4,5% -> 5,0% • Brasiilia 3,6% -> 4,0%

  28. Lisaküsimused alati oodatud Seminaride kava: www.lhv.ee/seminar Telefon: 6 800 400 E-mail: klienditugi@lhv.ee Kontor: Pärnu maantee 25, Tallinn Koduleht: www.lhv.ee Investeerimisõpik: www.lhv.ee/help/school Foorumid: www.lhv.ee/forums

More Related